Pühapäev, 23. detsember 2007

Jätkuvalt Eesti nokiast...ehk siis kanalaipadest Rae vallas. Osa 2. Pomerantsi sajatused.


Nagu näitasin juba Ago Pärteil seisukohavõttude puhul..et on komme teha viiteid tekstidele, mille puhul ehk loodetakse, et ehk keegi neid läbi ei loe...siis tuleb sama teha ka Marko Pomerantsi kohta, kes oma võrgupomeriimis Kahju roheliste rumalusest kõneleb hoogsalt sellest kuidas rohelised olla end pinnasetemperatuure mõõtes lolliks teinud. Tõeliselt teaduslik seisukohavõtt! Kirjutasin Marko Pomerantsile pikema selgituse, kus esitasin ka mõned soojusarvutused, millest järeldub selgelt, et juhul kui lagunemine oleks seal toimunud ja ka toimumas (ka väga tagasihoidlikus ulatuses) pidanuks me nägema ka 30 cm sügavusel temperatuuritõusu ja kui lagunemine oleks toimunud väga intensiivselt selle möödunud 40 päeva jooksul siis pidanuks me nägema ka näiteks maapinna langust...seda aga seal ei olnud.
Ka Pomerantsile ja muudele huvilistele on varsti siin võrgupäevikus üleval ka detailsem analüüs sellst, mida tänaseks on õnnestunud kindlaks teha...
..aga sellest hiljem.

Praegu võtkem aga ette Marko Porentsi võrgupäeviku üksiksasjad. Näitan, kus ta oma väidete esitamisel eksib.

Marko Pomerantsi võrgujutt: "Huvitav on kõigepealt eeldus, millel show rajanes: Pinnase all kanahauas peaks toimuma aktiivne lagunemisprotsess. Miks seda eeldati, mina aru ei saa. Matmise eesmärk on isoleerimine, selleks ka see kahe meetrine savikiht"

Marek Strandberg: See savikiht on paigutatud mitte ka kanade alla vaid ainult kanade peale. See väide pärineb savivedu teostanud ettevõtjalt. Seega pole tegemist mitte laipade isoleerimisega (isoleerida tulnukski ennekõike põhi, et kaitsta põhjavett) vaid nende matmisega oludesse, kus pole teada, mis saab vedelikega a patogeenide ning toksiinidega, mis tekivad lagunemise käigus. Tõsi...matmiskoha katmine savikihiga on vaid üks tee, mil moel liigse vee sattumist matmiskohta kontrolli all hoida. Kus on aga drenaaž, kus on aga nõrgvete kontrollkaevud? Neid pole.Antud juhul lähenemne, et kui kogu rehkendust teha ei jõuta, tuleb teha pool sellest, ei toimi.

Marko Pomerantsi võrgujutt: "Ma ei saa aru, millele toetudes saab väita, et anaeroobsetes tingimustes on võimalik neljakümne päevajooksul kahemeetrise savikihi all pinnases kanapraadi teha. Kui see nii lihtne oleks, poleks ju mingi kunst näiteks massihaudu avastada."

Marek Strandberg: Väide, et temperatuur tõuseb ja selle tulemusena hävinevad viirused pärineb Ago Pärtelislt (Veterinaar-ja toiduameti juhilt). Juhul aga kui ei toimu lagunemist...vastav ensümaatiline aktiivsus on madal...pole ka põhjust eeldada, et viirustki ümbritsev valkkest laguneb. Aga mis puudutab massihaudade avastamist siis siinkohal tuleb mainida, et nii värskeid kui vanemaidki massihauduon just võimalk kaasaaegsete termokaameratega avastada...pole miskit hr. Pomerants...juhtub et kõvasti ja kurjasti haamriga vehkides võib ka naelapea pihta saada. Ehk see mida Pomerants naljaks peab on tegelikkuses kasutatav meetod. Mõne lisavõttega on termokaamerad kasutatavad ka arheoloogiliselt huvipakkuvate objektide ning isegi maamiinide avastamiseks.
Ja nüüd selle artiklitekogumi juurde, mille Pomerants oma võrgupäevikus ära on toonud (õigemini see millele Erik Puura, nagu aru saan, on viidanud). Siin need on.

Ka refereerib Pomerants Eerik Puura artiklit kanade matmiskoha keskkonnaohust Novaatiris meelevaldselt ja valikuliselt.

