Eesti päritolu vihmaetsade uurija-kaitsja Illar Muul külastas 2005 aastal Eestit. Kohtumisel vestlesime muu hulgas ka võimalikust troopiliste metsade raiest. Tema nimelt on seda meelt, et see võiks võimalik olla ja koguni niivõrd omapäraselt, et liigirikkuse mõttes mets sellest koguni võidaks. Illar Muul on leiutanud ja rajanud rippteid troopiliste metsade võradesse ja tuvustanud troopiliste metsae rolli Maa ökosüsteemis. Tugevate majanduslike huvide tõttu pole Muuli arvates ka võimalik vihmametsade raiet peatada vaid tuleb leida lahendusi, et see tegevus muuta säästlikumaks ja ökoloogilisemaks.
Vihametsade raie muudab hävitavaks täna asjaolu, et esmalt rajatakse metsa tee. See on kallis ettevõtmine ja kui kasutada maismaatransporti, siis ega muud moodi ei saagi. Et kallis tee end kuhjaga tasuks võetaksegi selle tee ümbert maha kõik mis vtta annab. Ja see laostabki vihmametsa...luuakse sinna põld või jäetakse see niisamuti on tulemus paratamatult lõpuks ka mulla erosioon ja ökosüsteemi laostumine.
Muul aga pakkus välja lahenduse, mille puhul puu lõigatakse jalalt ja tõstetakse näiteks dirizhaabli abil metsa kohale ning viiakse sel moel metsast. Dirizhaabel on eemal ankurdatud mõne raskema veomasina külge. Teed vaja pole ja puid saab "noppida" pisteliselt nii, et vihmametsa ökosüsteem säilib. Enamgi: tänu eemaldatud puule langeb ka metsaalusesse valgust, mis kõik ootajad kasvama ja vohama paneb. Nii sünnibki liigirikkuse pikne kasvamine.
Olete kuulnud kuidas Eesti metsatöösturid kurdavad, et puitu pole või on see kallis? Mõne kuu eest kohtusin koos teiste riiigikogu saadikutega Indoneesia parlamendi delegatsiooniga. Nendega sai aetud samuti võimalikku juttu ühistegevusest just säästliku metsanduse alal. Praegune metsakorraldus pole indoneesias just kuigi säästlik. Näib, et õhulaevadega metsatöötlemine on neid huvitama hakanud...siiani pole aga ükski Eesti puidukasutaja veel üksikute kutsete peale enda huvist teda andnud.
Indoneesia vihmatsi raiutakse praegu üksjagu röövellikul moel.
Indoneesia vihmametsaraie Borneo lõunaosas: sirged jooned on metsaveoteed, mille ümbruses on lageraielada. Allikas: Google Earth
Sellise meetodi, nagu ülal kirjeldasin, kasutussevõtt oleks võiduks nii vihmametsadele kui võiduks sellele, kes selle kasutusse võtab. Andke palun teada kui on metsatööstureid, kes oleksid huvitatud sellise säästliku metsakasutuse loomistes ja selle rakendamisest näieks Indoneesias. Troopilised alada on kindlasti viljakamad puukasvualad ning ehk võimaldab kaugel omandatud säästliku metsanduse kogemus lõpuks ka Eestis säästlikumalt metsa majandama hakata.
6 kommentaari:
Nimi on ikka Muuli, mitte Muul.
Tartus esinedes rääkis Muuli oma plaani põhihädast, et see ei meeldinud looduskaitsjatele, kuigi metsatöösturid oleks ehk võinud nõussegi saada, või siis vähemalt proovima. Lihtsalt kõik looduskaitsjad olid liialt radikaalsed ja arvasid igasuguse raiumise vastuvõetamatuks.
Ta enda visiitkaardil on siiski Illar Muul...
nagu ka loos viidatud võrgusaidil on see Illar Muul.
Ja veel...kui täna hävitatakse vihmametsade raiumisest loobumise nõudmise kiuste nei metsi jätkuvalt siis oleks ju igati mõistlik üritada kaasa aidata Indoneesia võime kui need soovivad liikuda vihmametsamajanduse säästlikumaks muutmise suunas.
Kui eestlaste abiga saaks pareguse hävitava metsamajanduse Indoneesias asendada vähemhävitavaga oleks see siiski üks keskonnasõbralikumaid samme mida metsanudes teha õnnestuks....
Nime osas minu viga, mis pärit rohelisest väravast (nii et ühest kohast sai kontrollitud, enne kobisemist, ikka, aga loll kes ajakirjandust usub faktide osas).
http://www.greengate.ee/index.php?page=1&component_id=11&id1=10103
Ökoloogiline raie oleks muidugi parem kui praegune seis ja ehk on valitsused kompromisslahendusi kasutama altimad kui muidu suured vihmametsade kaitsjad. St see ökoloogilise raiumise plaan ei ole ju midagi uut enam, lihtsalt seni on olnud probleem pigem looduskaitsjate kui metsatöösturite vastuseis, viimased aga ei viitsi kompromissile minne, kui looduskaitsjad oma kobisemist ikka ei jäta. Sai nüüd vähe pahasti väljendutud looduskaitsjate osas, aga mõte ehk selge.
http://maps.google.com/maps?f=q&hl=en&geocode=&time=&date=&ttype=&q=brazil&ie=UTF8&ll=-11.113727,-61.66626&spn=7.002998,7.734375&t=h&z=7&om=1
Brasiilias tundub veelgi hullem olukord olevat.
Postita kommentaar