Kolmapäev, 24. detsember 2014

Head Isaac Newtoni sünnipäeva!



Parema ja arukama tuleviku nimel peame oma müüdid ja muinaslood panema raamaturiiuleisse, sinna kus on nende koht. Ma pole küll üdini veendunud, et päkapikkudest, jõuluvanadest ning kõike seda põhjustanud loomis-, kannatamis- ja hirmumüütidest kinni hoidmine viib paratamatult vihkamise ja tülideni ning sõdadeni, kuid äärmuskristlus ei erine siiski millegi poolest äärmusislamist. Kahjuks on kirikute abil tiražeeritud ja institutsionaliseeritud religioon oma loomuses juba äärmuslik. Selmet külvata surmahirmu ja sundida inimesi alandlikkusele väljamõeldiste suhtes, saame ju täna ja probleemideta tähele panna inimesi. Loovaid, loonuid ja andekaid ning tähenduslikke. Alati on võimalik seda teha tegelikult ju seoses mistahes kuupäevaga.

Me oleme valguse rütmiga seotud. Kõik me siin Maal. See on taevamehaanika, noh õigemini küll siis kosmiline mehaanika. Valguse tekke ja kadumise rütm on me keelde ja kultuuri jätnud hulgaliselt jälgi. Müütilisi ja tegelikke, muinasjutte ja tegelikke lugusid. Sel aastal oli lühima päeva ja pikima ööga päevaks 21. detsember. Tänaseks nii seitsme miljardi kanti kosunud inimkonnal on ilmselt iga päeva kohta leida mõni oluline sündmus või tegelane. Päris tegelane, kellel ka tegelik roll ja kes on olnud oma näo ja mõtete ning tegudega inimeste poole. Neid valgustanud ja harinud, säästnud ja parandanud elukvaliteeti. Tegelikult! Mitte väljamõeldisena.
21. detsembril 116 aastat tagasi andsid Marie ja Pierre Curie maailmale teada, et nad on avastanud raadiumi. Elemendi, mille teisenemine andis meile teadmise selle kohta, mil moel püsivaks peetu on tegelikult muutumises ja omaette arengus. Aatomituumad nimelt. See avas tee ja võimalused, millega ette näha ja hinnata hädasid organismis ja neid ravida. See pole imetegu vaid imetlust ja asutust vääriv tegu. Nii võiks see pööripäev olla rahumeeli ka päev, kui meenutame sedavõrd suurt tähelepanekut me ümbruse kohta. Imeteleme ja oleme tänulikud neile loojatele. Mitte ühele ja abstraktsele, millist ju ilmselt tegelikkuses olemaski pole. Nagu ei käi tegelikkuses ka hunt õgimas vanaema ja punamütsikest ega suuda jahimehed (kui midagi sellist ka juhtuks) neid elusana selle koerlase kõhust päästa. Seda vaatamata asjaolule, et muinasjutt punamütsikesest on ju üsna köitevgi.
Kirugem autosid palju tahes, seda täna, kuid Henry Fordi esitletud sisepõlemismootor 24. detsembril 1893 on vaieldamatult tähistamist väärt. Vabama liikumise pidu, kui soovite. Vabanemine sunnismaisusest ja sunnisideesusest.
273 aastat tagasi 24. detsembril kinkis Rootsi astronoom Anders Celsius meile tänaseni praktilise temperatuuriskaala. Küll mitte 33 aastasena vaid 42 aastasena lahkunud Celsius avas maailmale paljutki, selle hulgas ka näiteks virmaliste loomust. Taas helge inimene, tegelik valgustaja, mitte müüt. Austamist ja mäletamist vääriv inimene, kui vaja leida tähendust just sellele kuupäevale või ajajärgule aastas.
25. detsember on aga üldse vaimuvalguse tuleku rõõmupäev. Sel päeval 1642 aastal sündis Isaac Newton. Sama aasta alul oli lahkunud müüditeenritest murtud kuid oma veendumustele siiski sisimas kindlaks jäänud helge inimene. Galileo Galilei. See juhtus 8. jaanuaril. Ehk sobiks seda õpetlast meenutada hoopis kolmekuniga päeva (6. Jaanuar)  fetišeerimise asemel. Kinkige tol päeval üksteisele teadmisi ja tähelepanu. Raamatutena näiteks.
Pole ühtki põhjust, miks ei saa vahetada vaid kord aastast müütidest tulenevat tähtpäeva igapäise aruka ilmapildi vastu. Sellise vastu, kus tähelepanu keskmes on inimesed ja teadmised. Kas on tõesti nii, et vaid ühes muinasloos kirjeldatud päeva raames muututakse ligimeste suhtes tähelepanelikuks pakkudes neile toitu, riideid ja hoolt. See on ju võimalik 365 päeva vältel. Probleemideta. Miks bluffida igavasest elust ja kõigevägevama hoolest ja manitseda inimesi teadmistest hoiduma, selmet pakkuda neile isegi meile täiesti jõukohast baasissetulekut? Lihtsaimat , arukamat ning väärikamat lahendust varalise alanduse vastu. Elamisväärne on iga päev ja maailm on parem paik kui inimesed sellest loomupäraslet selgemini aru saavad. Vaieldamatult.
Inimeste elu on palju kirevam, köitvam, armastusväärsem, edasiviivam, rahuludust ja õnne pakkuvam kui see, mida kirjeldatakse dogmades ja müütides.
Head valgustuse aega! Head Isaac Newtoni sünnipäeva ja meenutage siis jaanuari algupoole (tegelikult kolmekuninga päeva asemel) Galileo Galileid, kel keelati kiriku poolt oma elu viimastel aastatel kirjutamine ja mõtete avaldamine ning igasugune vaimne suhtlus. Laske oma ajud ja mõtted ometi kord vabaks ning nautige elu ja inimesi.
Mõistagi aupaklikult aga samas avatult ning tundeküllaselt.