1000 aastat tagasi valitsenud Taani kuningas Harald I Sinihammas suutis rasketes oludes liita skandinaavia rahvad ja võttis uudse kultuurina kasutusse ka ristiusu. Sama olukord on täna Eestis: me vajame nii ühtsust kui tegelikult ka uut usku ehk siis usaldust nii majanduses kui ühiskonnas. Vajame tõsiselt uut valmitsemistava ning usaldust tekitavaid tegevuskavasid...mitte ainult kärpeid riigieelarves.
Mulle teatavaks saanud uue koalitsiooni moodustamise leppe tekst on terviklahendusena ei muud kui olemasolevat majanduskriisi säilitava ja isegi süvendava iseloomuga. Lühidalt võiks pakutud nö tasakaalu mudelit kirjeldadalausega: uppuja päästmine on uppuja enda asi. Ja mille tõttu: nüüd ollakse jõuliselt keskendunud vaid avaliku sektori kulude vähendamisele ning pakutud majanduse toetusmeetmed, milles ollakse kokku leppinud (vähemalt meile teada oleva teksti põhjale) on ettevõtluse jaoks tagasihoidliku tähendusega kui seda tähendust üldse on.
Juulikuus saavad etetvõtjad teada 2008 aasta majandusaasta aruannete sisu japoole aasta taguse majandusprobleemide tegeliku iseloomu. 1 juuliks nimelt peavad need aruanded olema esitatud riigile.
Juhul kui juunikuu jooksul pole ettevõtetel näha selgeid lahendusi ka nende majanduslikele probleemidele võib käivituda massiline ettevõtete likvideerimine või jõudeolekusse panek. igatahes tähendab see nii töötuse kasvu kui majanduse terviklikku kokkutõmbumiset kliirenevalt võrreldes sellega, mida me seni oleme näinud.
Olen jätkuvalt seda meelt, et ka kõnealuses koalitsioonileppes olemasolevad riigisektori kulude kokkuhoiupõhimõtted on arusaadavad ja toetamist väärivad. Samas juhin kõigi uut koalitsiooni moodustada tahtvate osapoolte tähelepanu sellele, et ka kõnealuses leppes kirjeldatu ei oma Eesti majanduskeskkonnale piisavalt kiiret ja usaldust taastavat mõju ning rõhutame siinkord veelkordselt enda välja pakutud lahendusi mille täitmisel oleme valmis toetama kokkuhoiukava:
1. Majandusse tuleb pakkuda piisavas koguses laenutagatisis sektoritesse mille kasv võib olla kiire ning kuhu investeerimine annab kokkuhoidu kogu ühiskonnas. Peamiseks selliseks tegevusvaldakonnaks on Eestis ehitussektor ja hoonete energiasäästule suunatud investeeringud, mille toetamise maht peab olema aga piisav. Oleme jätkuvalt seisukohal, et see tagatiste ulatus ei saa olla väiksem kui ca 10 miljardit krooni, sest investeeringute kogumakht, et Eesti hoonete energiakulutused alaneksid kordades on ligi 100 miljardit krooni.
Selliste tagatiste andmine oleks eelduseks, et ehitusturg võiks oma praeguses madalseisust aasta jooksul kasvada 1,5 - 2 miljardi kroonini kuus ning tagada riigieelarvesse juba 2010 aastal 3-4 miljardi krooni ulatuses laekumisi. Energiasäästule orienteeritud ehitustegevus on ka lähitulevikus suurima majanduskasvuga tegevus ka lähiriikides. See aga tähendab märkimisväärset eksportpotentsiaali.
2. Energiaturg vajab võimalikult kiiret ja sisulist avamist, sest suletud turul reguleeritud hindadega jätkumine ei loo eeldusi energeetika alasteks investeeringuteks. Riiklikult Eesti Energia kui ainsa võimaliku suurete energiainvesteeringute võimaliku tegija eelistamine, mis joonistub välja ka uuest koalitsioonileppe tekstist ei ole õigustatud sest selline riigi poolt valikuliselt eelistatud ning omatud monopoolse ettevõtte roll on pigem olnud energeetikaaalaste investeeringute tuleku takistajaks Eestisse.
Suurimat kiirendust energiasektori investeeringutesse annaks täna ka leppes mainitud mere põhja ehitamist salliv seadus kuid samas tuleb kiirendada nii Estlink 2 kui ka Balti-Rootsi merekaablite ehitamist kusjuures viimase puhul tuleks selle võimalikul viibimisel Leedu initsiatiivina püüda haarata initsiatiivi Eesti kätte ka selle ühenduse ehitamisel sest avanev energiaturg pakuks meile kiiremat hinnaleevendust siinsetele tarbijatele kui kramplik kinnihoidmine põlevkivienergeetikast ja tuumajaama lootuste heietamine.
