Reede, 9. jaanuar 2009

Tuulealune maa



Hiidlased koguvad allkirju tuuleparkide vastu? Kas tõesti võiks see võimalik olla kandis, kus kõige nähtavam ja tuntavam energiaallikas ongi tuul, mida mitte ainult ei võiks vaid suisa tuleks kasutusse võtta - niivõrd laialt, kuid samas arukalt, kui see võimalik on?

Hiidlased ongi ju mere- ja tuulerahvas. Ajaloost on hea teadmine ja näide ühest teisest mere- ja tuulerahvast – hollandlastest. Nemad võitsid merelt maad, sest tuulikud andsid võimaluse pumbata vett tammide tagant avamerre. Lisaks viljajahvatamisele. Merekauplejaiks said nad samuti tänu tuulikutele. Nimelt leiutati saeraam, mis võimaldas massiliselt ja täpselt palkidest laudu saagida ning selle käitamiseks kasutati tuuleveskit. Tuul tegi hollandlastest mererahva... mererahvama kui britid, kus laevaehituses kasutati käsisaage, millega korralikust palgist ühe lõike tegemine võttis pool päeva kui mitte enam. Tuul, kui prii kütus, on olnud edu eelduseks möödanikus ja saaks seda olla ka tänapäeval. Ka Eesti jaoks.

Mistahes räpakalt tehtud ja kavandatud asi tekitab pahameelt. Ei saa teha lihtsalt õigeid asju...neid polegi olemas...õigel asjal peab olema ka õige aeg ning õige koht.
Tuulikute ja taastuvenergeetika aeg on selgelt käes ning laiemas mõttes on ka koht ju õige: Lääne-Eesti tuuline saarestikuala. Kehvad lood on aga konkreetsete vundamendikohtadega, sest jätkuvalt puudub Eestis taastuvenergeetika teemaplaneering ja sellega seotud regulatsioonid. See ei puuduta mitte ainult tuult vaid ka näiteks biomassi kasutust. Kui ühiskonnas pole kokku lepitud, millistelt aladelt korjatakse taastuvenergiat siis on selge, et tüli tuleb majja. Kui pole kokku lepitud, millisel moel neile aladele ehitama saab hakata, on taas võimalusi tüliks kui palju.

Kogukondadel on oma püsiväärtused ja arusaamad ning nendega tuleb paratamatult arvestada. Kogukonna huvisid eirava planeeringu ja majandamise ilmekas näide on Steri radioaktiivse allikaga steriliseerimiskeskuse rajamine Sauele Alliku külla...kohalike huvide arvestamata jätmine päädis ettevõtte pankrotiga.

Suure tõenäosusega on ka Hiiumaal aetud asju täiesti seaduse järgselt. Nii ongi hiidlasi enim hirmutava Raunisaare arendatava tuulepargi keskkonnamõju programmi koostamise koosolek juba järgmisel nädalal. Samas on ettekujutatavad muutused kohalike elanike jaoks sedavõrd märkimisväärsed, et see teema vajab paratamatut laiemat selgitamist.

Ka hiidlastel on täna suurepärane võimalus endilgi investeerida tuulenergiasse. Kas äriettevõttena või näiteks energiaühistuna, mille eesmärk võikski esmalt olla just oma tarbeks kohaliku ja kütusehindadest sõltumatu elektrienergia saamine. Sellised tootmisühistud toimivad meile kõige lähemal Rootsis, kuid selliseid on mujalgi.

Kõige selle puhul on üldiselt arusaadav ja vastuvõetav planeering loomulikult võtmeküsimus. Ei saa õigeks pidada, et suuremahuliste energiaprojektide, ka taastuvenergeetiliste projektide, planeeringuid algatatakse vaid siis, kui mõni ettevõtja selle vastu huvi tunneb. Kui valitsus näitab siinkohal üles leigust, saaksid samalaadse planeeringu ju korraldada omavalitsused ise. Näiteks Saaremaal ja Hiiumaal ühiselt. See oleks selge signaal ka mistahes ettevõtjaile-investeerijaile ning just sellise tervikplaneeringuga oleks loodud eeldused tülivabaks taastuvenergeetikaks Eestis.

Eesti põlevkivienergeetika selgelt mõistetavaks alternatiiviks ongi taastuvenergeetika: oma bioloogilise ja sünteetilise gaasi tootmine ning selle kasutamine koostootmisjaamades, tuulenergia kasutamine koos Eesti ja muude lähiriikide kaabliühendustega saavutatud ekspordi ning stabiliseerimisvõimalustega, vähesel määral ka põlevkivikasutus ja võtmeteemana loomulikult energiakokkuhoid.

