Täna kuuleme siis riigikogus sellest kuidas keskerakond alustab riigikogu erakorralite valmiste rahavahääletusele panekut.
Kadri Simsoni sõnul oevat tegemist erakorralise olukorraga, mis nõudvat erakorralisi samme. Ehk siis rahvahääletust, mis otsustaks riigikogu erakorraliste valimiste üle.
Siinkirjutaja juhtis sellele vajadusele tähelepanu juba 2008 aasta mais.
Selle peale kostis keskerakonna esimees
«Ei ole Eestis toimunud erakorralisi valimisi varem ja mulle tundub, et ega ka nüüd sellest midagi välja ei tuleks,» põhjendas Savisaar.
«Valitsusele tuleb anda ka mingisugune šanss ja kui valimised toimuvad majanduskriisi ajal, siis valitsuse jaoks on see alati lootusetu olukord,» lisas linnapea.
Asjakohane intervjuu on näha siit
Millest ühtäkki selline konjuktuurne muutus? Põhjus on loomulikult aimatav ja lihtne: oludes, kus maailamajandus näitab stabiliseerumise märke tähendab ka seda, et maailmamajandusega tavatult tugevamini seotud Eesti majandus võib asuda kosuma. Siis pole võimalik enam hädakisaga tähelepanu tõmmata.
Ajastus, kohalike valimiste eelselt viitab aga üheselt sellele, et tegemist on konjuktuurse otsusega...kuigi, mis seal salata, ilmselt ühe võimaliku otsusega, millega võimuvastuolud ehk leevenduksid.
Ehk siis tegemist on meie põhiseaduse augu või omapäraga, millega õnnestub teha ettepanek, millest keeldumisel juhtub see, mida ei taheta.
2008 aastaga võrreldes pole põhjustes, miks erakorralisi valimis korraldada ju midagi muutunud: 2007 aastal riigikogu valimistel antud lubadused ei olnud asjakohased ei 2008 aasta kevadel ega ole seda ka nüüd.
Asja detailsemalt vaadates on tegemist aga hoopis väikse trikiga.
Nimelt ütleb meie põhiseadus:
§ 105. Riigikogul on õigus panna seaduseelnõu või muu riigielu küsimus rahvahääletusele.
Rahva otsus tehakse hääletamisest osavõtnute häälteenamusega.
Rahvahääletusel vastuvõetud seaduse kuulutab Vabariigi President viivitamatult välja. Rahvahääletuse otsus on riigiorganitele kohustuslik.
Kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ei saa poolthäälte enamust, kuulutab Vabariigi President välja Riigikogu erakorralised valimised.
Ehk siis: selle eelnõu rahvahäletusele panek ajab riigikogu laiali igal juhul.
Kaval ja seetõttu sisutu ettepanek sest argument ju ei loe sel juhul: kui ka rahvas ei tahaks riigikogu laiali saata siis läheb "ei" vastuse peale riigikogu laiali niikuinii.
Seega on kogu nutt, hala ja kurtmine mis kaasneb selle eelnõuga kahjuks sisutühi silmamoondus.
Valikut ju tegelikult pärast selle eelnõu vastuvõtmist pole.
4 kommentaari:
Miks meenutab see ettepanek mulle mingisugust totrat katset iga hinna eest võimu & raha ligi püsida?
Nüüd, kus suurimas omavalitsuses jalgealune tuline on, oleks ju tore Tallinnas rakendet praktikat riigi tasemel harrastama hakata.
Raskeil aegadel võiks mõnel mehel (ja naisel) rohkem riigimehelikkust olla. Riigi, linna ja külagi juhtimine EI OLE valimistest valimisteni hambupidi piruka küljes rippumine, et siis kuu-paar enne valimisi eeter ja avalik ruum taas demagoogiaudu ja lindilõikamistega täita.
Mõtlemisvõimet ja tegusid oleks rohkem vaja. Otsustajate muutmisest raha teatavasti juurde ei teki. Liidame juurde veel uute ametnike sisseelamis- ning süvenemisperioodi ning juba koidavadki korralised valimised.
Roheliste esindaja võiks ikka propageerida taastuvenergiaid aga mitte jutustada pseudo probleemidest...
Millal sa Marek ühined asjaga:
TASUTA ELEKTER IGALE EESTI KODANIKULE-mis on kirjas innojairja.blogspot.com postituse
"Peeter Võsa Rakvere linnapeaks!"
kommentaarides?
Ainult lollakad ostavad elektrit...
sest elektrit saab tasuta!
Tere!
Äkki see probleem tekib ikka ainult siis kui seaduseelnõu ei saa häälteenamust. Põhiseaduse järgi saab ka küsimuse panna rahvahääletusele, mida kesikud soovivadki. küsimus ja seadus pole samad asjad. mulle küll tundub, et riigikogu ei pea laiali minema, kui küsimusele vastatakse eitavalt.
jätkuks - no näiteks võiks panna hääletusele küsimuse "kas Riigikogu liikmed on kõige targemad maailmas?"
Enamus vastaks "Ei"
Riigikogu peaks laiali minema. Ei ole ju loogiline.
Postita kommentaar