Majakatusest külma ilmaga allapoole sihtiv jääpurikas on selge märk hoone katuse kaudu välja voogavast energiast ja rahast.
Ilm on meile kätte mänginud ülihea võimaluse. Madalamate majade katuseräästaist rippuvad jääpurikad on omanikele rõõmuks ja fotograafidele pildiilu allikaiks.
Kõrgemate hoonete räästaist tilpnevad kümneid kilosid kaaluvad jääpiigid on aga potentsiaalsete mõrvarelvadena tähelepanuväärsed ka muus aspektis.
Nimelt ei näita jääpurikas kekset külma talve muud kui, et katuse kaudu liialt soojust väljapoole liigub.
Iga jääpurika taga on ka kuhjaga kroone miinuskraadidel katusel oleva lume sulatamiseks kulutatud.
Küll on see kroonisumma väiksem kui kahju, mida kaelakukkuv purikas inimestele või varale tekitada võib.
Siinkohal aga hea soovitus, kõigile kel plaanis oma oskusi energiasäästu alal pakkuda: pildistage purikais maju sest see on parim tõestus kinnihoidmata soojast. Mida suurem purikas seda rohkem raisus sooja.
Peaks reklaammaterjalina mõjuma sama hästi kui termokaamera pilt...pealegi on maas olles üsna raske katusepilti saada ja kopteri lennutund maksab tuhandeid.
