Teisipäev, 4. november 2008

10 miljardit krooni Eesti majandusse!

Me ei vaja mitte niivõrd rahalist kokkuhoidu riigieelarves kui tegevuste rahastamist, mis viiksid ressursside kokkuhoiuni ja edendaksid sealjuures ka majandust.
Enamgi: on tekkinud oht, et ahvatlus kasutada riigireserve realiseerub nukraimal võimalikul moel ja reservid vahetatakse sularahaks ning nendega makstakse kinni riigi jooksvad tegevuskulud.
Riigi rahalisi vahendeid tuleb kehval ajal panustada majanduse sihipäraseks elavdamiseks, millest siis laekuvad maksud riigimasina ülalpidamiseks. Just see oli põhjus, miks rohelised esitasid täna riigikogus otsuseeelnõu, mille vastuvõtmisel kohustataks valitsust looma eeldused 10 miljardi kroonise tagatismehhanism käivitamiseks kodude energiatõhusaks muutmiseks.

Esitatud eelnõu ja selle seletuskirja tekst ongi lugeda alljärgnevalt:

RIIGIKOGU OTSUSE EELNÕU
"RIIKLIKE TAGATISTE ANDMINE ENERGIASÄÄSTLIKUKS EHITAMISEKS JA RENOVEERIMISEKS"

Tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 154 lõikele 1, otsustab Riigikogu teha Vabariigi Valitsusele ettepaneku algatada hiljemalt 01. aprilliks 2009. aastaks seaduseeelnõud koos rakendusotsuste kavadega kodude energiasäästlikuks renoveerimiseks ja ehitamiseks ning
eraldada selleks krediidi- ja finantseerimisasutustele ajavahemikuks 2009-2012 vähemalt 10 miljardi krooni ulatuses laenutagatisi, mis arvestab alljärgnevaid tingimusi:

1) kodude renoveerimine (või uute rajamine), mille tulemusena kodude energiatõhususarv (Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrus nr 258 "Energiatõhususe miinimumnõuded") on tasemel 40 kWh/m2/a;

2) laenutagatisi antakse vaid ühele leibkonnale ühele aadressile arvestusega kuni 4500 kr/m2, kuni 30 m2 inimese kohta ja arvestusega, et maksimaalselt 10% on omafinantseerimise määr;

3) laenutagatiste andmisel peavad olema täidetud kodu energiatõhususnõuded (energiatõhususarv maksimaalselt 40 kWh/m2/a) ning laenutagatisi saab kasutada ka renoveerimiseks või ehitamiseks võetud laenude refinantseerimiseks, kui kodu täidab energiatõhususnõudeid;

4) tagatiste andmisel näha ette võimalus katta antav tagatis renoveerimis- või ehitusobjektiks oleva kinnisasja hüpoteegiga;

5) näha ette võimalus, et energiatõhusate hoonete (energiatõhususarv maksimaalselt 40 kWh/m2/a) kütteks kasutavad taastuvkütuste soetused (või taastuvenergia soetused) on maha arvatavad tulumaksustavatest summadest;

6) koostada selged tehnilised standardid ja nende rakendamise teed hoonete energiatõhususe suurendamiseks;

7) valmistada ette vastav teavituskampaania ning näha ette vahendid asjakohaseks täiend- ja ümberõppeks ettevõtjatele ja töötajatele;

8) näha ette meetmed, mille tulemusel arvutuslikult määratud energiatõhususnäitajaid peab saama vajadusel füüsiliste mõõtmistega või dokumentaalrevisjoniga kontrollida ning nõuda energiatõhususnäitaja ebapiisavusel vajalike lisatööde tegemist.

SELETUSKIRI

Energiahinna tõus ja Eesti majanduse energiamahukus on põhjused, miks vajame laiaulatuslikku energiasäästukava. Täna elab teadaolevalt üle 1 miljoni inimese ca 25 miljonil ruutmeetril ühistukortereis, mille energiatõhusus on madal. Eeldatavalt kulutavad need 250-300 kWh energiat iga ruutmeetri kohta aastas. Reeglina on tegemist vanemat tüüpi hoonetega ja nende soojapidavus, õhupidavus ning elamiskomfort on mõõdukad kui mitte kehvapoolsed.
Energiahinna tõus ja kõrged energiakulutused nõuavad elanikelt aina suuremaid väljaminekuid. On arusaadav, et energeetiliselt ebaefektiivse hoone küttekulude kinnimaksmine pole mitte ainult raha raiskamine, vaid mingist piirist alates on tegemist ka tööjõu ning tööaja ebaratsionaalse kasutamisega: aeg, mida võiks kulutada enese ja oma lähedaste peale kulub raha teenimiseks, millega õhku kütta.
Eesti ökoloogiline jalajälg on suur ning majanduslikult on meie kütusekasutuse tõhusus rahvusliku rikkuse loomisel madal. Eesti on energeetiliselt liig-intensiivne riik ja see asjaolu mõjutab paratamatult ka meie riiklikku konkurentsivõimet.