Näiteks on selles kirjatükis väide:
"...sellise matmisviisi juures toimub temperatuuri tõus anaeroobse lagunemise käigus, orgaaniliste jäätmete matmise korral on intensiivse lagunemise viibeaeg sageli pool aastat ning varem pole põhjust oodata temperatuuri tõusu"

Täpselt nii! Ehk lagunemine on väga suure tõenäosusega ka rae valla juhtumi puhul viibega protsess ja seda, et ka 40 päeva möödudes pole märkimisväärselt soojaeraldumist tekkinud kinnitabki kahtlust, et see võib toimuda hiljem...aga kindlasti pole lagunemine toimunud. Viirustele on hävitav happeline keskkond. Kuna laipade lagunemise staadium pole teada. Me ei tea ei nende temperatuuri ega pHd pole võimalik väita, et viirused on garanteeritult hävinud. Andurite paigutamine matmispaika maksnuks mõnedkümned tuhanded kroonid ja see oleks olnud üks samm, mida saanuks teha kodanike hirmude leevendamiseks.

Samas Novaatiri artiklis võtab sõna ka rakendusviroloogia professor Andres Merits, kes ütleb:
"Milline on temperatuur matmiskeskkonnas, pole sellel juhul väga tähtis (peaasi, et ei jäätuks läbi), kõrge temperatuur komposteerimisel kiirendab oluliselt viiruse hävimist, kuid muude tingimuste täitmisel pole vajalik"...sama teksti refereerib ka Pomerants.

Siinkohal tuleb öelda, et maa alla maetuna ja hapniku ligipääsuta ei toimu kompostimist, mis on eelkõige õhu juurdepääsuga
lagunemisprotsess vaid lagunemine on kombinatsioon erinevatest protsessidest.

Võtan siit siis esimese kirjutise , mis puudutab matmist ja sellega seonduvat.
Lk 3, kus on juttu eelistest ja puudustest matmisel räägitakse sellest, et tegemist peab olema D klassi prügilaga, kuhu sellist matmist korraldada. D-klassi prügilapeab vastama järgmistele tingimustele:

1. Prügilagaasid ega tekkivad nõrgveed ei tohi ohustada keskkonda ja inimese tervist nindg sellist suletud prügilat peab monitooritama
2. Jälgimine peab olema vähemalt igakuine.

Rae valla vana prügila pole selline. Kui lk 3-l käsitletakse lihtsalt matmist siis lk 4 kõneleb massimatmistest. Rae vallas toimus masimatmine (ca 700 m3 kanakorjuseid on seda kindlasti) ning selle puhul on möödapääsmatu pidev monitooring.
Ka erineb selles artiklis kirjeldatud massimatmispaik rae valda rajatust. Rae vallas puudub igasugune suletud prügila nõrgvete kogumise- ja kontrollsüsteem ning vihmavete drenaazhisüsteem. On põhjust kahelda ka selles, kas üldse teatakse, kus täpselt see massihaud seal prügilakuhja otsas paikneb.

Lk 51, samas allikas, kirjeldatakse kuidas Throckmortoni massihauast (sinna maeti 2001 aastal Ühendkuningriigis suu ja sõrataudi põdenud veiseid) on selle ümber paigutatud kaevudest kogutud ühtekokku 74000 m3 (3 aasta vältel). Ala on 117 ha suur. Sellel on väidetavalt maetud 100 000 veist. Nii peaks kanahauast Rae vallas suudetama kokku koguda ca 1000 m3 solgivett kuid selleks puudub seal igasugune süsteem. Kuhu see vesi siis te meelest liigub...iga raskusjõu mõjul madalamele ja madalamale. Olgu öeldud, et Throckmortoni matmiskohas on sadevete drenaazhisüsteem, mis Rae valal prügilal puudud...mistõttu võib see reostunud vee hulk Rae valla juhtumi puhul olla veelgi suurem.

Keskenduda, nagu seda tegi Pomerants, vaid ühele viirusele...ehk siis Newcastle'i tõbe tekitava viiruse hävimisele või mttehävimisle...on pehmelt öeldes demagoogia. Ega siis kana koosne ainult viirusest ning ega's laibavedeleikes pole see Newcastle'i viirus ainus haigusetekitaja või mürk. Ka juhul kui Newcastle'i haigust tekitav viirus on hävinud ei tähenda see seda, et ei peaks hoolt kantama selle eest, et laipade laguained reoveena põhjavette või pinnavette ei jõuaks.

