Neljapäev, 30. aprill 2009

Tegusad unelejad ehk voblastatud riik


Me näeme ministrite asjalikke nägusid, ning loeme nende enesekindlaid väiteid majanduskriisi lahenduste ning leevenduste kohta. Pole aga teada, kus nende mõtted tegelikult uitavad ja mis on välja käidud väidete ning kavade taga. Kas lihtsalt väljapääsmatuna tunduvast olukorrast tulenev tühjus ja teadmine, et agarus jätab vähemalt tegusa mulje või siis tavapärased valmisite murumängud tähelepanu keskmes püsimiseks.


Minult on küsitud päris mitmel korral, mida arvan taas välja käidud kärpe ja maksutõusu kava kohta. . Selle plaani kohta, mida rahandusminister viimati esitas.
Taas esitas, sest see kärpimise ja kokkutõmbamise rada on küll oluline kuid lõputu kui majanduses uuel moel hingama ei suudeta hakata.

Siiralt, ma ei arva sellest mitte kui midagi. Seda kava on üldse väga raske kritiseerida või analüüsida ning järgnevalt põhjendan ka miks.

Rahvasuus on kaks head väljendit muu hulgas ka selliste majandus- ja rahandusparanduste kohta: "nagu tumm leilis" või siis "nagu ahv käia seljas" Nende väljendite päritolu kohta ei tea ma samuti kahjuks midagi (nagu Padari plaanide päritolu ja nende adekvaatsusegi kohta) aga need kajastavad samuti sellist rapsivat tegevust, mida harrastatakse kuna õigel ajal pole vaevutud asju läbi mõtlema ning läbimõeldult tegutsema.
Loodetavalt pole veel hilja riigitegusid ka sisukamatele radadele lükata.

Kordan nagu papagoi (olen nimelt seda teinud sest ajast alates kui kärpetõbi valitsust haaras): ainult kulude kärpimine viib jätkuvate kulude kärpimisteni ning rööbiti tuleks tegeleda väga jõuliselt majandusportsesside taastamise ning pigem nende uuendamisega. Selles osas pole aga ette näidata ühtki sisukat sammu.

NB! Kui kellelgi...sh mõnel ministril näiteks, kes tunneb, et talle on eelneva väitega sisutuse kohta liiga tehtud, siis arutleksin temaga meeleldi siinsamas nende sammude tähenduse ja mõju üle. Ma oletan juba nüüd , et sellist arutelu siinses võrgupäevikus ei sünni aga kui sünnib oleks see tõeline üllatus.

Uue majanduse aluseks on aga energiasääst ja sellega seotud uued tehnoloogiad...ilmselt minu poolt väsimuseni korratud fraas. aga pole parata, muud võimalust lihtsalt pole. Selle "Padari paketi" tulemus pole aga kahjuks muu, kui et Postimees esitab mõne kuu pärast üsna sarnase küsimuse uuesti.

Kas tulumaksu tõstmine saab parandada riigi olukorda ja mis roll on üldse maksudel?
Maksud kajastavad ja kehastavad ennekõike riigi huvisid aga mitte väärtusi.
Aeg oleks tegelema hakata väärtustega: kliima ja keskkonnsõbraliku ning inimväärse majanduse alustalade meisterdamisega. See viiks meid edasi.
Täna saaksime teha ka valiku, kas muuta kalliks inimene või muuta kalliks loodusressursid. Maksutõusu plaan muudab kalliks just inimese töö ja loomulikult hakkavad ettevõtted sellest ka loobuma ja asendama seda ressursimahuka tegevusega. Kõrged maksud töölt on selles mõttes veidi kummaline sotsialistide seisukoht üleüldse, sest kui nad tõepoolest tahaksid kaitsta töötajat siis loogiliselt võttes peaksid nad ju tegema kõik selleks, et töötaja ei oleks tööandajale suurem kuluallikas kui näiteks ressursid, millele ettevõtlus püsib.

Kava maksustada sõidukeid on üldjoontes mõistetav...sel juhul peaksid maksuobjektis olema uued sõidukid nende soetamisel ja seda just nende energiakulutuse alusel.

Riigi tegevuskuludelt miljardi mahakraapimine, millest rahandusminister kõneleb, oleks ilmselt võimalik kui need miljardid, mis on kulutatud riigi e-olemuse loomiseks olnuks paremini kulutatud.

Kaitsevõime kohitsus, millest samuti ses kärpekavas juttu on aga problemaatiline.
Kaitsevõimesse ja riigikaitse jätkusuutlikkusse tuleks lõige teha kindlasti viimases järjekorras. Julgeolek on see, mis nii kohaliku kui üleilmse kriisi käigus enim haavatavaks osutub.

Erakondadele makstavaid riigieelarvelsi summasid võiks loomulikult kärpida aga samas tuleks neid summasid ka ühtlustada....vähendada eelarverahastuse erinevust nö suurte ja väikeste erakondade vahel. Eks mõelge ise: needsamad suured erakonand, kes saavad kõige rohkem raha oma poliitilise ja ideolooglise tegevuse edendamiseks on ju olnud ka suuremal määral oma ideede levitajad just suurema rahastuse tõttu. Rahastamise ühtlustamine looks võrdsed eeldused ka uute ideede evitamiseks ja kaitsmiseks, mida kriisis eriti vaja.

Nüüd küsitakse muidugi, et näe te, valitsus töötab palehigis aga te muudkui kritiseerite ja kritiseerite...midagi asemele pakkumata. Paraku on asemele pakutud ja korduvalt.
Me toimetaksime oluliselt teistmoodi ja peamiseks, mida teeksime oleks majanduse kiire turgutuskava, mis keskenduks energiasäästule ja energeetikauuendusele. Kiirele, läbimõeldule ja jõulisele. Energiasäästule suunatud tegevuste tagamine on kindlaim viis nii tööpuuduse vähendamiseks nagu ka majanduse kosutamiseks.
Täna ei ole veel hilja selle kõigega algust teha. Ütleme ausalt: vaid pimedad ei märka rohelise tööstusrevolutsiooni võimalusi. Need võimalused on meile koju kätte toodud ja Euroopa liidu plaanidega kinnitatud. Kasvõi plaaniga vähendada aastaks 2020 energiakulutusi 20% võrra ja asendada 20% energiakasutusest taastuvenergiaga. Meie valitsus siin aga kahtleb ja kõhkleb jätkuvalt näiteks kliimasõbraliku majanduse möödapääsmatuses ning keskendubki meie meelest asendustegevusele, milleks on lauksärpimine, mis läheb suure tõenäosusega üle epeideemiliseks kärpimiseks.
Võime toimuvat rahumeeli nimetada ka ühiskonna voblastamiseks: kuivatatud ja tulisoolane kuid vormilt veel kala...st riigi moodi...ja tarbida (taluda) saab vaid ohtra õllega.

Täna on meil majanduse ümberkorraldamiskes ka Euroopa tõukefondide vahendeid. On selge, et paljud aastate eest tehtud plaanid ei ole täna enam oludele vatavad ning need tuleks ümber vaadata ja saavutada uued kokkulepped. See eeldab arukamat ja aktiivsemat Euroopa-poliitikat ning plaani, millega näiteks üldisele ilule ja heaolule plaanitud rahalised vahendid ümber suunata energiasäästu lahenduste loomiseks. See on tahte küsimus...ei muud.

Rohelise tööstus ja majandusmuutuse kavast saate lugeda aga siit.