Laupäev, 2. oktoober 2010

Eesti vajab….LOOTEPOLIITIKAT


Loote seisund ja areng pole kauglet ja ainult geneetiliselt määratud.
Seda mõjutab emaga toimuv, keskkond ja seda loomulikult ema kaudu.
Toitu vitsutavate emade lastel on kalduvus saada ka täiskasvanult ülekaaluslisteks.
Tavaarusaam ütleb, et ohter, rasvane ja rafineeritud toit tekitab südamehaigeid. Uuringutest tuleneb aga, et südamehaiguste risk suureneb ka vaeses ja toiduvaeses keskkonnas elava lapseootel ema puhul. Loote arengus on esmatähtis aju areng ja toidu puudujääk räibki südamearengut.
Ajalooliste ja stressirohkete muutuste ajal sünnib rohkem skisofreeniale kalduvaid lapsi.
Suhkrumaias rase seab oma lapsele teist tüüp diabeedilõksu.
Kas siin pole koht arutada siiski magusmaksu üle?
Liigsel maiustamisel on sarnasusi nii liigse napsutamise kui suitsetamisegagi. Loomulikult ei tähenda see seda, et magusamaks viiks rasedatelt kommiisu aga keegi peab ju magusaliiaga tekkivat eelarvekoormust leevendama. Magusahaäda selline teadvustamine paneks ehk tõesti mõtlema siis ka parema ja tervislikuma toiduratsiooni peale.
Olgu öeldud, et on ka toite mille söömine ihus kasvava järglase jaoks tähendab ka suuremat kindlust vähi ning kantserogeenide vastu.
Nii ei olegi küsimus mitte ainult selles, milline on kool, kodu ja lasteaed vaid ka selles, et milline on loote ja tema kandja elu.
Mozarti ja Beethoveni muusika ei korva kuidagi kehva toidu ja keskkonna mõju loote arengule ning selle kaudu ka järgmise põlvkonna ühiskonna tervisele.
Nii ongi koht arutama hakata noorte ja hariduspoliitka, töötute ja töötajate teemade kõrval ka aina selgemalt välja joonistuvat vajadust lootepoliika järele.
Lendav ja vastupidav lennukki tehakse valmis ennekõike kvaliteetsest metallist, mitte ei pühenduta rabeda ja laguneva sõiduvahendi pidevale parandamisele.

Täpsemalt saate sel teemal lugeda Annie Murphie Pauli artiklis septembri viimases Time'is.