Vabadusesammas avati, pühitseti ja lauldi sisse. Tuhanded olid kogunenud Vabaduse väljakule seda vaatama. Võidupüha künnisel,rahvuslikult meelestatult rahumeelselt...koos kogu perega.
Üritus lõppes, valgus kumas sambast ja rahvas valgus laiali. Autodesse, kodudesse...sõnaga ära. Ära läbi linna. Läbi linna, kus silmajäänud avatud asutusteks olid Valli baar ja viini vorstikesi müüvad putkad.
Aga avatud võinuks olla kõik kohvikud ja söögikohad, kauplused ja ka näiteks raamatukauplused oma Võidupüha eripakkumistega. Vahel kuluks veidi lõunamaalist leidlikkust ära!
Sildis, et 22. juunil oleme avatud nii vähe ja 23. juunil veelgi vähem, on nutikust ja innovatsiooni või siis lihtsalt ettevõtlikust ja ärivaistu kauplemise mõttes olematu kogus.
Püha üritus ei pea tingimata olema eemal ei ärist ei kasumist. Eriti raskel ajal olnuks selline majanduslik-kultuuriline sünergism teretulnud ja oodatudki.
Kindlasti ei kahvata selle tõttu karvavõrdki samba-avamise hiilgus ja hingestatus. Kahtlema peame aga oma ärivaistus ja ettevõtlikkuses.
Nii ei jäägi rahval ju muud üle kui traditsioonilisel moel oodata jaanipäeva ning toimetada tradistioonilisel moel majandust kasvatades ja tervist rikkudes.
Head võidupüha!
