esmaspäev, 23. november 2009

Erakonnad kui poliitilised liigid ja mitmekesisus ühiskonnas


Loodusliku mitmekesisuse aluseks on erinevate liikide rohkus. Iga oma selge geneetilise ja ka evolutsioonilise kavaga liik naudib nii iseenda kui paljude teiste loodud mitmekesist keskkonda olles ise üsna ühetaoline. Mis või kes on poliitilised liigid?
Kas erakonnad? Millisel moel mõjutavad erakonnad ühiskonna mitmekesisust?


Pärast roheliste laupäeval 21. novembril toimunud üldkogu on muutunud rohelise erakonna juhatuse koosseis. Meil ongi nii, et algusest peale ei valita mitte erakonnale esimeest...seda pole kunagi tahetud...vaid juhatus. Ja see juhatus valib siis endi hulgast eestkõnelejad.
Jättes kõrvale mõned kummalisused üldkogul, mille hulka kuulus näiteks enamuse soov mitte kuulata erakonna kogudesse ja juhatusse kandideerijate selgitusi ja põhjusi, miks nad kandideerivad (see oli roheliste üldkogul esmakordne!) peatun mõnede poliitika olemuse küsimustel.

Mulle tuli üksjagu omapärase üllatusena asjaolu, et peamine, mida senise juhtimise kriitikud ette heitsid, oli asjaolu, et erakonda on edendatud erakonnana mitte kogukonnanna. Piinlik öelda, aga eks seda täpselt ju tehtud ongi. Alltoodud põhjusil oleme arendanud erakonda nii, et sel erakonnal oleks võime ühiskonda mitmekesisemaks muuta.

Aga nüüd roheliste, rohelise poliitika ja ühiskonna asjade juurde.
Roheliste eesmärkideks on ennekõike mitmekesisuse looine ja toetamine. Rohelise poliitika eesmärgiks on seega mitmekesisuse toetamine ühiskonnas.. Ühiskonna, mis oma majanduslikus, finantsilises ja poliitilises ühekülguses on vaesem kui võiks.
Mis on see mitmekesisus? Näiteks mitemekesisus ning selle väärtus ja tähendus looduses? See on liikide rohkus ja arusaam, et mida enam on liike seda rohkem on neil omavahel tegemist ja seda vähem on aega, tähelepanu ja võimalust tegeleda mingi konkreetse liigiga kui toidu või saakloomana. Sellel põhineb jämedalt ka meie, inimeste, ökonišš Maal. Mida liigivaesem Maa seda rohkem on ka inimesed kellegi teise tähelepanu või löögi all.
Maa liigirikkus ei tulene sellest, et iga liik või selle liigi asurkond ise on ütlemata rikas ja mitmekesine. Igal liigil ja selle populatsioonil on oma geneetiline ja evolutsiooniline programm. Mitmekesisus sünnib liikide rohkuses, mitte selles, et liigi piires kujuneksid näiteks välja saakloomad ja röövloomad, parasiidid või sümbiondid. see on liikide ja populatsioonide vaheline asi.

Mitmekesisest loodusest saab aga pidada vaid mitmekesine kultuur ja mitmekesine ühiskond. Ideaalis loomulikult võiksid kõik inimkogumid ühiskonnas pidada mitmekesisusest ja seda kaitsta. See oleks lausa paradiislik olukord ja sel juhul poleks vajagi muret tunda inimkonna kahjustava mõju pärast Maa liigirikkusele.

Paraku on aga igal organisatstioonil oma tegevusprogramm ja sellest tulenev tegutsemismuster nagu ka inimestel on oma huvid ja ambitsioonid.
Tinglikult võttes võime ka nähtust nimega erakond vaadelda ja käsitelda kui teatud tüüpi poliitilist liiki. Erakonnal kui poliitilisel liigilgi on oma programm, mis sätestab selle tegevusmustri ja viisid.
Roheliste programmi sisuks on luua ühiskonnas ja poliitmaastikul mitmekesisust.
Tänaseks on rohelised seda mitmekesisust ka loonud. Oleme tõstnud vajaduse maksustada inimeste asemel just ressursside ja tarbimise kasutamist olulisele kohale, oleme loonud eeldused poliitilise mitmekesisuse toetamiseks ühiskonnas (algatanud kohaliku rahvahääletuse seaduse) ning loonud võimalusi, et toetada rikkaks saamist aruka raiskamise lõpetamise kaudu.
Seda on teinud rohelised erakonnana ja poliitilise liigina. Seda vaatamata tõsiasjale, et kui neid samme astuma hakati kritiseeriti neid samme üsna tugevalt ka erakonna iseselt. Võeti üle teiste poliitiliste liikide retoorika: käibemaksu tõus muudab elu kallimaks, kui kaevandustasud tõusevad siis jäävad inimesed tööta, kütuseaktsiis muudab toasooja kalliks jne jne.
Tagantjärele teame, et käibemaksu tõus ei tõstnud tarbijahindu vaid need kohati koguni langesid. Ehk tegelikult ilmselt puudus tugev seos käibemaksu ja kapade hinna vahel.