Mida me siis seal Rae valal prügilakuhjal mõõtsime...õhutemperatuuri, pinnatempperatuuri ja temperatuure erinevtel sügavustel. Kui oletame, et kanakehade temperatuur on ca 6 kraadi C siis pidanuks me nägema 30 cm sügavuses veidi alla kraadist temperatuuritõusu. Reeglina tuvastasime, et temperatuur langes nii 20 kui 30 cm sügavusel. Sellest saab järeldada, et kanad ei ole küll mitte läbi külmunud aga nende temperatuur on suure tõenäosusega madalam kui mikroorganismide aktiivsemaks elutegevuseks vajalik. Nii on ka nende lagunemine aeglane ning võib kiireneda kevade saabudes. Selle koha pealt on Eerik Puura väide, et maetuna võib lagunemine olla hilisemaks lükkunud ka kaude kinnitust saanud. Nagu juba mainisin...ei hakaknud me nakkusohu tõttu kaevanma suuremaid süvendeid ega paigutanud maha ka kanadeni ulatuda võivaid andureid.

Nii olen jätkuvalt seisukohal, et viis, mil moel on see matmiskoht rajatud Rae valda ei ole korrektne ja võib sisaldada märkimisväärset keskkonnaohtu.
Olukorra kontrolli alla saamiseks tuleks siiski paigutada nii pH kui temperatuurisondid matmiskohta (seda saab teha vaid riik ja sed nakkusohu tõttu) ning rajada matmispaiuga perimeetrile esmalt sadeveetrenaaž ning matmispaiga ümber kogumis ja mõõtekaevud vee kvaliteedi hindamiseks ning vajadusel ka saatunud vee eemaldamiseks. Nii muide on soovitaud teha ka sellessamas "maailmatarkuse" millele roheliste tegevust kritieerinud isikud korduvalt viitavad.
Ka Pomerantsi võrgupäevikus toodud artiklite kogum viitab üldteada asjaolule, et loomulikult aastate vältel teeb emake loodus tõsist tööd ja lagundab need linnukorjused. Samas osundab see artikkel maailma laibakäitluskogemustest korduvalt ja selgelt, et keskkonna ja teviseohtudesse tuleb suhtuda tõsiselt ning nende vältimiseks on vaja matmiskohad varustada nii vihmavee kui laipadest tulenevate nõrgvete kontrollisüsteemidega.

Pole midagi...ka riigikogu keskkonnakomisjoni juhile tuleb ennekõike soovitada kompetentsi ja kriitilist suhtumist kõikidesse väidetese, mida ta kuuleb (nii nagu hr Pomerants oma võrguloos teistelegi teada annab). Aga kindlasti soovitan läbi lugeda need tekstid, mida teistele lugeda soovitatakse. Pinnapealsus ja võimetus pidada sisulisi vaidlusi on riigikogus üsna tavaline nähe. See näib olevat selline võimunakkus.

Küll aga ootaks mina riigikogu keskkonnakomisjoni esimehelt sisukamat lähenemist kui antud juhul siis roheliste lolliks tembeldamine. Seda enam, nagu võisite ka ise veenduda, ei olnud pomerantsi seisukohavõtt, mitte sisuline ja anlüütiline vaid pinnapealne ja paraku lahmiv.

Aga nagu ühte võimuliitu kuuluva erakonna liige on öelnud, et mitte kunagi polevat võimalik kindel olla, mis juhtub, kui riigikogu koguneb ja otsustama hakkab.


...lõpuks veel paar loodusvaatluslikku täheepanekut Rae valla prügilalt:

1. Paari päeva eest teatas üks Rae valla elanik, et tema kodust (kus kogu aeg on rotid elanud) on rotid lahkunud...viktoriiniküsimus: Kuhu? (eeldatav vastus...loomulikult prügimäele) Kui lugeda seda paljuviidatud "maailmatarkust" siis selleski on nakkusohu vätimise oluline eeldus nii kontroll satikate ja loomade üle (nagu ka põhjavee üle)

2. Kui tegime oma temperatuurimõõtmisi siis üle kogu matmisla ja selle ümbruses võis leida rebaste väljaheiteid. Ega te ometi arva, et rebased ongi kogu aeg käinud Rae prügilas oma väljaheiteasju ajamas?