Tänane ehitus ja renoveerimistehnoloogiate tase võimaldab Eesti oludes alandada kodude energiakulutusi tasemele ca 40 kWh/m2/a. Enamgi: uued elamud võivad olla loodud energiakulutustega 15-30 kWh/m2/ aastaks tegemist on nn passiivmajade standardiga, milliseid on täna Euroopas kortermajade ja eramajadena loodud üle 6000.

Energiatõhususe suurendamise tehnoloogilised võtted on üldjuhul järgmised:
- katuste, seinte, hoone sokliosa ja keldrite soojustamine,
- hoonekonstruktsioonide õhutiheduse tagamine,
- soojustagastusega ventilatsioonisüsteemide kasutussevõtt,
- jääksoojuse (näiteks veekasutuses tekkiva) kasutussevõtt kütteks
- madala soojusjuhtivusega (nii klaaspaketi kui raamide osas) akende kasutussevõtt,
- mitmesuguste hoonesisest soojusmahtuvust parandavate ehitus- ning viimistlusmaterjalide kasutamine,
- päikesekollektorite ja soojaakumulatsioonimahutite kasutussevõtt jääksoojus ja päikesesoojuse salvestamiseks.

Juhul kui näiteks täna kasutuses olevat ühistukorterite elamispinda renoveerima ei asuta, on 20 aasta perspektiivis 1,1 miljoni inimese makstavad energiakulutused kukku ca 350 miljardit krooni.

Seda eeldusel, et elektri ja soojuse hinnatõusuks on 10% aastas.
Et elektrienergia osa soojuskuludes on 35% ja ülejäänud on soojusenergia (kütuste) kulud.
Et kodude keskmine soojusenergiavajadus on 280 kWh/m2/a.
Hinnatõusu alanemine 7% aastas alandaks mainitud kulutusi tasemele 250 miljardit krooni.

Oleme koostanud järgmise majandusmudeli, mille kohaselt:
1. Ehitustööde ja -materjalide kallinemine on 6% aastas
2. Energiakulutuste alandamine tasemele 280 kWh/m2/a tasemele 40 kWh/m2/a on saavutatav kulutustega 4000 kr/m2
3. 25 miljoni m2 elamispinna säästlikuks renoveerimine võtab aega 10 aastat ja seda tehakse 10% ulatuses iga aastaselt.

Vastavalt neile eeldustele on renoveerimiseks kuluvate summade kogumaht ca 132 miljardit krooni ning säästlikumaks muutmise tulemusena makstakse summaarselt 20 aasta jooksul alates renoveerimistööde algusest ning järk järgulisest energiasäästlikumaks muutumisest (samadel eeldustel mis eelnevalt kirjeldatud) soojuse ja elektri tasusid ca 90 miljardit krooni.

Käesolevas otsuse eelnõus nähakse ette esialgu ainult 10 miljardi krooni ulatuses tagatiste kasutamist seda tüüpi renoveerimise/ehitamise toetamiseks. Kuna tänaseks on teatavaks saanud möödapääsmatu vajadus hakata reserve kasutama, on otstarbekas kasutada neid majanduselu võimalikult laialt elavdades ning ühiskonna strateegilisi eesmärke silmas pidades.

Kõnealusel kaval on mitmeid positiivseid mõjusid Eesti majandusele:
- aktiveeritakse ehitussektorit ning luuakse eeldusi selle jätkusuutlikkuseks,
- motiveeritakse elanikke tegelema oma kodude kvaliteedi ning energiakulutuste alandamisega,
- vähendatakse vajadust suurtest energiakulutustest kodudes tuleneva ületöö järele, mis paratamatult alandab töötajate töö efektiivsust ja selle kaudu majanduse konkurentsivõimet,
- väheneb ühiskonna energeetiline intensiivsus üldiselt,
- arvestades sedalaadi energiatõhususe vajadust ka mujal, luuakse eeldusi ekspordivõimelisele tööstusele, mille osaks on nii konkreetsete tehnoloogiliste seadmete tootmine kui ka oskusteabe eksport.

3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Järgnevatel aastatel vähenevad maksud siis ikkagi, kuna energiatarbimine väheneb ja riik ei saa sellelt enam niipalju makse.

Eiku ütles ...

Kas see omafinantseerig ei peaks mitte "minimaalselt 10%" olema... kui mul on jõudu, et maksta omast tasust 11% vajaminevast summas, siis ma nende tingimuste alla ei sobiks? Milles point on? Veider... samas minimaalsuse ja maksimaalsuse väljendumisega on eesti seadusandluses alati rohkelt probleeme. Selles mõttes pole üllatus.

Marek ütles ...

See on maksimaalne omafinatseering, mida saab küsida laenuandja...on mõte.
Kui omal raha rohkem siis laenuvajadus arusaadavalt ju väheneb.
Nii oli see mõeldud.