Tänasest põlevkivienergeetikast kiire vabanemine annab meiel tagasi need miljardis, mida maksumaksja märkamatult kulutab nii keskkonna- kui terviseprobleemde lahendmaisele seotult põlevkivitööstusega. Ja need on mitmed miljardid kroonid iga-aastaselt, mis ei kajastu kuidagi põlevkivi hinnas külla aga kajastuvad need riigi tehtavates kulutustes.
3. Nii tööstustoodangu langus kui energiatarbimise mahtude langus viitavad üheselt ka alanud eksportturgude kadumisele, mille tõttu on viimane aeg alustada sisuliselt toetatud investeeringuid kohalikku väiketootmisseja seda eriti toidutoomisega seotult. Mikroettevõtluse võimalik kiire õlesehiytamine on täna oluline ak piirkondliku arengu mitte ainult majandusmahtude säilitamise huvides. Looulikult ei halva oma tootmise vähenemine elu-olu tervikuna kuid tekitab kindlasti lisanduva stressi kaubandustasakaalule ja sisseveetavate kaupade osakaalu kasvamise, mis ei mõju riigimajanduse tervikuna hästi. Ühistulisele väike- ja mikrotootmise eeliste loomine on täna piirkondliku heaolu ja töökohtade säilimise ning taastekitamise jaoks ainuke ja küll mitte kiire kuid siiski kiireim tee.
4. Riigi laekumiste jõulisemaks kasvatamiseks on elanike tarbimismaksude kasvatamie ide ebavõrdust suurendav ja probleeme tekitav seda ennekõike asjaolu tõttu, et see ei loo eeldusi arukama tarbimismudelei kujundamisle. Oleme seda meelt, et kasutamata jäetud võimaliuseks täna on erinevate ressursis ja saastetasude jõuline tüstmine, mis võimaldab lisa toota riigieelarvele kuid hakkab majandusse samas sisse tooma ka valikuid: kas kasutada säästlikumaid tehnoloogiaid või raiskavaid tehnoloogiaid.
Käibemakus tõus suurendab automaatselt madalama sissetulekuga inimeste kulusid samas kui seda ei tee saaste ja ressursitasude jõuline kasvatamine. Ainuüksi põlevkivi kasutustasu kolmekordne kasvatamine tänaseks suurendab riigikassasse raha laekumist kuid ei mõjutaks märkimisväärselt elektri hinda.
Olen seisukohal, et kriisiaeg ei ole sobilik avalikku dispuuti eirava võimuliidu järjekordseks loomiseks. Tänane olukord vajab tõepoolest kiiret tegutsemist kuid võimu nimel ollakse valimis jälle unustama ratsionaalsed lahendused kogu ühiskonna jaoks. Järjekordne suletud ja tankimeeskonnana toimiv valitsuskabinet oleks ühiskonnale selgelt väsitav ja vaid poolikuid lahendusi pakkuv.
Siinkohal teatan veelkordselt Rohjeliste valmidusest toetada Eesti jaoks arukaid ja edasiviivaid plaane ka siiskui neid realiseerib vähemuvalitsus. Selle eeltingimuseks on arutelude toomine suletuid uste tagant avalikkuse ette ja kõigi huvitatud osapoolte sisuline kaasamine. Tegemist ei ole täna mitte pelgalt võimukriisiga vaid kogu ühiskonna kriisiga ja see on avalikkuse asi. On arusaadav, et tänane peaminister võib olla põletanud avalikkusega suhtlemisel liialt palju sildu suhtlemaks täna piisavalt avatult kõigi osalistega...nii erkakondade, vabaühenduste kui ettevõtjatega.
Me ei saa aga täna leppida olukorraga, et ühe erakonna ühe isiku ostsutamistavasid tolereerides magame me maha võimaluse ühiskonda kriisist välja tooma hakata seda olukorda esmalt sisuliselt stabiliseerides.
Kava on ju olemas ja selle elemendid nähagi kuid seda Ivan Julma meetoditega ellu viia on raskem kui 1000 aasta eest valitsenud Taani kuninga Harald I meetoditega.
Tegemist oli kuningaga, keda kustuti tema läbirääkimisvõime ja seetõttu välkuvate hammaste tõttu Ka Harald Sinihambaks. Selmet arutada võimalikest tasakaaludest ja nende saavutamise teedest võimuenamuse mehhanismide läbi on meil vaja läbirääkivat ja avatud ning huvilisi ühendavat valitsust: bluetooth (ingl. sinihammas) valitsust.
(Nimelt läks ka Harald I korda ühendada Skandinaavia rahvad üheks ja teatud mõttes vajame ka täna seda).
See ei tähenda möödapääsmatult ja tingimata kõigist erakondadest moodustatud valitsust vaid pigem kõigi asjassepuutuvate pooltega läbi rääkivat valitsust ja see ei ole üldse üks ja seesama. Kõigi erakondade valitus ei pruugi tähendada automaatset edasiminekut vaid samuti raskelt lahenevat punnseisu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar