Laupäev, 1. märts 2008

Tuuleenergia pole kordi kallim tuumaenergiast!

Kuna see tuumaenergia vaieldamatu odavuse ja tuuleenergia kohutava kalliduse jutt on olnud viimasel ajal valdav kõigis komemntaarides ja tuumakommunaaride artiklites siis lubatagu mul siinkohal väike kommentaar.

Lappenranta Tehnikaülikoolis on tehtud vastav uurimus, millele siinkohal ka viitan. Vahepeal (uurimus on tehtud 2003 aastal ja lähtus toonastest uraanoksidi hindadest) on toimunud muutused materjalihindades ja muuski ning need korrektuurid lisan ka siia.
Siinkohal siis see võrdlusgraafik erinevate elektritootmishindade osas.


2003 aastast, mil see uurimus on tehtud on suurenenud ka uraani hind ca 5 korda!


Siit ka teeme korrektuuri tuumaenergia hinnakomponenti.
Kuna uraanoksiidi hind moodustab vaid osa tuumakütuse hinnast..sellele tuleb lisada veel muundamise, rikastamise ja kütuse valmistamise hinnad siis ei ole reaktorikütuse hind tõsunud mitte 5 korda vaid ca 1,6 korda.
Ehk siis tuumaelektri kütusekomponent ei ole selles kontekstis mitte enam 2,7 eur/MWh vaid 4,32 eur/MWh ja seega tuumaelektri hind kokku: 13,8 (kapitalikulud)+ 7,2 (opereerimiskulud) + 4,32 (kütusekulud) = 25,32 eur/MWh.
Diskuteerimata siinkohal seda, et tõusnud on kindlast ka kapitalikulud (seda on teada näiteks Olkiluoto uue rektori ehtuseltki)

Võrdleme seda siis tuuelelektriga. Nagu esitatud võrdlusgraafikult näete on tuuleelektri hind arvutatud oludes kus tuulikud töötavad 2200 tundi aastas.
See teeb summaarseks efektiivsuseks 25%. Eesti puhul räägime avameretuulikutest, kus kasutusefektiivsus on 40%. Seega peame me meie oludesse sobiliku võrdluse saamiseks nii kapitalikulusid kui ka opereerimiskulusid (kuna need on arvutatud ju võimsusühiku kohta) vähendama 40% : 25% = 1,6 korda.
Seega teeme korrektuuri ka tuuleenergia hinda.
(10 eur/MWh:1,6) + (40,1eur/MWh:1,6) = 31,31 eur/MWh

Nii on tuuelelektri hind soodsa tuulega aladel mitte kordades kallima vaid siiski ainult 1,2 korda kallim.

Ehk: efektiivse tuulekasutusega piirkonnas on tuulelektri hind LIGILÄHEDASELT SAMA mis tuumaelektri hind.
M.O.T.T.

Siinkohal ei võrdle ma ei julgeoleku ega muidki riske, mis tuumajaama puhul on määramatult suured.

Minge ja kirjutage alla vana põlvkonna tuumajaamade vastane pöördumine.
Palun!

Kolmapäev, 27. veebruar 2008

Koalitsioon jääb püsima...laipade, vigastatute ja haigete hinnaga.

Täna oli riigikogus arutelul alkoholiseaduse eelnõu .
Moel või teisel läks eelnevalt majanduskomisjonis läbi roheliste ettepanek, et alkoholimüük oleks lubatu Eesti territooriumil kell 10st kuni 22 ni. Ilma, et omavalitsused saaksid müügiaegu soodsamaks muuta.


Pildil: Võimurakondade juhitud rahvas võib rahus edasi juua...viin on jätkuvalt ja kogu aeg saadaval!

Õhus oli juba varem tunda, et liberaalset ilmavaadet propageerivale Reformierakonnale ei meeldi asjaolu, et viinamüüki piiratakse. Nimelt pidavat inimesed kogu aeg juua saama ja see olevat igaühe enda asi kuidas ja kus tarbida. Hmmm...huvitav jah kuidas sõltlased hakkavad ise oma sõltuvust piirama? Sellele hüpoteetilise eneseparandusmehhanismi kohta ei ole mina senini veel selgeid vastuseid saanud. Kuigi mõnede väiteil pidavat see olemas olema.

Täna siis toimus riigikogus toiming mida tuleb nimetada ehedaks politiliseks mustkunstiks. Kui avalikkus nägi seda kuidas sotsialistidele ja IRLile see eelnõu kohe mitte ei meeldi olid reformierakonna emissarid/komissarid oma töö juba teinud. Nagu mustkunstiga ikka: kui teie arvate et tehakse trikki on see selleks hetkeks juba ammu toimunud.
Fakt on aga see, et ainus erakond, millisele alkoholipiirangud kohe üldse ei meeldi on reformierakond. Vaat nüüd on raske hinnata kuivõrd kiiduväärseks sellist teiste kätega oma tahte realiseerimist antud juhul pidada...tähelepanuväärne on see aga kindlasti.

Sotsialistidest esines riigikogu ees Nestor ja ütles, et tema teeb ettepaneku eelnõu tagasi võtta kuna alaealiste töötamine alkohoolsete jookidega pole ikka päris täpselt reguleeritud.
Muu hulgas mainis ta:
"Teine ja isegi tõsisem põhjus on see, et kõik need, kellel on olemas koalitsiooni kogemus, teavad seda, et vastu saab võtta neid seadusi, milles on kokku lepitud. Antud eelnõus on üks paragrahv, kus valitsusliidu osapooled omavahel kokkuleppele ei ole jõudnud. Selleks, et mingi kokkulepe saavutada, tuleb lihtsalt aeg maha võtta. Seetõttu ma teen ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada."
Jutt oli arvatavalt sellestsamast müügiaegade punktist.

Tagasivõtmist toetas ka IRL. Mart Laar võttis oma asjakohase esinemise kokku nii:
"Samas on olemas siin kaks aspekti, esiteks on sotsiaalminister lubanud märtsis tõesti meie ette tulla tervikliku alkoholipoliitika ettepanekutega, mis võtavad kõik need erinevad teemad kokku ja arutatakse need läbi. Mis on aga meie veel olulisem, on see, mida ka härra Nestor mainis, ehk töörahu valitsuskoalitsioonis. Kuna pole mingisugune saladus, et see küsimus on tekitanud tugevaid pingeid, on meie seisukoht seda ettepanekut, mida me äsja härra Nestori suust ka kuulsime, nimelt selle eelnõu lugemine katkestada selleks, et omavahel kõik asjad rahulikult läbi rääkida – seda meie saadikurühm toetab."

Reformierakond oli seejuures ära teinud kogu telgitaguse töö ja tagasi see seaduseelnõu võetigi. Väga suure tõenäosusega selle aasta jooksul ei toimu ühtki olulist muutust alkoholipoliitkas ja alkoholitarbimise tegelikkuses.
Täna...nagu aru sain...jäi püsima koalitsioon. Mille nimel? Kellegi jaoks ilmselt selle nimel, et keegi teine võimule ei saaks. Aga millise hinnaga püsib koalitsioon: viina järelmõjude hinnaga...võib täna öelda.
Kõik kes te purjus pättidelt peksa saate, kes te roolijoodikute tõttu avariidesse satute, või kelle lähedased hukka saavad, kõik kes hommikuse peaparanduse tõttu tööõnnetustes viga või hukka saate...te kannatate ja hukkute koalitsiooni püsimise nimel. Väga patriootlik tegu ju!
Huvitav, kas pidevalt mõõdukalt purjus või aeg ajalt tugevamalt jokkis rahvast on tõesti lihtsam juhtida? Huvitav kas see on (koalitsiooni) töörahu, mis püsib tegelelikult tervise ja elu hinnaga?

