Pühapäev, 23. detsember 2007

Jätkuvalt Eesti nokiast...ehk siis kanalaipadest Rae vallas. Osa 1.


Ilmselt on lugejad ka mujalt lugenud ja kuulnud, et Jüssi-Strandbergi kanakünka vallutamine ja seal ringisonkimine polnud muud kui tühipaljas ja järjekordne jänunemus avaliku tähelepanu ja kes teab veel mille järele. Nojah...nagu poleks targemat teha.
Arvajaid on kuhjaga. Alates Veterinaar ja Toiduameti juhist Ago Pärtelist kuni lõpetades kõikvõimalike ajakirjanikkude ja riigikogulastega.
See on esimene osa selgitustest ja tähelepaenekutest, mida oleme teinud selle kanaepopöeaga seotult. Neid osi tuleb veel ja päris mitu.

Ago Pärtel teatas TV3-le, et maailmateadus olevat nagu tõestanud, et viirus ei püsivat kanakorjuses pikemalt kui 10 päeva...sestap peab ta ka meie juttu selle kohta, et oht on siiski olems suhteliselt tühiseks. Aga seda saate kuulata-vaadata siit.
Pärtelöi meelest olevat ka vastutustundetu mängida inimeste teadvusel, kui olme selgelt välja öelnud, et puuduvad igasugused kaudsedki tõendid selle kohta, et see viirus on hävinud.
Ma siis palusin Ago Pärtelils endale lähetada need maailmateaduse saavutused, millest tema (ja kogu Veterinaar ja Toiduamet) järeldavad, et mingit ohtu seal rae vallas prügimäe otsas pole.
Siinkohal siis need artiklid, mille viited Ago Pärtel mulle edastas (eeldan, et ta toetub oma väidetes avalikkusle neilesamadele...sest mida muud mul tema ütluste peale ikka küsida on):

1. Millner, P. 2003. Composting: Improving on a time-tested technique.

Kommenteerin ka seda artiklit: tegemist on KOMPOSTIMISE mõju uuringuga ja tõepoolest tagab kompostimine (aeroobne lagunemine, mille käigus tõuseb temperatuur) ka viiruse hävimise surnukehades. Antud juhul ei ole kompostimisega tegeletud ja seega ei puudta kõnealune artikkel karvavõrdki seda, mis on toimunud Tallegi kaadega Rae valla vana prügimäe otsas.

2. Senne, D. A., B. Panigrahy, and R. L. Morgan. 1994. Effect of composting
poultry carcasses on survival of exotic avian viruses: highly pathogenic
avian influenza (HPAI) virus and adenovirus of egg drop syndrome-76. Avian
Dis. 38:733-737.


Selle artiklis kirjeldatakse linnugrippi nakatatud lindude surnukehade KOMPOSTIMISE abil lagaundamist, mille käigus viirus ka hävib. Muud ei jää üle kui korrata: Rae vallas ei viidud läbi surnukehade kompostimist vaid need maeti oludesse, mis on selgelt anaeroobsed ning milles lagunemine toimub kompostimisest sootuks erinevatel tingimustel. Seega ei tõesta see siinne artikkel samuti mitte kui midagi selle kohta, mis tegelikult toimub (või on toimunud nende Talleggi kanalaipadega)

3. Glanville, T. D. 2004. Emergency livestock mortality composting in Iowa

Siingi artiklis kirjeldatakse kuidas surnud veiseid utiliseerida kasutades KOMPOSTIMIST...joonis, mis on nähtav sellelt lingilt kirjeldab kuidas tulnuks ka näiteks kanu utiliseerida. Kinnitan, et see, mis on tehtud Rae vallas Talleggi kanadega erinem täielikult Ago Pärteli poolt esitatud viites kirjeldatust...samas ta ise ütleb, et toetub sellle.

4. Carter, T., K. Andersen, J. Arends, J. Barker, K. Bunton, B. Hawkins, J.
Parsons, D. Rives, S. Scheideler, M. Stringham, and M. Wineland. 1996. Composting Poultry Mortality in North Carolina. PS Facts #11. North Carolina Cooperative Extension Service. Raleigh, NC.


Siingi viites on jutt taas lindude KOMPOSTIMISEST mitte matmisest. Maailmateadus...nagu mainis Pärtel...viitab sootuks muule kogemusele ja tegevusele kui see, mida Eesti Veterinaar- ja Toiduamet on harrastanud Rae vallas.

5. Keener, H., D. Elwell, and T. Mescher. 1997. Composting Swine Mortality
Principles and Operation. Fact Sheet AEX-711. Ohio State University
Extension, Columbus, OH.

Ja ka viimane Ago Pärteli vahendatud maailmateadus ei kõnele mitte matmisest niiskesse ja umbsesse hauda vaid KOMPOSTIMISEST...vaadke selle loo juures olevaid pilte ja te veendute, et see mida tehti Rae vallas erined täielikult sellest, mida tehakse samalaadsete haiguspuhagute ajal mujal.

Siinkohal ka ülevaade sellest mida tulnuks teha nende hukatud lindudega!

EHK LÜHIDALT: Veterinar-ja toiduameti juht Ago Pärtel (juhul kui ta on silmas pidanud oma intervjuus mainitud maailmateaduse tähelepanekutena neidsamu artikleid) on selgelt eksinud (kui mitte hämanud) sest on segi ajanud kompostimise (millele viitavad kõik mainitud artiklid) pelga matmistoiminguga.

Ehk tegevus, mida on Rae vallas harrastatud hukatud Talleggi kanadega erineb täielikult sellest, mida maailmapraktikas soovitatakse sellistel puhkudel teha.
Ligi 500 tonni kanalaipade ja kes.-teab-kui-suure hulga munade matmine neid eelnevalt kompostimata on lubamatu tegu, mis ei pruugi tagada ei keskkonnaohutust ega terviseohutust.
Lisaks juba eelnevaltki mainitud asjaolud, mida kuulsin kohaliku külavanema Hr. Puumeistri käest, kes mainis, et esimesel laibaveo päeval olid veoautode kastis olevad kanakorjused faktiliselt katmata. Selliste autodega läbiti siis ümbruskonna asulaid!

Selles kontekstis on eriti kurb lugeda ka arvamusteksti "Roheline tsirkus" Postimehes
Ajakirjanik Vahur Koorits võtab selles Veterinaar ja Toiduametit kaitsva poosi kui ütleb: "Veterinaar- ja toiduameti peadirektor oli küll varem rohelisele riigikogu liikmele Marek Strandbergile kinnitanud, et kanad ei saa enam kuidagi Newcastle’i viirusega nakatunud olla, sest viirus vajab elusorganismi ja on seega ammu kadunud, kuid Strandberg teatas, et pole vastavaid teadusartikleid lugenud, ja jätkas sellegipoolest tsirkuseetendust."
Olles nüüd need artiklid läbi lugenud (needsamad, mille Ago Pärtel mulle lähetas), kinnitan siinkohal, et neist artiklitest ei järeldu mitte kui midagi Rae valal vanasse prügilasse maetud kanade ohutuse kohta sest neis artiklites kõneldakse eranditult ohutusest juhtudel kui hukkunud (hukatud loomi) on eelnevalt kompostitud...ja seda Rae vallas tehtud pole.
Pigem siis Ago Pärteli meelevaldne viitamine artiklitele on see põhjus, mis süvendab Rae valal inimeste hirme...kas pole?
Tõde on teksti sisus, mitte sellele viitamises!

Lõpetuseks veel...just loodudusteadlastena ja samas ka riigikogu liikmetena on nii minu kui kolleeg Mart Jüssi selgeks kohustuseks osundada nende ebakohtade ja suisa valede peale, millega on tänaseks Rae valla ja kogu Eesti rahvast nende kanada asjus eksitatud. Esimene näide oli siis see eelnev tekst ja sellekohast lugemist saate õige pea lisaks.

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

Rae valla foorumilt võib lugeda Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktori
Erik Puura kommentaari antud teemas, otsi Erik Puura nime, see on üks alamkommentaaridest.
Toon välja ühe olulise lõigu (soovitan siiski lugeda tervet kommentaari), tsitaat:

"Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi rakendusviroloogia professor Andres Merits selgitas antud küsimust viiruse säiluvuse seisukohalt.

Newcastle Disease virus (NDV) kuulub sugukonda Paramyxoviridae (samasse gruppi kuuluvad inimese paragripi, mumpsi ja leetrite viirused), perekonda Avulavirus. Tegemist on tüüpilise RNA-genoomse viirusega, mille virionil on olemas väline membraan. Need põhiomadused määravad suurel määral NDV stabiilsuse: viirus ei talu kuumust (inaktiveerub 55 C juures umbes tunni aja jooksul, mõned tüved isegi kiiremini), otsest päikesevalgust (inaktiveerub ca 30 minutiga) ega tavalisi desinfitseerimisvahendeid. NDV talub hästi külma ja võib jäätunud proovides seista aktiivsena piiramatu aja.

Milline on võimalus, et NDV pääseb põhjavette ja hakkab seal levima? Üldiselt ei talu NDV ka külma (mitte jäätunud) keskkonda väga kaua, seni pole Andres Meritsa käsutuses oleva info põhjal näidatud, et ta püsiks aktiivsena rohkem kui 3 - 4 nädalat. Tavaliselt loetakse piisavaks matta NDV-ga saastunud materjalid 1,5 meetri sügavusele ja seda matmiskohta mitte puutuda 3 kuu jooksul, külma ilma korral kauem. Sealhulgas peetakse oluliseks, et maetud materjalidele ei pääseks ligi ei loomad, linnud ega putukad, loomadest eriti igasugused närilised."
Tsitaatid lõpp!

Seega, viiruse seisukohast ikkagi ohtu ei ole, kuna viirus hävib külmumistemperatuurist suurema temperatuuri korral nii või teisiti maksimaalselt kuu aja jooksul.

Teine lugu on muidugi korjuste üldise lagunemisega, mis Erik Puura seisukoha järgi võtab antud keskkonnas aega 10-15 aastat ja kogu selle protsessi käigus eritub ohtrasti ebameeldivaid ühendeid, mida peaks isoleeritama põhjaveest.

Lõpetuseks, meediakampaania teine osa võiks olla augu päriselt lahti kaevamine (kuna igasuguse info kohaselt peaks viirus olema hävinud) ja mõne kanaraipe analüüsi saatmine, oleks selgus majas. Muidugi siin jälle see probleem, et mitu kana ja mitmest kohast peaks välja kaevama, et tulemus oleks usaldusväärne.