Äripäev muudab õige pea nime. Vahitorniks!?

Eks see Strandberg ole ka arvatavasti üks infantiilne autosahkerdaja. Nagu nad seal kõik! Reiljan ise ütles. Noh nii ääri-veeri...kontekstiga manipuleerides. Ei mitte see Riigikogu Reiljan. Äripäevas on kah Reiljan. Piret. Ajakirjanik vist.

Aga jutu juurde. Jutt on sellest, kes millega, miks ja kuidas sõidab ja kust ja kuidas see, millega ta sõidab, pärit on. Lugejale pole muidugi uudiseks, et mõne ajakirjaniku arvates koosneb riigikogu 101 kaabakast. Sellekohase kirjutisega võite tutvuda Äripäevas . Enne valimisi, teate, räägib igaüks kandidaatidest ning erakondadest ise juttu...noh ja teevad nägusid nagu oleks neil mingit eraldi asja ajada. Saades riigikokku oleme me kõik nagu üks mees...peamine, mida teeme on, et vaatame, kust aga midagi saaks kõrvale nihverdada. Kes tassib kirjaklambreid koju, kes valget paberit...mõni tassib lihtsalt kemmergust paberirulle...teate ju küll! Mõnel on kindlasti sööklast sisse vehitud oma kuus kahvlit ja kolm lusikat.
Meie kõigi suurimaks unistuseks on aga .... toime panna autosahkerdus. Unistasin, teate, päevad ja ööd enne valimisi sellest, et saaks kord juba kuluhüvitiste ligi, kus siis saaks alles elama hakata.

Põrgut, ütlen ma, varasemas mitteparteilises ajas pole ma iial pidanud niipalju ringi sõitma, kohtuma, õpetama, selgitama jne jne. Hullemaid kuid on nii 7000 km läbisõidu kandis. Shveitsis elades kasutasin liikumiseks rongi, bussi, jalgratast. Siin aga autot. Autot...mida on Äripäeva ajakirjanikul ilmselt raske uskuda...mis on tarbeese. Selle omamises pole mingit õnne või rõõmu. Honda Civic hübriidsõiduk ei kujuta endast aastate pärast kindlasti mingit haruldust. See ongi see auto mida rendin. Mitte ei liisi vaid rendin kuna ei kujuta ette, miks üldse peaksin autot omama. Rendin nii, et ei pea tegelema selle sõiduki hooldamise ega muude asjakohaste toimingutega. No pole häda, varsti ilmselt pole ka rentida enam vaja...täna oli nafta juba 98 koma miskit dollarit barreli eest. Varsti on pidustused: Nafta 100!!! :) Veel natuke ja siis on nagu mobiiltelefonidega: kui olete kütusefirma "see-teine ja kolmas ltd" klient saate auto kauba peale. Tasuta!

Mida siis lugesin enda kohta. Et ma rentivat autot oma äripartnerilt. Vale! Too härra, kelle firmalt ma autot rendin, pole üldse mu äripartner. Tuttav on...jah. Mis salata. Nagu veel ehk sajad või koguni tuhanded inimesed Eestis...aga mitte äripartner.
Püüdsin siis ajakirjanik Reiljanile seda ka seletada ning kirjutasin talle sellise kirja:

"Hea ajakirjanik...

...teie tekstis on selline oluline viga. Kirjutate, et: "Roheliste juht Marek Strandberg rendib autosid oma pikaaegse tuttava ja äripartneri Vallo Veeringu osalusega firmalt AS Testfilm."
 Me ei ole Vallo Veeringuga äripartnerid!
Nagu ka eile telefonis antud selgitustes mainisin, on meie koostöö seotud asjaoluga, et aitan ellu viia üht aimefilmiprojekti, millega Testfilm tegeleb kuid SEE EI OLE MEIE ÄRI.
On ju selge, et ühine äri on hoopis midagi muud kui see, mida just teile kirjeldasin.
Paluksin avaldada ka sellekohane täpsustus, sest teie kirjutatud artikli kontekstis võib seetõttu lugejale jääda mulje nagu ma rikuks korruptsioonivastast seadust, millele te ise ka oma artikli lõpus viitate:
• Seadus keelab tehingud iseenda ja lähikondlastega
• Korruptsioonivastane seadus ütleb, et riigi esindajal on keelatud varalised tehingud oma lähisugulaste, -hõimlaste või iseendaga. Samuti ei tohi tehinguid sõlmida teiste tööandjatega, kelle teenistuses viibitakse.
• Huvide konfliktiga on seaduse järgi tegemist muu hulgas siis, kui ametiisik sooritab tehinguid täisühinguga, mille osanik, juhatuse või nõukogu liige on tema ise, tema lähisugulane või -hõimlane.

Ehk siis täpsustuseks veelkordselt:
1. Ma ei ole töövõtja üheski Vallo Veeringu ettevõttes ega ka selle ettevõtte teenistuses mõttes nagu see seaduses kirjas.
2. Ma ei ole ühegi ettevõtte osanik, millega on riigikantseleil minu soovist lähtuvalt suhted...ega ka laiemalt ei ole ma teie mainitult äripartner Vallo Veeringuga

Mulle näib, et olete selles osas edastanud lugejatele ebatäpset informatsiooni ja palun sellest tulenevalt avaldada ka asjakohase selgituse.
Kui te lähtute oma erialalises tegevuses Eesti ajakirjanduseetika koodeksist (EAK) siis soovin, et avaldaksite eksliku väite ilmumise tõttu ka asjakohase paranduse (EAK: 5.3. Ebaőige informatsiooni ilmumise korral tuleb avaldada parandus).

Marek Strandberg"

Ja vastuseks sain:

"Tere!
 
Ma tõesti usun, et kuna olete teinud ja teete Testfilmiga koostööd, siis võib teid nimetada ka (äri)partneriteks. Sõna "äripartner" pole näiteks ÕS-is eraldi defineeritud, nii et ilmselt on selle sõna kasutamine laiem kui lihtsalt kahe firma vaheline äritsemine. Kuna loos on selgelt kirjas, mida mina äripartnerluse all silmas pidasin, siis ma ei näe põhjust täpsustuseks. Lugeja teeb oma järelduse sellest sõnast, kuna ka taust, kuidas ettevõttega koostööd seni teinud olete, on kirjas.
 
Ma usun, et seaduse vastu te selles loos kasutatud sõna pärast ei satu, sest taust on juures olemas.
 
Parimaga
 
Piret"

Sellise usuga pole midagi kahjuks peale hakata. Ma kahjuks ei tea, millist ÕS-i kasutab ajakirjanik kuid vaadates näiteks ÕS-i kodulehte näeme seal palju paremat Eesti keele selgitust, mis ajakirjaniku arusaama sõnast "äri" hoopis niimoodi selgitab:

"äri <3> kauplemine, äritegevus; tulu-, kasumiettevõte v -üritus; kauplus v selletaoline teenindusettevõte. ▪ Oskab äri teha. Ajab musta, kahtlast äri. Äri õitseb. Peatänava ärid on õhtulgi lahti. Meelelahutus˖äri, metsa˖äri, narko˖äri uimastikaubandus. Auto˖äri, kinga˖äri, kübara˖äri, mööbli˖äri, riide˖äri. Juuksuri˖äri juuksuritöökoda, kullassepa˖äri kullassepakauplus (ka koos töökojaga), pagari˖äri leiva-, saia-, kondiitrikauplus (ka koos töökojaga). Äri˖elu, äri˖hoone, äri˖huvi, äri˖inimene, äri˖omanik, äri˖osanik kompanjon, äri˖kapital, äri˖kiri, äri˖klass (nt lennukis), äri˖lõuna, äri˖paber, äri˖partner, äri˖plaan, äri˖ringkond, äri˖saladus, äri˖seadustik, äri˖sõber, äri˖teenija, äri˖tegelane, äri˖tuus ARGI, äri˖vaim"

Ehk kurb küll...nagu ka ise näete ei saa sõna "äri" tõlgendada nii nagu ajakirjanik seda soovinuks või uskus. Äri on seega kasumlik tegevus ja seda ma paraku nimetatud kaasluses ei harrasta. Vaid eestikeelses sõnas "äripäev" tähendab "äri" argist asja.

Mida siis peale hakata kui Äripäeva enda ajakirjanduseetika loetleb järgmised põhimõtted:

ÄP ajakirjaniku eetikakoodeks
1. Ajakirjanik taotleb objektiivsust

2. Ajakirjaniku kogu tegevus on suunatud lugeja huvi teenindamisele. Ajakirjanik ei kirjuta allikatele, reklaamiklientidele, lehe omanikele või toimetajatele, vaid lugejatele.

3. Ajakirjaniku esmane kohus on esitada oma lugejatele tõest informatsiooni, niivõrd kui see on vähegi võimalik. Ajakirjanik edastab infot, millesse ta ise usub.

4. Igasugune omakasu taotlemine informatsiooni avaldamisel või selle kinnihoidmisel on lubamatu. Ka on lubamatu info kinnihoidmine ilma muu mõjuva põhjuseta.

5. Uudise kirjutamisel taotleb ajakirjanik alati objektiivsust. Ajakirjanik peab tegema kõik endast oleneva, et artiklis oleks kajastatud kõikide oluliste osapoolte seisukoht.

Nagu loete on siin jutt tõepolest ajakirjaniku usust: "Ajakirjanik edastab infot, millesse ta ise usub." kuid mida teha kui see usk on vastuolus eesti keele sõnade tähendusega mida religioosse zhurnalismi sekti kuuluja kasutab?

Igatahes on minust nüüd justnagu saanud üks autohimur riigikoguja, nagu olen ma tollesama ajakirjandusväljaande töötajate usust tulenevalt olnud nii roolijoodik, kui kõrvaldanud rublatehingust kümneid miljoneid dollareid või kes teab veel mida. Siis kirjutasid nad oma usus ka tuulenergiast...millest ka minu võrgupäeviku esimene ettekanne...ja seegi usk ei vastanud tegelikkusele, mida võite siis siit lugeda.
Mitte teadmiste vaid usupõhine ajakirjandus...nagu äripäeva koodeksist lugeda. Nii võikski ka lehepäisese kirjutada. Usk aga...on nagu teada...oopium rahvale. Aga usku propageerivad meil teiste nimedega väljaanded...Vahitornid ja muu selline.