Lisalugemist:
10 liitrit puhast alkoholi iga Eesti elaniku kohta päevas tähendab muu hulgas, et sellest on maha arvatud ca 3 l puhast alkoholi inimese kohta...mille eeldatavalt turistid ära kannavad.
See tähendab ka seda, et kui alkoholitarbijaid on ca 700 000 (mitte kogu rahvas) siis igaühe eist päev sisaldab kas liitri õlle või 140 ml viina äratarbimist. Ehk...rahvas ongi pidevalt mõõdukalt jokkis!

Teisipäev, 26. veebruar 2008

Kliimalaiskvorst Eesti

Teame, et Euroopa liidus on mõnede peades kujunenud mitmel kiirusel liikuva Euroopa idee. See pole saanud peavooluks. Nüüd ühtäkki on samalaadne ilmapilt koondumas Eestis. Ei, mitte et me kuhugi ja kangesti kiirustada tahaksime. Hoopis maha jääda tahame. Millest siis?
Aga loomulikult tehnoloogiamuutustest, mis viiksid kliima ja keskkonnaseisundi muutustega arvestava majanduse suunas.
Eesti, riik, milles on juurtatud oal ajal kiirel just uued infotehnoloogiad on osutumas keskkonna ja kliimatagurlaseks. Õigemine paistab, et me soovime selleks lihtsalt jääda tegemata ühtki sisulist muutust.

Hetkest kui Kyoto lepe oli sõlmitud ja Eesti ka sellega liitunud (see juhtus 1997 aastal!) on selge, et süsinikuringesse arukamalt suhtuv energeetika on möödapääsmatu. Nii nagu on möödapääsmatud ka energiakokkuhoid ja nagu on möödapääsmatu ka hajutatud ning soojuse ning elektri koostootmisele orienteeritud energiasüsteem.
Kordamaks juba palju kordi korratut: Eestis läheb põlevkivis olevast energiast tegelikkuses kaotsi ca 85%! Seda ennekõike suure ja ühte kohta keskendatud ning põlevkivi vahetul põletamisel põhinevate elektrijaamade tõttu. Ainuüksi soojust raiskame me põlevkivist elektrit tootes üle 10 miljardi krooni väärtuses igal aastal! See on fakt ja selle ignoreerimine, kas lollus või selge pahatahtlikkus või siis ülisuur rahaline huvi samasugust tegevust jätkata.
Lisaks raiskamisele kaotatavale väärtusele hakkame tulevikus aina enam kaotama rahalisi vahendeid ja võimalusi Euroopa Liidu jagatavate kasvuhoonegaaside kvootide tõttu: kautades kvoodid ebaefektiivseks põletmaiseks jääb nende eest raha saamata.

Juba aastate eest valminud ja valitsusele teada olev uurimus kinnitab, et põlevkivielektri kaudsed kulud, mis tuleb ühiskonnal moel või teisel tasuda iga kilovatt-tunni elektrienergia tootmisel põlevkivist, on ca 2,5 krooni. Jäävusseadused toimivad ka majanduses ning on selge, et see on vaid aja küsimus, kui kliimast ja keskkonnast hooliv kogukond (mida Euroopa Liit ju on) need arvutustest teada olevad kulutused ka sisse nõuab...või!!!
Või tuleb teha panustusi energiasektori kliimasõbralikumaks kohandamiseks ja õige ruttu.

Tänane valitsuse ametlik poliitika on välja näidanud mida soovitakse teha. Selge plaanita ja võib öelda, et põlevkivimaffia (põlevkivisõltlastest ettevõtted, akadeemikud ja insenerid ühisrindena) toel soovitakse esitada ultimatiivseid nõudeid Euroopa Liidus suunas, et meile antaks jätkuvalt õigus rasikaval moel kasutada põlevkivi. Väited nagu uute põlevkivikatelde kasutussevõtt parandab märkimisväärselt põlevkivi kasutusefektiivsust on otsene bluff...see oleks umbes sama hea kui öelda, et valgeks värvitud aurumasin töötab oluliselt paremini kui mustaks või pruuniks värvitud aurumasin.