Loomulikult evolutsioneeruvad ka poliitilised organisatsioonid. Nende programm ja tegevusmuster muutuvad. Kui 1960-e lõpus 1970-l tekkinud rohelised poliitilised organisatsioonid olid loomult üksjagu lüürilised siis pisitasa lisandus nende tegevusse ja argumentidesse ka teaduslikku põhjendatust. Kliima ja keskkonnauuringud andsid selleks oma panuse. Tänaseks oleme olukorras, kus teadmine selle kohta, mida tuleb kliima ja looduse suhtes ühekülgselt toimivates ühiskondades teha on ka rakenduslikult selge: ehitada säästlikke maju, kasutusse võtta keskkonda vähe mõjutavad toitumisharjumused, liigelda energiasäästlikumalt jne jne. Lahendused on riiulilt võtta. Vaja on põhjusi, et neid võtma hakata. Ühtedeks põhjusteks ongi poliitilised. Ja aina enam ja enam.
Just teatud suundades tehtavad rakenduslikku laadi poliitilised otsused saavad täna muuta ühiskonda rohelisemaks ja mitmekesisemaks. See aga tähendab, et mitmekesisuse saavutamiseks on täna vaja rohelistel poliitilistel liikidel toimida küllaltki sihikindlalt ja programmijärgselt. See on mõnes mõttes tõepoolest paradoksaalne, et ühiskondlikku mitmekesisuse saavutamiseks on täna põhjust toimida suhteliselt sihikindlat valitud suundades.

Ehk kokkuvõtvalt: selleks, et Eesti ühiskonnast saaks mitemekesisem ja keskkonnasõbralikum, vajame kindlasti rohelist poliitilist liiki, mis senist ühiskonna ühekülgsust mitmekesisemaks muudaks.

See oli see, mida oleks soovinud ka rohelise erakonna üldkogul rääkida ja selgitada, miks on vaja edasi liikuda sihipäraselt tegutseva erakonnana. Paraku otsustas koosoelk, et ei soovita teada vaid soovitakse valida.
Nii tehtigi.
Ja kuluaarides tunti juba huvi kui kiiresti on võimalik lõpetada olemasolevate erakonna töötajatega töölepingud. Poliitika seegi.

20 kommentaari:

Martti Käärik ütles ...

Ei kujuta küll hästi ette, miks peaks keegi Riigikokku valima erakonna, mille eesmärgiks on olla lihtsalt lahe kogukond ilma konkreetsete eesmärkideta (oletan, et praegune eesmärgile pühendatud tegevus on see, milleaga opositsioon rahul pole).
Kahju muidugi, et erakond nüüd ära lahustub. Aga hea seegi, et midagi on ära jõutud teha.

Martti Käärik ütles ...

Ja siia veel üks lause Peeter Jalakalt selle aasta kevadest: "Pa­ra­ta­ma­tult oleks too uus par­tei sun­ni­tud käi­tu­ma sa­ma­de reeg­li­te jär­gi kui ju­ba te­gut­se­vad era­kon­nad."
Kas juba meelest läinud?

siimisker ütles ...

Mis mõttes on käitumine kogukonnana ja erakonnana üldse vastuolus? Säärane dualism on tarbetu, ei, pigem kahjulik.

Erakond tähendab poliitilist programmi ja dialoogi, mis sisaldab kompromisse vastavalt poliitmaastikul valitsevale muutlikule tasakaaluseisundile.

Kogukond tähendab oma väärtustele vastavat elamist ja toimimist selle toimevõime piires, mis sõltub toimijatest endist - see on olukord, kus väärtuste teostamine ei sõltu "teistest", vaid "meist".

Võibolla on niinimetatud roheliste võimuvahetuse sõnum just selles: lisaks poliitilisele programmile ning selle saavutamisele või mittesaavutamisele esindusdemokraatia koridorides tuleb avalikkusega suhestuda rohkem vahetult, kodanikualgatuse ning otsedemokraatia korras - ehk siis just KOGUKONNANA. Nii suudetakse ühiskonnas saavutada tulemusi, mis muul viisil jääksid kättesamatuks.

Viimatimainitud asjaolust arusaamine erakonna varasemas käitumises ilmselt puudus. Intellektuaalselt nauditavate kujunditega seda puudujääki kompenseerida ei saa. Võibolla seepärast ei soovitud üldkogul ka põhjendusi kuulda - see on üks hästi vana ja pikk laul, millel on üha korduv motiiv. Oleks aeg seda tunnistada ning väärikalt taanduda ja mitte püüda avalikkust veel kord korallrihvilaadse lopsaka kõnepruugiga eksitada.

elektritsaabtasuta.blogspot.com ütles ...

Iirimaal nimetatakse rohelisi nende võltsroheluse pärast kollasteks.
Te rohelised hakake juba aegsasti viima endid kurssi maailmas toimuvaga ja tehke endist kõik olenev,et lihtrahvas saaks teada taastuvenergiate kasutamise buumist nii Eestis kui väljamaal sest siis pööbel saab tasuta elektrit.
Kuidas saab TASUTA ELEKTRIT?
1.Koduleheküljel http://ehra.ee/veebikiri/taastuvenergiapohised-tehnoloogiad/
on kirjas tekst:
Kui kiire on tasuvusperiood?
Tasuvusperiood ei ole ülitäpselt määratletud ja on sõltuvuses tarbimisest. Reeglina, mida suurem on tarbimisvajadus seda lühem on tasuvusperiood. On juhuseid, kus tasuvusperiood on 0 päeva ja juhuseid kus tasuvusarvutuse tulemus on 20 aastat. Reeglina on tasuvusaeg praeguste hindade jures 5-10 aastat. See ei ole pikk aeg. Tuulegeneraatorite/päikesepaneelide puhul tuleb arvestada, et peale tasuvusperioodi lõppu on elekter nö. Tasuta. Ja mis peamine seadmed kuuluvad kliendile ning lisamakse kohustused
puuduvad. Soojuspumpade tasuvusaeg jääb 3-8 aasta piiridesse.
2.Kommentaar Äripäeva kommentaariumist: vaatleja 06.10.09 09:41 Kas Te tõesti arvate, et elektrienergial on kuhugi veel tõusta? See oleks üpris imelik .... sest energia hinnale paneb piirid tavatarbija. Nimelt minnakse alternatiivide kasutamise peale ... päikeseenergia koos mõne kW-te tuulegeneraatorite peale ... nende vallas on areng kiire ja seadmed on juba kättesaadavad igale internetikasutajale eriti soodsalt. Hetkel tasuvusaeg on langenud 5-7-le aastale ja normaalsed seadmed peavad vastu 20-25 aastat ehk 20 aastat tasuta energiat. Tasuvusaeg aastast aastasse aina lüheneb ja tulevik on selle päralt, kes hakkab pakkuma majapidamisele täit lahendust ... mida varem seda parem, sest vastasel korral minnakse internetti ja ostetakse otse tootjalt. Ideaalis ei ole majapidamisele vaja salvestusjaama, kui ta saaks müüa oma üleliigse energia EE-le ning pimedal ajal teha tasaarvelduse. Ma usun, et sellisel juhul langeb tasuvusaeg 2-3le aastale majapidamise kohta. Tulevik on inimeste kätes ...

elektritsaabtasuta.blogspot.com ütles ...

3.Arvutagem siis millal hakkab jooksma TASUTA ELEKTER !?!

Ühes veebis on kirjas tekst:
ELEKTRITUULIK MAKSAB END TAGASI
Kasu elektrituulikust on näha juba järgmises elektriarves! Elektrituuliku tasuvusaeg sõltub tuulte tingimustest, toodetud elektrienergia kogusest ja elektrienergia lõpphinnast.
5 kW:ne elektrituulik peaks tuulte tingimustest olenevalt tootma 10 000 kuni 20 000 kWh elektrienergiat aastas. Aastane energia tarve normaalselt soojustatud tänapäeva väikeelamu kütmisel on u. 120 kWh/m2 ehk näiteks 100 m2 majal umbes 12 000 kWh aastas. Valgustusele ja majapidamismasinatele kulub seejuures ca 5000...6000 kWh aastas
4.Kõikse odavamalt saab tuuliku siis mil toda ise ehitada.www.otherpower.com
USA-s on tuulikute valmistamise buum,elanikud ise ehitavad tuulikuid autogaraazides.
5.www.maassen.ie :
The first task of the wind turbine is offset the power that you require for your own needs when the wind is blowing. The generator will at times produce more power than you can use-this power is fed back in to the grid. New legislation now ensures that you get paid by the ESB (first 4000 microgenerator registered/including free import export meter) for any power you feed back into the grid. The first 3000kW you will receive 19cent per kW and for everything above 3000kW you will receive 9cent per kW.Below are two example of how much a typical house can benefit from an MSET6 wind turbine.1)Based on Very good wind site 7m/s ave.annual wind speed.
4500kW @ 18.6cent used from your turbine Saves - 837euro 3000kW @ 19cent paid from ESB for your export - 570euro

