Kolmapäev, 6. veebruar 2008

On märgata haridusrevolutsiooni algeid!

Täna toimus Tallinna hariduskolleegiumis ümarlaud, millel osalesid need kes Noored Kooli SA ettevõtmisel käisid üle Eesti koolides tunde andmas. Kirjutasin enda kogemusest ka siinsamas mõne päeva eest.

Tahaks siinkohal jagada üht lootust, mis selle ürituse käigus kujunes. Mõistagi arvas kohaletulnud haridusminister Lukas, et haridus vajab rahu ja stabiilsust. Ses osas on tal mõistagi õigus. Vajab jah. Aga ega väljakujunenud hariduskorralduse inertsist tulenev suund ei pruugi just kõige õigem olla. Nüüd võimalikest ja arukatest muutumisvõimalustest meie hariduskorralduses.

Heateo sihtasutuse juht Artur Taevere refereeris üht uuringut, mille kohaselt annab parima õpetajaskonna see kui üliõpilasist vaid 10% edukamatest on võimalus ja õigus õpetajaametit pidama hakata. Tõsi...selle lisaeeldusena on OECD maade praktika ka see, et ametiga algust tegev õpetaja saab palka 95-99% SKT-st inimese kohta (vastavas riigis siis). Meie oludes tähendaks see nii 13-14 tuhande kroonist brutopalka.
Hea nõue, kas pole? Küsisin siis koha peal Tartu Ülikooli rektorilt Alar Kariselt , kas Eesti ülikoolidel oleks valmidus kokkuleppeks, et õpetajakutset ei anta kehvematele kui näiteks esimese 15% õpitulemustega üliõpilastele. Ta lubas selle teema tõstatada s.a. veebruari lõpul toimuvas ülikoolide rektorite nõukogu istungil.
Kui ülikoolidel jaguks kompromissitust selline otsus teha ja haridusministeeriumi laiendada õpetajaiks õppijate stipendiumiprogramme oleks ümberkorralduste doominokivide rivi liikvele lükatud. Ahelas järgmine olekski õige pea õpetajatele palgamaksja: ülikoolide kõrged nõudmised tekitaksid omakorda nõudmiste ahela jätkumise. Õpetajana koolitet inimesed nõuaksid korralikke töötingimusi ja tasu..nagu korralikult koolitatud ja võimekatele inimetele kohane. Koolid saaksid korralike ja võimekate inimeste tööletulekult nõuda ka paremat taset juba olemasolevatelt õpetajatelt. Omavalitsused peaksid selgemalt mõtlema hakkama oma liitumisele kuna näiteks 4-5 omavalitsuse töötajate optimeerimine annaks rahaliste vahendite kokkuhoiu, millest korralikele ja võimekatele inimestele ka enam palka maksta jne jne.
Tänaseks on see doominokividest uue hariduse pilt juba enam vähem valmis laotud.
2008 aasta veebruari Eesti ülikoolide rektorite nõukogu istumisest ja seal sündivast otsusest võib tõepoolest saada pöördepunkt Eesti hariduskorralduse tõsiseks muutuseks.

Millest seal aga veel juttu oli:
Taas tuli päevakorda idee, et meie hariduskulutused peaksid kujutama endast kokku lepitud protsenti majanduse mahust (SKT-st). Kah hea ettepanek hariduskorralduse jätkusuutlikkuse tagamiseks nagu arusaam ka sellest, et õpetajaskonnal peaksid olema paremad esindajad ametiühinguiski.

Ja loomulikult vajaklsid õpetajad selgemat tunnustamist ja väärtustamist...seda südamest ja sisuliselt tulevalt, mitte nii nagu mõne aasta eest juhtus Viljandimaal, kus õpetajale tegi omavalitsus toreda ja meeldejääva kingituse. Nimelt sai too õpetaja kongituseks kohustusliku lillekimbu ja sellel lisaks veel üliväärtusliku kogumiku eelneva aasta ümber Viljandi järve jooksul osalenute nimekirjaga ja jooksuaegadega.

Ma ei arva, et eelnevalt kirjeldatud ülikoolide otsus oleks mingi imerelv kuid selge on see, et haridusküsimuses tuleb hakata tegema kompromissituid valikuid. Nii rahastamise osas kui õpetajate haridustaseme ja suutlikkuse osas. Kompromissitus tähendak sel puhul muidugi ka paljust loobumist...mingist osast riigi hangitavast ehitusteenusest näiteks. Aga ehk see ongi mõistlik ja võimaldab vahepeal, kui haridus uue hingamise saab, rakendada siis säästlikuma ehitamise kohustuse.

Esmaspäev, 4. veebruar 2008

Maja "mürgitünni" otsa


Balti jaama taga oli kunagi selline asutus nagu Kalinini Nimeline Elektrotehnika tehas. Vahepeal nimetati see RAS Esteliks ja tänaseks on saanud sellest territooriumist ühe järjekordse kinnisvaraarenduse tallermaa. Tänaseks on kinnitatud selle ala detailplaneering...loodetavalt alltoodud asjaolusid teadmata.
Sinna on plaanitud pilvelõhkujaid ja mida sinna veel kavandatakse. India kapitali kaasates nagu väidetud on. Ühesõnaga tegemist on elu ja äripiirkonnaga...kahjuks aga mürgitünni otstas. Sellele viitavad ka juba 13 aastat tagasi tehtud pinnaseuuringud sellel territooriumil.

Aga omal ajal tehti selles tehases nii pooljuhte kui ka elavhõbedal põhinevaid alaldeid. Radioaktiivse koobaltiga kiirituskamber, mida ma isegi teadurina olen kasutanud, rändas juba aastate eest Lätti, kui õieti mäletan. Aga elavhõbe on jätkuvalt seal pinnases. Tootmisjäägina.
Tehases töötanud inimesed...elavhõbeda tsehhis töötanuist on elus vaid vist üksainus inimene...mäletasid, et kui kaevati kaablikraav tsehhi lähedusse siis sillerdasid järgmisel päeval elevhõbeda piisad otse kraavipõhjas.

Jutt jutuks kuid juba 1995 aastal tehti kogu Esteli ala kohta põhjalik keskkonnaseisundi uuring. Vaevalt, et tänaseks selles uuringus toodud näitajad muutunud on.
Töö klannab numbrit 8645X. "Ras Esteli Territooriumi Keskkonnaseisundi Uuring" ja uurimuse on teinud REI (J. Kärk, U. Järve ja K. Riet)
Tegemist on põhjaliku tööga, mille analüütilised osad on kõhedusttekitavad arvestades asjaoluga, et täna toimub selles piirkonnas arendustegevus, mille tulemusena saastunud pinnast teisaldama, ladustama ja kasutama asutakse.

Endise elavhõbeda tsehhi läheduses on pinnases mõõdetud elvahõbeda sisalduseks 12 ja 26 mg/kg!. Töös on mainitud, et saastunud pinnasekihi paksus on ca 1,7 m. Selliselt sastunud ala suuruseks on ca 7000m2 ehk vaid sellel ala võib pinnases olla kuni pool tonni elavhõbedat. Rääkimata ülejäänud territooriumist, milles võib lisanduda veel teine samasugune kogus seda metalli.

Väljavõtetena sellest tööst veel tähelepanekuid:
Kaadminumi sisaldus pinnases: 0,1 - 3 mg/kg
Plii sisaldus: 1,7 - 8000 mg/kg
Kroomi sisaldus: 2,3-35 mg/kg
Nikli sisaldus: 0,8 - 30 mg/kg
Vase sisaldus 1-2800 mg/kg
Naftaprodukte 128 - 148 000 mg/kg

See oli siis olukord 1995 aastal...mitte linn, ütleks seepeale, vaid ohtlike jäätmete ladestuskoht.
Tegemist on ohtliku piirkonnaga, millest pinnase ümberpaigutamine võib need jäätmed liikvele ajada ning see kant ohustab kindlasti juba praegu ümbruskonda kõnelemata sellest, et mis on ohud neile, kes seal elama hakkavad.
Eks levitage seda teadet siis oma tuttavate ja sugulaste hulgas ja loodetavalt jõuab see teadmine lõpuks ka linnavõimude ja keskkonnaametnikenigi.