Tähelepanekuid ja kommeentaare ümbruse ja sündmuste kohta. Ka vastuseid teie küsimustele...asjakohastele muidugi!
teisipäev, 6. jaanuar 2009
Võlareform!
Kui juba siis juba. Miks peaks arvama, et raskustesse sattunud laenuvõtjad on ainsad probleemide käes vaevlejad tänases Eestis. Rahandusminister Padari arvates peaks osasid laenuvõtjaid, kel raske, riik aitama. Aga ehk hoopis kõigile võrdselt võlaleevendust. Ära lollitet SMS laendajad ja muidu liiakasuvõtjate küüsi sattunud...kas nemad on vähem tuge väärivad. Rahasüsteemi virrvarr on sedavõrd ulatuslik, et siin kosmeetikaga ei pruugi enam midagi korda saata. Vaja on radikaalsust. Radikaalset võlarahu näiteks.
Kristlikult ja seaduse alusel: alates 1. märtsist 2009 kustutakse kõik võlad ja nõudeõigused. Ka maksuameti omad. Ctrl-Alt-Del ja läheb uuesti lahti. Nüüd aga juba ettevaatlikumalt ja tasakaalukamalt. Tasakaalu mõttes võiksid pandid ja hüpoteegid üle mina võlausaldajatele ja veel maksmata kaubad kaupmeestele tagasi.
Sellist võlareformi mõtet avaldas eile õhtul üks vestluskaaslane.
Aga tõepoolest, mis oleks kui.....!?
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
11 kommentaari:
Kardetavasti hakkaksid siis pihta taasiseseisvunud Eesti esimeste äriaastate sarnased protsessid, võib-olla natuke skandinaavlaslikuma suhtumisega, aga mitte tingimata.
Targad ja julged kuhjaksid endiselt raha kokku, julmurid rõhuksid ja lollid saaksid ka kirikus veelkord peksa.
Sellise inimeste loomuomadustest tuleneva ebavõrdsuse hoiaks ära "suletud" ühiskond.. aga kas on maailmas mõnda suletud rezhiimi, mis oleks päeva lõpuks parem "vabast" demokraatiast?.
Üks asi, mis mind inimesena, kes hoolimata võimalusest laenuralliga kaasa ei läinud, morjendab, on see, et kui buumi ajal strateegilise planeerimise asemel rahapidu pidanud juhid mängivad nüüd ideega ennast kõrvetanud inimesi "minu" rahaga tervendada - kinkida, välja osta, lunastada.
Jah, kuidagi tuleb aidata. Jah, kedagi tuleb aidata.
Aga eelkõige peaks aitama regulatsiooni ja informatsiooniga, meie ühiskassa pankuritele kinkimine võiks jääda viimaseks abinõuks.
Selle sissekande peale helistas just üks finantsalal tegeleja ja sel ala haritugi. Arvas, et tegu on küll küllaltki riskantse ideega aga see võiks olla hea viis üeleminiekuks näiteks sootuks teisel moel kavandatud maksusüsteemile....või mistahes muule üleminekule.
Mul oleks aga hea meel kui siia sellise lähenemise riske ja võimalusi üles tähendataks.
Kas sellise võlavabastusega ei ole sama mure mis devalveerimisega - et seda tuleb kiiresti otsustada (mitte kaks või kolm korda lugedes paari kuu vältel menetleda)?
Hmmm... kui ma olen pangale juba 90% oma maja hinnast kinni maksnud, siis selle ettepaneku kohaselt jään majast lihtsalt ilma ja kolin kuuse alla. Mille eest ma siis maksin pangale 10 aastat pool palka iga kuu?
Sama lugu on ju ka praegu, kus need, kes on jõukohaselt elanud maksavad kinni nende tegevuse, kes on ülejõu elanud. Tõeline sotsialism, kas pole?
Praeguse all pidasin silmas seda padari ettepanekut mis loodetavalt jääbki padari ettepanekuks.
Ega töökoha kaotuse tulemusena tekkinud makseraskusi ei saa pidada üle-jõu-elamise tulemuseks.
Sotsialism on ikka pigem see, et suuresti valimatult jagatakse toetusi.
Poolteist aastat tagasi kui kinnisvara ralli oli täies hoos hakkas kogu see hinnakasv kahtlasena tunduma. Mõtlesin, et mida peaks tegema. Kinnisvara laenude andmisele tuleks riiklikult seade selged reeglid ja piirid. Eelkõige laenuperioodi pikkusele:
http://mridala.blogspot.com/2007/11/kinnisvara-hinna-probleemi-lahendus.html
Praegu kus oleme lähenemas olukorrale, et riik peab hakkama kinnisvara laene tagama või probleemiga tegelema olen veel enam seda meelt.
30 aastane laen on ju täiesti absurdne! Mõelgem! 30 aastat tagasi oli aasta 1979, valmistuti Moskva OM-ks, ehitati Linnahalli. Teatavasti ajaloo kulg aina kiireneb nii, et 30 aasta pärast erineb olukord kindlasti tänasest rohkem kui 1979 aasta NL. (Aga laenu ei anna ükski riigikord andeks.)
Võlareform ja laenude piiramine on üsna samasugune tagantjärele tarkus kui "hoiatati ju, et kriis tuleb".
Inimese olemust ja tegutsemisviisi ei muuda üleöö reformi ega seadusega, ta leiab ikka võimaluse, kuidas asjad nässu keerata.
Mõned aastad tagasi paljud kriisikraaksujad ja parastajad lausa unistasid kinnisvarakrahhist, et odavatest hindadest ise kasu lõigata.
Aga TÄPSELT sellist olukorda, nagu praeguseks kujunenud on, ei osanud keegi ette näha, et kõik muutub küll odavamaks, aga ka tarkadel mittelaenajatel endil pole üldise languse tõttu olemine ega ostuvõimalused kiita.
Ei ei see hüpoteegi võlausaldajale andmise värk on liig enamasti. Siukse jutu eest hakatakse Sind veel kahtlustama röövkapitali käsilasena - kõik majad panga omaks hoobilt?
Postita kommentaar