12500kW@ 9cent paid by the ESB for your export - 1125euro
Total annual gain 7m/s site = 2532.00euro
2)Based on good wind site 6m/s ave.annual wind speed.
4500kW @ 18.6cent used from your turbine Saves - 837euro
3000kW @ 19cent paid from ESB for your export - 570euro
8500kW@ 9cent paid by the ESB for your export - 765euro
Total annual gain 6m/s site = 2172.00euro
(As the cost of electricity rises year on year the gains will increase also)
6.Narva elektrijaamades raisatakse aastas 10 miljardi väärtuses põlevkivi-Marek Strandberg: Kuidas Eesti taas rikkaks saab? http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/arti

cle.php?id=26888553&l=fpOpinion
Milline erakond on vastutav nende 10-te miljardite raiskamises?
TASUTA ELEKTER ANNAB SULLE VABADUSE...
TASUTA ELEKTER VABASTAB SIND...
elektritsaabtasuta.blogspot.com
elektritsaabtasuta.blog

Anonüümne ütles ...

Hea Marek. Kõige olulisem küsimus on praegu, et kas te suudate erakonna sees luua dialoogi ja koostöö, või jagunete kaheks vastandlikuks ja teineteist süüdistavaks jõuks. Kõrvalt vaadates tunduvad nii kohalike valimiste tulemus kui ka üldkogul toimunud sama EER-i kriisi väljendusteks. Suutmatus luua toimivat kommunikatsiooni nii erakkonna sees kui ka valjatega, võiks olla selle kriisi üldnimi. Praegune murrang avab ilmselt uusi võimalusi selle vea parandamiseks. Erakonna püsimajäämine ja tulevikuperspektiivid sõltuvad siiski suuremal määral "füüsikute" blokist. Seega - jõudu koostööks.

Anonüümne ütles ...

Marek Strandberg:
"Igaaastaselt aetakse ahju 15 ja enam miljonit tonni põlevkivi. Enamus selles olevast energiast ei anna meile mitte soojust kodudesse, vaid kütab Narva jõest saadava jahutusvee kaudu Soome lahte. Nii umbes 10 miljardi krooni väärtuses aastas."

Katariina Krjutškova:
"Ettepaneku aktsiisitõusuks tegid rohelised ja "

elektritsaabtasuta.blogspot.com ütles ...

Marek Strandberg:
"Kas see on ikka õige rikkus, mis olude muutudes, kellegi teise juurde jookseb? Näiteks rootslaste juurde, nagu meie rikkusega juhtus. Või ka soomlaste juurde, kelle ühistutele kuuluvad poeketid Eestis meie piimatootjaid nörritavad."

Katariina Krjutškova:
"Ettepaneku aktsiisitõusuks tegid rohelised ja "

elektritsaabtasuta.blogspot.com ütles ...

Marek Strandberg:
"Kuna põlevkivi kaevamine ja põletamine on ka tervisele ohtlik, rändavad märkamatult ka sajad ja sajad miljonid kroonid haigekassast selle kaevurite, põletajate ja selle kandi elanike tervendamiseks.

Kas need, keda tervendatekse on siis tervemad - või rikkamad? Nad ei ole ehk nii palju haiged, kui muidu oleks, aga vaesemaks jäävad kõik. Kahjuks ka haigemaks."


Katariina Krjutškova:
"Ettepaneku aktsiisitõusuks tegid rohelised ja "

elektritsaabtasuta.blogspot.com ütles ...

