Neljapäev, 26. veebruar 2009

Stahanovlikud võidutagastused või hoopis panused muutusteks?


Pildil: Söekaevur Stahanov tagastab atmosfääri sealt miljonite aasate jooksul akumuleeritud süsinikku.

Täna kuulsime riigikogus Mart Laarilt, et Isamaa ja Res Publica liit on otsustanud oma liikmetega, et nad annetavad keskmise palga tõusust tuleneva saadiku palgatõusu riigile tagasi. Loomult ju õige otsus. Mis liig see liig ja kui riigikohus ei taha aru saada, et põhiseaduses pole keeldu palgatõusu peatada siis on see üks võimalus tõepoolest.

Ajakirjanikud just küsisid minult, et kas nüüd rohelised ka maksavad kohe oma palgasumma juurdekasvu tagasi riigieelarvesse. Olin ses osas kahtlev.
Ja põhjendasin ka miks: me pole seda eelarvet toetanud, sest meie arusaama järgi see eelarve ei toeta ju mingit moodi neid põhimõtteid, mis toetaks majandust ja selle jätkusuutlikkust ning ammugi on arutu maksta raha kärbitud eelarvesse, mille kärbetele ei ole juurde lisatud ühtki majandusele usaldusväärsust tagasi tootvat kava.

Ainsad, kes saavadki seda eelarvet oma tagasimaksetega kütta ongi ju arusaadavalt Kundla ja koalitsioon: nemad usuvad selle plaani sisse. Nemad olid ainsad, kes möödunud reedel hääletasid kärbete poolt (ja usaldasid ka valitsust), millega ei olnud kaasas ühtki arukat plaani. Ei ühtki. Ainult kärped...ja see on selge, et ainult kärped viivad järgmiste kärbeteni jne jne jne.

Roheliste meelest on erakonnad võrreldes muude kodanikuühendustega ülenuumatud. Aga ega muude kodanikuühenduste olukord ei parane kui erakonnad oma raha riigieelarvesse tagasi kannavad.

Ühiskonnas on palju alarahastatu küsimusi kuid ega sellest need teemad siis rahastatud ei saa kui riigikogu saadikud oma palgalisa riigieelarvesse tagasi suunavad.
Riigieelarve kasutust saab suunata vaid koalitsioon ja vaid koalitsioon on seda ka siiani teinud. Ei ühtki plaani pole võimuliiduga mitteseotud erakonnad sellesse eelarvesse sisse kirjutanud.
Ma ei imestaks kui need tagasiannetatavad summad lähiajal mingi eelarveparandusega valimishuvides kellegi meelehaks suunatakse. Samalaadne asi sündis ju 2007 aastal kui võimuerakonnad üksteise võidu mitusada miljonit krooni väljapool normaalset eelarveprotseduuri nn katuserahadena laiaks lõid. Või arvate, et see omaaegne laristamine on siis nüüd nende tuhandekrooniste viisakusindulgentsi kuumaksetena kuidagi tagasi tehtud? Rohelised, meenutan, olid toona ainsad, kes keeldusid juba 2007 aastal poliitilisest laristamisest!

Meie saadikud nagu erakondki saaks annetada plaanide heaks, mis on ühiskonnale olulised.
Olgu tegu siis energiasäästu või mahetootmise või mikroettevõtluse või kodanikuühiskonna ja demokraatia arenguga...need on kohad kuhu me saame ning tahame omi annetusi teha. Selle liia arvelt, mida riigiseadus ja riigikohtu tahe meile peale on pannud.
Panustada tuleb muutustesse...meie panustus riigieelarvesse ei muuda aga midagi sest meie ei muuda ju eelarvet.
Meie saame muuta muid asju. Just nende muude asjade osas olengi tänulik kui te siiasamma võrgupäevikusse või siis minu postiaadressile marek.strandberg@gmail.com toetamist väärivaid ideid.

Pühapäev, 22. veebruar 2009

Eestis on juba kaks tuumajaama...neist piisab!