Jätkuvalt kulutame me 4-5 korda rohkem energiat ühe krooni teenimiseks kui Euroopa liidus keskmiselt. Praeguses majandusleebumises pole lootustki, et meie tööviljakus ja eksportpotentsiaal 4-5 kordselt tõuseb. Selles kontekstis rääkida sellest kuidas Eesti elektritarve ja energiatarve jätkuvalt ülespoole liiguvad on uskuda, et rasikamine saab jätkuda. Ei saa.
Energiasääst eestis on võimalik ja sellele tulebki keskenduda ühe selge lahendusena.

Teiseks soovunelmaks on asjaolu, et äkki õnnestub meil ehitada omaenda tuumareaktor. Aastaid on üritatud Leedule ja Soomele külje alla nihkudes tekitada nendega mingitki tuumaalast koostööd...see on tänaseks selgelt läbi kukkunud.
On inimesi, kes arvavad, et Leedu seimil õnnestub valitsusele peale käies sundida neid algatama plaani, et Euroopa Liit siiski salliks Ignalina jõujaamas selle allesjäänud reaktori edasitöötamise määramatu aja jooksul. Seda hoiakut on kasulik toetada ka põlevkivi arulagedast kasutamisest vaimustunud Eesti valitsusesl. Miks? Aga juhul kui Leedul õnnestub end eristaatusse mängida (sada luba Ignalina jaama jätkamiseks) saab Eesti valitsus samuti esitada nõudmisi, et vaadataks ümber meie enda energiapakett, mis allkirjastati Euroopa liiduga liitumisel.

Eesti on valimas energeetika umbteed, milleks on senise ebaefektiivse põlevkivienergeetika jätkumine.
Lahenduseks peaks olema jõulise energiasäästu programmi käivitamine, millega ühistute renoveerimisi ja tehnoloogiauuendusi toetades vähendada kuni 3 korda soojuskulusid.
Ehitusseaduse ja seonduvate määruste kohandamine nii, et alates 2009 aastast ei saa Eestis ehitada ja kasutusse võtta hooneid, mille energiakulu (elekter, soojus, vesi ja sõnaga kõik kokku) ületaksid 70 kWh/m2 aastas. Ning et oleks loodud maksusoodustus ja toetusmehanismid neile kes loovad elamuid, mille energiatarve jääb alal 25-30 kWh/m2/a. Praegu ons ee energiatarve vanadel hoonetel kuni 400 kWh/m2/a ja isegi rajatavatel uusehitistel 200 ja üle selel.

Tuleb luua oma sünteetilise gaassi tööstus, mis põhineks põlevkivi ja biomassi gaasiatmisel. Teha selels valals koostööd Läti ja Leeduga. Juurutada elektri ja soojuse haja ja mikrotootmise tehnoloogiad. Luua ühendus Rootsi ja põhjamaade energiasüsteemiga (mahus 1-2 GW). Luua võimalikult kiired õiguslikud eeldused priikütuste (tuul ja päike) masskasutusse võtmiseks.

Just see tegevus looks meile õigused ja võimalused võrdsetel alustel kasutada kasvuhoonegaasi kvoote. Euroopa on ennekõike ühiste väärtuste piirkond. Senine võimuliidu harrastatud keskkonna, kliima ja energiapoliitika on aga silmakirjalik ja sisulisi lahendusi vältiv.
Enamgi...see on tee majanduslikku ummikseisu, kus tööviljakus püsib jätkuvalt madalal ning täna olemasolevad investeerimisvõialused uude energeetikasse hääbuvad.