Taastuvenergeetika ning energiasäästu vältimine liigutab meid aga paratamatul tuumaenergeetilise Eesti suuna. Eestis suunas, kuhu hakkavad kogunema jäätmed, mille probleemid paneksime järeltulevate põlvede kaela tuhandeteks aastateks. Kui lähema 5-8 aasta jooksul luua olukord, kus taastuvenergeetika oleks valdav ning Eesti energiasüsteem oleks stabiliseeritud ja kauplemisvalmis kaabliühendustega Rootsi ning Soomega, kaoks tegelikult vajadus tuumajõujaama järele. Seda teatakse ning paljusid tegematajätmisi taastuvenergeetika vallas saab aina selgemalt põhjendada just antud motiiviga.

Kuna tänaseks pole koostatud ei avamerealadele tuuleparkide ehitamist reguleerivat seadust (vaatamata majandusministri lubadusele, et see valmib juba eelmise aasta viimases kvartalis) nagu pole koostama asutud ka taastuvenergeetika üle-riigilist teemaplaneeringut, hoitakse sellega Eestist eemal kümnete miljardite kroonide ulatuses energiainvesteeringuid. See on paratamatult poliitiline otsus, mis loob soodustingimusi just tuumaenergeetika jaoks. Viimase aasta jooksul on tuumaenergiat ja tuumajäätmeid puudutavaid regulatsioone võimuliidu poolt vastu võetud rohkem kui taastuvenergeetikat puudutavaid.

Sellises sihipärases arukatele investeeringutele reeglite kehtestamata jätmises ei kaota mitte ainult hiidlased vaid kogu Eesti.

Ah jaa… ja loomulikult head innovatsiooniaastat kõigile... loodetavalt pole innovatsiooniaasta mitte järjekordne innovatsioonist rääkimise aasta vaid tegude aasta. Kasvõi Eesti taastuvenergeetilisemaks muutmise osas.

Neljapäev, 8. jaanuar 2009

Räpase pärandi vastu


On arvamus, nagu suur hulk odavat energiat aitaks inimkonna ummikteest. Näiteks siis, kui see üüratu hulk energiat toota tuumade lõhustumise energiast või püüda kinni kogu süsihappegaas, mis fossiilkütuste põletamisel tekib. Kas see tooks tagasi tasakaalu inimese ja looduse vahel? Vaevalt...see oleks üks järjekordne põhjus enam ning enam toota ja tarbida.

Tuumaenergeetika suurimaks probleemiks on just tuumajäätmed: kas mattes või mitte mattes ei tea me tegelikult seda, mis neist saab 100, 1000 või 10 000 aasta perspektiivis.
Igal juhul on tuumaenergeetika täpselt samal moel nagu fossilkütustegi kasutamine tuleviku arvelt elamine. Tuumjäätmed on paratamatult meie räpane pärand järgmistele põlvedele. Ka maa alla maetuna. Täna avastavad arheoloogid kaevamistel mõne sajakonna aasta vanuse majavundamendi ja on sellest üllatunud. Keegi ei mäleta seda enam. Soomes laiendatakse seotult tuumjaamade lisandumisega Tuumajäätmete hoidlat Olkiluotos. See on saja aastane projekt. majanduslikus mõttes. Kas aga selle projekti algatajad suudavad selel aja jooksul kanda vastutust sündiva ees. Loomulikult mitte sest tegelikult matekase seal 400 meetri sügavusele ühtekokku 12 000 tonni radioaktiivseid jäätmeid isegi mitte tuhandeks vaid tervelt saaks tuhandeks aastaks.

Sedalaadi keskkonanmõjusid ei saa hinnata tehnolooglislet nii nagu seda tehakse ja mida tutvustati ka eilsel koosolekul Keskkonnaministeeriumis. Sedalaadi keskkonnamõjule tuleb anda selgelt eetiline ning moraalne hinnag. mida aga loomulikult ei teha. Sest järeldus oleks üks: me tekitame järeltulevatele põlvedele määramatult toimiva räpase pärandi. Kas kõnealune keskkonnamõju hindaja on suuteline sisuliselt prognoosima mis võim ja milline rahvas elab Soome aladel 100 aasta pärast...loomulikult mitte. Ammugi pole võimalik seda ennustada 1000 või 10 000 aasta perspektiivis.
Inimesed unustavad tehtu palju kiiremini kui 100 aastaga. 1000 aasta pärast ei pruugi olla enam mingit mäelstust tuumajäätmete olemusest ja ammugi ei saa me kindlad olla, et inimkonna areng Maal jätkub ilma vahepealsete kultuurikadudeta.

Pange tähele, et me tänaseni ei tea täit tõde Egiptuse püramiididegi koha ning nendes varjuv oht on vist õnneks seotud vaid seal muumiaid õgivate seenorganismide ning nende tekitatavate toksiinidega. Täna on Maailmas sadu tuhandeid tonne matmist või kasutamist ootavaid tuumajäätmeid. Moraalitu oleks neid juurde tekitada ja seetõttu on moraalitu ka Eestis aina süvenev hoiak, et me vajame oma tuumajaama. Ei vaja. Ja seda mitte isegi majanduslikel või tehnoloogilistel (kuiga ka need välisatavad nii tuumjaama võimalikkuse kui vajalikkuse Eestis) põhjustel vaid just eelkirjeldatud eetilistel põhjustel.

Kuna kõiki neid eetilisi tulevikuprobleeme ei saa vältida tuumajäätmete hoiustamistehnoloogiatega...olgu need jäätmed maetud maa alal või kuhu tahes (järgnevad tsivilisatsioonid võivad olla ju sama uudishimulikud ja kaevamishimulised kui meiegi!) siis on seda võimalik vältida vaid ühel moel: uute tuumajäätmete tekitamise lõpetamisega. Mis tähendab ka praeguse tehnikka tasemega toimiva tuunmaenergeetika paratamatut lõpetamisvajadust. Põhjus ei ole mitte tehnoloogiline vaid selgelt eetiline.

Me ei tunneta oma tegevuse piire ja oleme neist hoogsalt üle astunud. Inimkonna kinganumber on kolmandiku võrra suurem kui Maal meile astumisvõimalusi pakkuda on. Tõepoolest...iga inimese kohta Maal on "kõigest" tuhat tonni muud elusloodust ja täna on inimeste energia ja tehnikakasutus sedavõrd äge, et selle tuhande tonni teisaldamise ja teisendamisega tuldaks toime mitte eluaja, vaid vajadusel ju loetud päevadega. See aga pole otstarbeks, see pole mõistlik ja see pole meie endi eluspüsimiseks vajalik. Just seetõttu on põhjust seda tuhandet tonni elusainet pidada ja olla lasta, mitte ümber kujundada.

Just see elusloodus loob veel ja jätkuvalt meile sobiliku atmosfääri, magevee ning viljaka mulla börsi, turu ja valitsuste vahelesegamiseta. Nii võiksid asjad jäädagi. Ja oma energiagi peame ammutama moel, mis nii sedasama loodust kui kõiki inimpõlvi võimalikult vähe ohustaks ja kahjustaks.

Kolmapäev, 7. jaanuar 2009

Küll saevad...küll saevad!!

Koalitsiooni loomusel on ammendumise märke. Mis loomulikult ei tähenda, et nägu ei võida taas puhtaks pesta (loomulikult antud lubadustest) ja mühinal uuesti edasi minna...ikka võimu nimel, mis tekitab täiesti tavatu koostöövaimu. Seda on raskem sõnades kirjeldada kui pildis joonistada...eks hinnake ise.



Aga kuidas siis olla kui sotsiaalminister, kes on keeldunud korrigeerimast oma müramõõtmismäärust nii, et inimesed, kes elavad kortermajades saaksid aknaid avada ilma, et sissetungiv müra neid kurdistavalt häiriks? "Ei", ütles Maripuu ettepaneku peale, et müra mõõtmine võiks toimuda sellistes ruumides mitte suletud vaid avatud akendega. See oelevat ettevõtlusele liigseid kulusid tekitav. Nüüd neid kulusid pole aga pole varsti ka ettevõtteid. Küll on aga inimesed oma müraprobleemiga.

7000 inimest on pea neli kuud ilma oma ainsast toetusest. Ministrile oli see probleem teada 2008 aasta oktoobrist. Tema huviks ja vaevaks oli aga hoopis oma töötajate ja infosüsteemide proovilepanek. 7000 inimese kannatuse arvelt, millest sotsiaalministril aimugi ei ole. Samal sotsiaalministril, kes mõne kuu eest esines kirikutegelaste ees väites kui kristlik on reformierakond ja selle poliitika. Tee teisele seda, mida tahad, et sullegi tehakse. Mäejutlusest, teate küll...kas tõesti on pr. Maripuu soov loobuda oma nelja kuu palgast?

Võis siis sotsialist Padar, kelle soolod on valitsemisrahvast ilmselt mitemid kordi proovile pannud...nagu see viimane tubli mõtegi (õnneks veel mitte tegu) laenuvaegusi riigi rahaga leevendada.

Ja siis veel sõbralik paar Parts ja Tammkivi, kelle asi oli (vastavalt võimuleppele) teoks teha taastuvenergeetika teemaplaneering. Just selle palneeringu puudumine on see, mis paneb inimesed kõige tuulerikkamas kandis...Hiiumaal...toimetama tuuleparkide vastaselt. Ja õige kah...sest mõned neist parkidest trügivad nii koduõeue kui on lihtsalt puhta ahnuse kehastused.
Ja selle kõige juures suudab triumviraat aeg-ajalt õhku paisata õõnsaid hüüatusi kodanikuühiskonnast ning selle olulisusest.
Huvitav, kauaks oksa jätkub?

Teisipäev, 6. jaanuar 2009

Kõppu tuumajaam ja tuulikud minema!

Nagu teate käib praegu Hiiumaal allkirjade kogumine tuulikute rajamise vastu. Eesti kõige tuulerikkama ala elanikud ongi andmas allkirjakogujate veidi ühekülgsete juttude peale allkirju tuulenergeetika edendamise vastu Hiiumaal.
Siinkohal üks vestlus, milline võinuks aset leida kui hiidlastel oleks rohkem aega allkirjakogujalt küsimusi küsida ja täpsustusi nõuda:

Allkirjakoguja: Kop-kop...kas te allkirja annaksite nende va tuuleparkide vastu siin Hiiumaal?

Talumees: Miks?

A: Teate, need on venelastega seotud ja keegi on neist saanud ka Putini käest autasu!

T: Tõsi või?

A: Tõsi jah, ja peale selle on neil niipalju raha, et nad ehitavad siia väga palju tuulikuid ja kogu elekter läheb siit hoopiski Venemaale...

T: Kogu elekter?

A: Jajah...

T: Aga kuidas? Elekter on täies ulatuses Venemaale viidav ainult patareidena, ega nad ei kavatse siis patareisid tootma hakata?

A: Mina ka ei tea aga pidi venemaale minema.

T: Kuulge, elektrit saab niipalju toota kui seda tarbitakse ja kas see pole mitte hea kui meilt kaupu...milleks ka elekter on....välja viiakse.

A: Ma ei tea aga see kahtlane Vene taustaga firma on tegelikult hoopis huvitatud Hiiumaast kui piiritsoonist...vaat sedasi on lood.

T: Piiritsoonist...mis piiritsoonist? Euroopa piir jookseb ju läbi Peipsi, mitte Hiiiumaa...ahoi!

A: Aga ikkagi on ohtlik...venelased mõistate ju küll, millest ma räägin...

T: Teate ei mõista...kas need on siis mingid luurajad või?

A: Jah...pole välistatud...kindlasti võivad need ka luurajad olla.

T: Kuulge, aga miks te siis KAPOsse ei lähe ja oma andmeid nendega ei jaga?

A: Mis nüüd mina...ma olen väikene tegija...aga kas allikirja anante?

T:Mis hea pärast?

A: No mõelge ise...müra ja vibratsioon jäävad ju siia aga kogu elekter läheb ju välja see ei ole ju teie huvides, eks?

T: Ei saa ma aru...kui mul raha oleks ehitaksin ise kah tuuliku või läheks sinna osanikuks, kui saaks?

A: Aga see visuaalne reostus ja puha...?

T: Kuulge teie, kui ma toitu teen siis poole tunni jooksul keerab mu elektripliit soojaks õhuks sedavõrd põelvkvielektrit, mille tulemusena keeratakse tuksi neli pange täit puhast põhjavett...kas te seda teate üldse kuidas me praegune elekter saadakse. Kliima ja tervise ja keskkonna arvelt....ja pealegi maksame me kilovatt-tunni põlevkvielektri eest jhaigekassast ja riigikassast pea kaks krooni peale...pagan, ma ütlen.

A: Ei tea...aga kas allkirja anante? See põlevkvi teema on hoopis teine asi....

T: No kus ta teine asi on...ikka sama asi ju. Kui tuulest elektri teha siis põhjavesi ju raisku ei lähe ja kui tuulikud kaldast eemal meres, mis kahju nad mulle siis teha saavad. Pigem kasu ju...

A: Ei ole seal mingit kasu...ainult kahju...

T: No kui mõni tuulikuehitaja pakuks aktsiaid või muul moel osalust näiteks nagu Rootsis ja Saksamaal on tuulenergia ühistud...no ikka ostaks küll. Prii kütus, teie venelane ju tuult kinni keerata ei saa...eheh

A: No, kuidas ma nüüd ütlengi, need on kauged maad, seal ei ole venelasi.

T: Mis venelasi...kas venelane ei võigi äri ajada või teie meelest on iga venelane kohe luuraja?

A: Võib olla küll...kes seda teab...

T: Kuulge, kas teile ei tundu, et te võiksite oma kuplialust kontrollida lasta...

A: Ei tundu, kas peaks või?

T: Ahhh...eks te ise tetate....ja muide, kui me täna ütleme, et siia ei või tuulikuid tulla siis kust me siis seda puhtamat energiat võtma hakkame? Ahh?

A: Ma ei tea...aga tuulikuid saab ju ka mujale teha.

T: Mujale...mujale...siia ju saaks ka kui veidi arukamalt ja läbi rääkides teha.

A: Ja siis on võimalik veel tuumajaam teha...olen kuulnud, et varsti on olemas sellised pisikesed tuumajaamad...

T: Tuumajaam...mis juttu te nüüd ajate...?

A: No see võiks tulla näiteks kuhugi mandrile.

T: Mandrile? No vaadake ise kus Soomes tuumajaamu rajatakse: inimasustusest eemale...Läände...saarte peale. Nii vaadates
võiks jah üks tuumajaam tulla teie jutu järgi kuhugi sinna Kõpu kanti...vesi on priilt käes ja kui plärtsaka paneb siis ei jõua saast mandrini.

A: No aga ega need uuemad tuumajaamad niisama ju ei plahvata, need on ikka väga kindlad...

T: On või...?

A: On jah!

T: Aga kust te seda teate?

A: Meil kooltusel räägiti...ups...

T: Mis koolitusel? Te ju olete siin tuulikute vastu allkirju kogumas....

A: Mnnnn...nojah..nii tuleb välja...

T: Aga ega teil teises taskus pole äkki paberit, millega te kogute tuumajaamale toetusallkirju.

A: Ei ole...aga ega Eesti ilma tuumajaamata toime ei tule...

T: No jah...seda ma arvasin, et selle mesijutu taga on ikka midagi muud kah.

A: No aga ei saa ju muud moodi!

T: Kurrat, vaadake, et te mu õuest minema saate...muidu lasen koerad kallale...

A: Lähen juba lähen juba...aga kas äkki ikka kirjutate alla?


Ja laiemaks selgituseks veel: tegelike hädade põhjuseks on valitsus, kus pole suudetud varsti kahe aasta jooksul valmis teha koalitsioonilepingus kokku lepitud üle-Eestilist taastuvenergia teemaplaneeringut, mis oleks arukalt tsoneerinud kogu Eesti taastuvenergia tootmise mõttes.

Võlareform!



Kui juba siis juba. Miks peaks arvama, et raskustesse sattunud laenuvõtjad on ainsad probleemide käes vaevlejad tänases Eestis. Rahandusminister Padari arvates peaks osasid laenuvõtjaid, kel raske, riik aitama. Aga ehk hoopis kõigile võrdselt võlaleevendust. Ära lollitet SMS laendajad ja muidu liiakasuvõtjate küüsi sattunud...kas nemad on vähem tuge väärivad. Rahasüsteemi virrvarr on sedavõrd ulatuslik, et siin kosmeetikaga ei pruugi enam midagi korda saata. Vaja on radikaalsust. Radikaalset võlarahu näiteks.
Kristlikult ja seaduse alusel: alates 1. märtsist 2009 kustutakse kõik võlad ja nõudeõigused. Ka maksuameti omad. Ctrl-Alt-Del ja läheb uuesti lahti. Nüüd aga juba ettevaatlikumalt ja tasakaalukamalt. Tasakaalu mõttes võiksid pandid ja hüpoteegid üle mina võlausaldajatele ja veel maksmata kaubad kaupmeestele tagasi.
Sellist võlareformi mõtet avaldas eile õhtul üks vestluskaaslane.
Aga tõepoolest, mis oleks kui.....!?