3. Kui rebastel ehk ja rottidel on suhteliselt raske pooleteisemeetrise kattekihi ala kaevuda (seda kinnitas ka meie labidakatse, mille puhul labida asemel oli meile ekslikult kaevamistöödeks kühvel toodud) siis kindlasti pole see kaevumine suur vaev karudele. Tavaliselt peaksid need elukad küll külmas ja toidupuudses talevunes olema kuid slline lõhnamajakas ja meie praegune pehme talv võimaldavad muudki oletada...nimelt seda, et mõned isased isendid võivad ka ringi hulkuda. Seda ka üks kohalik jääger sealtkandist mulle ka kinnitas.

Jätkuvalt Eesti nokiast...ehk siis kanalaipadest Rae vallas. Osa 1.


Ilmselt on lugejad ka mujalt lugenud ja kuulnud, et Jüssi-Strandbergi kanakünka vallutamine ja seal ringisonkimine polnud muud kui tühipaljas ja järjekordne jänunemus avaliku tähelepanu ja kes teab veel mille järele. Nojah...nagu poleks targemat teha.
Arvajaid on kuhjaga. Alates Veterinaar ja Toiduameti juhist Ago Pärtelist kuni lõpetades kõikvõimalike ajakirjanikkude ja riigikogulastega.
See on esimene osa selgitustest ja tähelepaenekutest, mida oleme teinud selle kanaepopöeaga seotult. Neid osi tuleb veel ja päris mitu.

Ago Pärtel teatas TV3-le, et maailmateadus olevat nagu tõestanud, et viirus ei püsivat kanakorjuses pikemalt kui 10 päeva...sestap peab ta ka meie juttu selle kohta, et oht on siiski olems suhteliselt tühiseks. Aga seda saate kuulata-vaadata siit.
Pärtelöi meelest olevat ka vastutustundetu mängida inimeste teadvusel, kui olme selgelt välja öelnud, et puuduvad igasugused kaudsedki tõendid selle kohta, et see viirus on hävinud.
Ma siis palusin Ago Pärtelils endale lähetada need maailmateaduse saavutused, millest tema (ja kogu Veterinaar ja Toiduamet) järeldavad, et mingit ohtu seal rae vallas prügimäe otsas pole.
Siinkohal siis need artiklid, mille viited Ago Pärtel mulle edastas (eeldan, et ta toetub oma väidetes avalikkusle neilesamadele...sest mida muud mul tema ütluste peale ikka küsida on):

1. Millner, P. 2003. Composting: Improving on a time-tested technique.

Kommenteerin ka seda artiklit: tegemist on KOMPOSTIMISE mõju uuringuga ja tõepoolest tagab kompostimine (aeroobne lagunemine, mille käigus tõuseb temperatuur) ka viiruse hävimise surnukehades. Antud juhul ei ole kompostimisega tegeletud ja seega ei puudta kõnealune artikkel karvavõrdki seda, mis on toimunud Tallegi kaadega Rae valla vana prügimäe otsas.

2. Senne, D. A., B. Panigrahy, and R. L. Morgan. 1994. Effect of composting
poultry carcasses on survival of exotic avian viruses: highly pathogenic
avian influenza (HPAI) virus and adenovirus of egg drop syndrome-76. Avian
Dis. 38:733-737.


Selle artiklis kirjeldatakse linnugrippi nakatatud lindude surnukehade KOMPOSTIMISE abil lagaundamist, mille käigus viirus ka hävib. Muud ei jää üle kui korrata: Rae vallas ei viidud läbi surnukehade kompostimist vaid need maeti oludesse, mis on selgelt anaeroobsed ning milles lagunemine toimub kompostimisest sootuks erinevatel tingimustel. Seega ei tõesta see siinne artikkel samuti mitte kui midagi selle kohta, mis tegelikult toimub (või on toimunud nende Talleggi kanalaipadega)

3. Glanville, T. D. 2004. Emergency livestock mortality composting in Iowa

Siingi artiklis kirjeldatakse kuidas surnud veiseid utiliseerida kasutades KOMPOSTIMIST...joonis, mis on nähtav sellelt lingilt kirjeldab kuidas tulnuks ka näiteks kanu utiliseerida. Kinnitan, et see, mis on tehtud Rae vallas Talleggi kanadega erinem täielikult Ago Pärteli poolt esitatud viites kirjeldatust...samas ta ise ütleb, et toetub sellle.