Pildil: Klaipeda maasoojusjaam. "Ainult" 1,2 km sügavusest puuraugust saadakse 38 celsiuse kraadist vett. Tegemist on kaugküttevõrku soojust tootva jaamaga, mille koguvõimus on 18-23 MW ning maasoojust on selles 14 MW. Kordi sügavamatest puuraukudest saab aga oluliselt kõrgema temperatuuriga vett-auru ning seda ka geoloogilistest anomaaliatest (kuhu on Klaipeda maasoojusjaam rajatud) eemal

Nagu oleme kuulnud valib Eesti energia juba asukohta võimalikule Eetsi tuumjaamale. Nagu ikka pole selles osas selget kokkulepet ja võimalus muutuda Eesti tuumaenergiakuningaks huvitab peale Eesti Energia veel mõnda teistki inimest.
Igatahes on elanikud juba paanikasse aetud, et kas tõesti nende koduvalda tuleb tuumareaktor.
Juba kostuvad aina jõulisemalt poliitilisedki hüüatused, et ilma tuumajaamata vaat et pole meil varsti vabadustki ja kes teab veel mida. Ja mis peamine: odav elekter on õnne alus...aga meil on olnud ju aastakümneid odav elekter...ja pange tähele õnn on tänaseks kadunud või kadumas vaatamata odaale elektrile.

Tegelikult on Eestis juba kaks tuumjaama, mille laiem kasutussevõtt oleks igati õigustatud.
Üks neist jaamdest on koguni termotuumajaam ja see on loomulikult Päike.
Teine tuumade lõhustumisel põhinev tuumjaam paikneb otse meie jalge all...6000 km sügavusel ning toimib ohutuimal moel kuidas Maal on üldse võimalik tuumade lõhustumist ette kujutada. See on meie Maa tuum.

Mõlemat energiavoogu on võimalik nii Maal kui Eestis eraldigi kasutada.
Päikesekollektoritega on Eesti oludes soe vesi ja vajaminev küte kogutav nii eramajadesse või korrusmajadesse kevadest sügiseni. See vähendab märkimisväärselt kütuste (nii fossiilsete kui taastuvategi) kasutust.

Ja nüüd maasoojuse kasutamise juurde. Jutt ei ole siinkohal tavalistest soojuspumpadest, mida eramajade aiast toasooja võtma pannakse. Üle maailma tehtud geoloogilised uuringud viitavad, et just süvapuuraukudest (5-10 km) võib väga erinevates geoloogilistes piirkondades ammutada energiat ka elektritootmiseks. Loetakse piisavaks kui suudetakse saada juba üle 110 celsiuse kraadi auru et käivitada vastavaid turbiine elekltritootmiseks.

Ega me täna seda täpselt ei tea kui palju ja millist energiat meil maakoorest võtta oleks. Sügavaim Eesti puurauk küünib 800 meetrini aga arvatakse, et ka selline sügavuseni on meie aladel muistne mandrijää maakihid alal jahutanud.
Eesti geoloogide hinnangul on vaja teha ca 2,5 km sügavusi puurauke 3-4, et välja selgitada siinne maasoojusvõimekus.
Maailma kogemusele tuginedes oleks 1000-1500 MW koguvõimusega maasoojusel elektrijaamad meie oludes võimalikud. Selleks on vaja aga teadmist. Uut teadmist.
Enne kui hakkame looma kolmandat tuumajaama võtkem kasutusele need kaks looduslikku jaama, mis meil siin juba kasutamiseks valmis on.

Ja loomulikult pakub alati huvi ju taas energia hind. Kui sobiliku temperatuuriga soojus on kätte saadav 4-5 km sügavuselt siis 5 MW elektritootmise võimusega maasoojusjaamast tulev elekter maksaks (koos investeerimis ja hoolduskulude arvessevõtmisega) 6-7 ameerika senti kWh. Aga tehnoloogiad ju arenevad. Lisaks muidugi annaks süvamaapõue uuringud meile hoopis uue ettekujutuse Eesti süvamaavaradest. Räägitakse, et mõnes Eesti piirkonnas olevat leitud kaasmineraale, mis tavaliselt esinevad koos teemanitega!