Neljapäev, 23. aprill 2009

Riigikogul on sünnipäev...vait olla ja edasi teenida!


Pidulik istung. Riigikogu oma. Algab hümniga. Kiidetakse jumalat, kes meil on aidanud riigiteoga ja iseseisvusega toime tulla.
Ja siis...esineb riigikogu esimees Ene Ergma. Masendav...siiralt masendav. Riigi nö teine isik keskendub, millele? Aga sellele, et juba 90 aastat tagasi sõitis koalitsioon opositsioonist üle. Braavo, proua Ergama! Huvitav kas kollektiivne kognitiiivne dissonants on kulgenud nii kaugele, et võimuliidu ummikut tuleb ilustada selliste ajalooliste õigustustega?

Mõned näited kõnest:
"Nagu praegu, nii ka siis seisti silmitsi raskete majanduslike oludega, vajati otsuseid, mis vähendanuks kodanikele riigi poolt pakutavat. Kahjuks me näeme, et ei tunnetatud poliitilisi piire, neist mindi üle ja valitsuskriise ning -vahetusi tuli ette omajagu. Armastati võimu ja tehti riigi arvelt kompromisse. Ka siis ei suutnud erakondade liidrid tõusta kõrgemale erakonna valimisteesidest. Ka siis võideldi ainult oma valijate huvide eest. Ka siis ei olnud ühelgi erakonnal parlamendis piisavat enamust, kaubeldi valitsusprogrammi ja eelnõude üle – ka siis sõlmiti selleks kokkuleppeid. Ka siis süüdistati killustatuses proportsionaalset valimisviisi, kuigi saadi aru, et see on võimalikest parim."

Kas tõesti on see nii universaalne põhimõte? Kas pole sarnane juhtmiga kus tubaka või viinasõltlane põhjendab oma tegevust: "Aga ega siis mina üksinda...ka teised...!"


Aga ega sellega siis jutt ei päädinud. Õigustust kuulsime ka seisukohale, et poolthäälte enamusega tehatavd otsused on möödapääsmatud ja konsensuslikku otsustamist poleks Eestis mõtet juurutadagi sest vaevalt et vähemusvalitsus Eesti praeguste oludega toime tuleks.

Ergma: "Ma küsin: kas konsensusdemokraatia oleks Eestile parem variant? Ideaalselt jah, kuid täna me saame vastuse läbi teise küsimuse: kas vähemusvalitsus suudaks praegusel keerulisel ajal riiki efektiivselt valitseda? See vastus on üsna tõenäoliselt "ei"."

Ja kuhu jäi jutt kvalifitseeritud enamhäälega otsustest: 2/3 või 3/4 häältest. Tõsi ka see viiks Eesti oludes vähemusvalitsuseni kuid see oleks läbirääkiv mitte huvidest ning veelgi enam: väärtustestki ülerulliv võimuliit.
Tegelikult oleks läbirääkiv ja huvidega arvestav vähemusvalitus Eesti jaoks praegu just lahendus. Muidugi juhul kui põhiseadus poolthäälte enamuse asemel oleks sisse kirjutatud kvaliufitseeritud häälteenamus.

Kahju küll, et arusaam demokraatiast on sedavõrd hangunud ja roiskunud. Ise olen veendunud, et demokraatia pole midagi püsivat vaid kaasaeg eeldab demokraatia värskendamist. Värskendamist nii poolthäälteenamuse otsuselävendi kõrgemale sättimisega nagu ka otsedemokraatia mehhanismidega.

Riigikogul on sünnipäev ja see on tegelikult rahva tahte sünnipäev. See ei ole tõepoolest päev või koht, kus õigustada otsustamis- ja tegutsemisummikut.
Head riigikogu sünnipäeva ja loodetavalt muutub Eesti demokraatia järgmiste kümnendite jooksul nii mitmekesisemaks kui elutervemaks.
Ja minu veendumus selles, et põhiseaduse 73. paragrahv muutmist vajab ainult süvenes selle tänase noomiv-piduliku riigikogu istungi käigus.

Demokraatial on minu jaoks isiklikult suur väärtus nagu ka sõnavabadusel. Ja Eesti demokraatia pole mitte hukas vaid vajab värskendamist. Tõepoolest ju veidi üle poolte valijate (rahva) huvide ja väärtuste veidi alla poolte valijate huvidest kõrgemale seadmine pole ei põhjendatud ega ka vabas ühiskonnas mõistlik ega talutavgi. Teerull, mida riigikogu esimees paratamatuna näitas poel paraku õige liiklusvahend 21. sajandi vabas ühiskonnas.