4. Carter, T., K. Andersen, J. Arends, J. Barker, K. Bunton, B. Hawkins, J.
Parsons, D. Rives, S. Scheideler, M. Stringham, and M. Wineland. 1996. Composting Poultry Mortality in North Carolina. PS Facts #11. North Carolina Cooperative Extension Service. Raleigh, NC.


Siingi viites on jutt taas lindude KOMPOSTIMISEST mitte matmisest. Maailmateadus...nagu mainis Pärtel...viitab sootuks muule kogemusele ja tegevusele kui see, mida Eesti Veterinaar- ja Toiduamet on harrastanud Rae vallas.

5. Keener, H., D. Elwell, and T. Mescher. 1997. Composting Swine Mortality
Principles and Operation. Fact Sheet AEX-711. Ohio State University
Extension, Columbus, OH.

Ja ka viimane Ago Pärteli vahendatud maailmateadus ei kõnele mitte matmisest niiskesse ja umbsesse hauda vaid KOMPOSTIMISEST...vaadke selle loo juures olevaid pilte ja te veendute, et see mida tehti Rae vallas erined täielikult sellest, mida tehakse samalaadsete haiguspuhagute ajal mujal.

Siinkohal ka ülevaade sellest mida tulnuks teha nende hukatud lindudega!

EHK LÜHIDALT: Veterinar-ja toiduameti juht Ago Pärtel (juhul kui ta on silmas pidanud oma intervjuus mainitud maailmateaduse tähelepanekutena neidsamu artikleid) on selgelt eksinud (kui mitte hämanud) sest on segi ajanud kompostimise (millele viitavad kõik mainitud artiklid) pelga matmistoiminguga.

Ehk tegevus, mida on Rae vallas harrastatud hukatud Talleggi kanadega erineb täielikult sellest, mida maailmapraktikas soovitatakse sellistel puhkudel teha.
Ligi 500 tonni kanalaipade ja kes.-teab-kui-suure hulga munade matmine neid eelnevalt kompostimata on lubamatu tegu, mis ei pruugi tagada ei keskkonnaohutust ega terviseohutust.
Lisaks juba eelnevaltki mainitud asjaolud, mida kuulsin kohaliku külavanema Hr. Puumeistri käest, kes mainis, et esimesel laibaveo päeval olid veoautode kastis olevad kanakorjused faktiliselt katmata. Selliste autodega läbiti siis ümbruskonna asulaid!

Selles kontekstis on eriti kurb lugeda ka arvamusteksti "Roheline tsirkus" Postimehes
Ajakirjanik Vahur Koorits võtab selles Veterinaar ja Toiduametit kaitsva poosi kui ütleb: "Veterinaar- ja toiduameti peadirektor oli küll varem rohelisele riigikogu liikmele Marek Strandbergile kinnitanud, et kanad ei saa enam kuidagi Newcastle’i viirusega nakatunud olla, sest viirus vajab elusorganismi ja on seega ammu kadunud, kuid Strandberg teatas, et pole vastavaid teadusartikleid lugenud, ja jätkas sellegipoolest tsirkuseetendust."
Olles nüüd need artiklid läbi lugenud (needsamad, mille Ago Pärtel mulle lähetas), kinnitan siinkohal, et neist artiklitest ei järeldu mitte kui midagi Rae valal vanasse prügilasse maetud kanade ohutuse kohta sest neis artiklites kõneldakse eranditult ohutusest juhtudel kui hukkunud (hukatud loomi) on eelnevalt kompostitud...ja seda Rae vallas tehtud pole.
Pigem siis Ago Pärteli meelevaldne viitamine artiklitele on see põhjus, mis süvendab Rae valal inimeste hirme...kas pole?
Tõde on teksti sisus, mitte sellele viitamises!

Lõpetuseks veel...just loodudusteadlastena ja samas ka riigikogu liikmetena on nii minu kui kolleeg Mart Jüssi selgeks kohustuseks osundada nende ebakohtade ja suisa valede peale, millega on tänaseks Rae valla ja kogu Eesti rahvast nende kanada asjus eksitatud. Esimene näide oli siis see eelnev tekst ja sellekohast lugemist saate õige pea lisaks.