Neljapäev, 13. detsember 2007

Eesti Nokia kandidaat: kanalaibad Rae vallas

Nagu ühe kohaliku elaniku kõnest aru sain on lugu Rae vallas sootuks kummaline.
Just tehnilisest aspektist (juriidilistest segadustest kanatapu ja-matuga hakkame aina rohkem kuulma juba lähiajal) on kummalisuseks järgmine asjaolude kogum:

A Kanad maeti küllalt madalalae ja auku, mille aluspõhja ei hüdroisoleeritud (ei saviga ega kilega).
B Laipade temperatuuri lagunemise käigus ei määratud ja seetõttu pole teada kas antud oludes see temperatuur üldse viirusi hävitava tasemeni tõusis.
C Väidetavalt kaeti kanalaibad hoopis savikihiga, mis tähendab seda, et juhul kui lagunemiseks ei olnud niiskust piisavalt siis ka viirus ei hävi ja lisavett ka sinna juurde ei imbu.
D Juhul kui viirus pole hävinud siis laibad lagunevad ikkagi ning laibavedelikud koos veel elujõulise viirusega võivad nõrguda põhjavette.
E Juhul kui matmiskihi paksus on meeter-poolteist siis on olemas ka tõenäosus mõni talveuunne veel mitte jäänud karu laibakuhja maiustama ja askeldama läheb on üksjagu suur.

Niisiis, nagu Soomes on Nokia linnas solgitoru kokku ühendatud joogiveetoruga on meil Rae valla kanade ühihaud muutumas selles mõttes Eesti nokiaks.

Soomes, nagu nüüd teatavaks on saanud, oli solgiõnnetuse peamiseks põhjuseks suur hulk peataolekust ja otstsusvõimetusest toimnud sündmusi. Veefirma ignoreeris õnnetust ja rahustas alusetult elanikkonda. Nokia linnavõim oli samuti toimunu suhtes ükskõikne ning see suurendas haigestunute hulka...kas Rae vallas on sündimas nüüd midagi samasugust?

Kolmapäev, 12. detsember 2007

Kas Newcastle'i haiguse tekitaja on hävinud?

Tegelikult me ei tea, kas viirus on hävinud...seda vaid oletatakse.
Tundsin mõne aja eest huvi ja kommenteerisin siinsamas Newcastle'i tõvega seonduvat.
Tänaseks olen saanud ka asjakohastele järelepärimiste vastused.
Vladimir Vahesaarelt veterinaar ja toiduameti Harjumma veterinaarkeskusest sain teada järgmist:

"1. Matmiskoht asub endise Lagedi prügila territooriumil, riigimaa Armeka maaüksusel (65301:013:0067) ja sellega piirneval nn jätkuvalt riigimaal.
2. Maeti endise prügimäe tippu, ca 4,5 meetri sügavusele, rikkumata endise prügila põhja.
3. Prügilat ei avatud, sinna toimus ühekordne erakorraline matmine
4. Kahe augu suurused olid ca 20X10 ja 15X 8 meetrit, sügavus 4,5 ja pealt on kaetud min 1,5 meetrise pinnase kihiga.
5. Termomeetreid ei paigaldatud. Puudus vajadus ja ei ole otstarbekas teha katseid väga nakkusohtliku materjaliga.
6. Täiendavaid niisutustorusid ei paigaldatud. Endise prügimäe ladestuspinnas esmase kattematerjalina jätab piisavad võimalused lagunemisprotsesside käivitamiseks.
7. Viiruste elujõud väliskeskkonnas ning lagunemisprotsessis on teaduslikult tõestatud. Rakendatakse matmiskoha järelevalvet."

Kommentaarideks väidetu kohta kohta niipalju, et viiruse elujõudu mõjutavad enim just temperatuur ning päikesevalgus. Kurb oli lugeda, et termomeetreid matmiskohta ei paigaldatud sest sel juhul puudub ka võimalus ju kontrollida, kas temperatuur antud matmiskohas on tõusnud viiruse hävimiseks vajalikule tasemele. Seda enam, et termomeetrid ei oleks endast kujutanud mitte mingil moel ohtu tekitavat või suurendavat lahendust vaid kindlust süvendavat lahendust, et matmisalas on temperatuur tõusnud viirust hävitavale tasemele.
Teaduslikult ongi tõestatud, et oluline on kõnealuse viiruse hävitamiseks temperatuuri tõus kuid kahjuks antud hetkel seda temperatuuri tõusu konkreetsel matmisalal pole vaevutud mõõtma.
Olgu siinkohal öeldud, et kui 480 tonni kanu on maetud alale, mille pindala on kokku 420 m2 siis on kuine niiskuse juurdevool sademetest (ca 5 tonni 100 m2 kohta kuus) 21 tonni.
See moodustab siis vaid 4,4% kanalaipade niiskusesisaldusest...kui aga niiskuse vajakajäämine osutub suuremaks mainitud ulatusest ei pruugi lagunemisprotsessid vaid sademete arvelt piisava tõhususega käivituda. See on oletus, mille ümberlükkamiseks olnuks parima lahendus justnimelt vahetu temperatuurimõõtmine, mis oleks andnud ka ühsikonnale selgemna kinnituse haigusetekitajate huku kohta.

Kliimamuutused nagu ka intensiivistuv kaubandus võivad meieni tuua tulevikus ka rohkem loomataude ning tegelikult vajame me head plaani selliste matmiskohtade ja nende järelevalve suhtes.

Lisalugemist!
Newcastle'i haigusetekitaja püsivust on kirjeldatud alljärgnevalt:
"Physical control of the virus should take into account the following principles (from CIDRAP 2003). The virus is inactivated by a 3 hour heat treatment at 56°C or a 30 minute heat treatment at 60°C. It is ether-sensitive and inactivated by formalin, phenol and acid pH (OIE: Newcastle disease: Technical disease card database, in CIDRAP 2003). It survives indefinitely in frozen material. It is destroyed rapidly by dehydration and ultraviolet rays (ISDA/APHIS, in CIDRAP 2003). A minimum core temperature of 80°C for 1 minute will destroy the virus in meat products (Queensland DPI in CIDRAP 2003).
The virus is readily destroyed by heat, soaps and detergants, hypochlorites, alkalis, gluteraldehyde or Virkon®. The virus is destroyed by direct sunlight within 30 minutes, but in cool weather can continue to survive in manure and contaminated poultry sheds for many weeks. A minimum core temperature of 80°C for one minute destroys the virus in meat products."
Loe ka siit!