Marek Strandberg:
"Me oleme ehitanud kinnisavarabuumi käigus põldude peale, papist ja vatist maju, mille projekteerijad ja ehitajad on olnud mõõdukad tegijad. Mõõdukalt asjatundmatud ja mõõdukalt hooletud nii, et paljud neist majadest maksavad inimese või pere elutöö, aga kulutavad sama palju energiat kui aastakümneid enne neid ehitatud majad. Veel viis, neli, kolm ja isegi kaks aastat tagasi kuulustasid "targad", et energiasääst ei tasuvat ära.

Nüüd räägib sellest, energiasäästu vajadusest siis, kogu maailm. Meie aga kütame oma uutes ja vanades kodudes õhku. Kusjuures uued kodud pole ka meie, vaid pankade omad, mille eest tuleb võlga maksta terve inimpõlv.

Küsigem, kas sellises olukorras ollakse rikkad olnud või saadakse rikkaiks?"

Nagu näete,Marek otsustas rikkaks saada:
Katariina Krjutškova:
"Ettepaneku aktsiisitõusuks tegid rohelised ja "

elektritsaabtasuta.blogspot.com ütles ...

Marek Strandberg:
"Aga kuidas siis rikkaks saada? Mitte taas, vaid tõenäoliselt esimest korda ja tegelikult?

Ära ela looduse ja ühisväärtuste arvelt; investeeri viisil, mis toob juurde nii vaba aega kui puhast keskkonda."

Marek ikkagi ei suutnud kiusatusele vastu panna ja ulatas käe ühisväärtuste järele s.o. maksumaksja raha järele:

Katariina Krjutškova:
"Ettepaneku aktsiisitõusuks tegid rohelised ja "

elektritsaabtasuta.blogspot.com ütles ...

teisipäev, 24. November 2009. a 11:22
Kustuta
Veebikolumnist www.thezeitgeistmovement.com ütles...

Marek Strandberg:
"Suurim majanduslik võit Eesti jaoks ei tule mitte sellest, et me keskendume vaid kõrgtehnoloogia piirialadele, vaid sellest, et me lõpetame arulageda raiskamise."



Katariina Krjutškova:
"Ettepaneku aktsiisitõusuks tegid rohelised ja"

elektritsaabtasuta.blogspot.com ütles ...

May Day May Day May Day
EBRD: energiaprobleem Eestile järjest pakilisem. Sirje Rank, ÄP, 02.11.09

Värskes siirderiike käsitlevas raportis Transition Report 2009 märgib Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengupank Eesti kohta, et stabiilse energiavarustuse kindlustamine on Eestile muutumas järjest pakilisemaks küsimuseks.

Muretsemiseks annab põhjust suur sõltuvus fossiilsetest kütustest (mille hind tõuseb vajadusest osta CO2 kvoote), tootmise energiamahukus ning Leedu Ignalina tuumajaama lähenev sulgemine.

EBRD tunnustab Balti riikide peaministrite kokkulepet 2009. aasta kevadel ühtse elektribörsi loomise osas 2013. aastaks ning plaani ehitada välja täiendavad ühendused Rootsi ja Soomega. Eestile on 800 MWse Estlink-2 väljaehitamine väga olulise tähtsusega.

„Nüüd on vaja otsustavaid samme nende plaanide elluviimiseks,“ märgib EBRD, lisades, et rohkem rõhku tuleks panna ka taastuvenergeetika arendamisele ja energia kokkuhoiule.

Pank tõdeb, et ehkki turule on erasektorist elektritootjaid juurde tulnud, pärsib konkurentsi toimimist Eesti Energia turgu valitsev positsioon ja turu väiksus.

Oviir: põlevkivielekter läheb Eesti majandusele kalliks. Sirje Rank, ÄP, 28.10.09

Täna Riigikogus aastakõne pidanud riigikontrolör Mihkel Oviir kritiseeris Eesti riigi otsust matta miljardeid põlevkivipõhise energia arendamisse, mis võib juba lähiaastatel elektri hinna nii kõrgeks ajada, et Eesti kaupade ja teenuste konkurentsivõime kannatab.

„Täna me veel ei teadvusta probleemiga tegelemise vajadust, kuna on võimalus tarbida energiat taskukohase ja mõistliku hinnaga. Tulevikus on tõenäoliselt taskukohane ligipääs energiale eelkõige nendel riikidel, kes praegu investeerivad tulevikutehnoloogiatesse ja fossiilse kütuse alternatiividesse. Eesti on võtnud hetkel paraku põhisuuna arendada eelmisesse sajandisse jäävat põlevkivipõhist energiat, mattes sinna miljardeid,“ ütles Oviir, lisades, et „tänaste otsuste mõjul võib energia juba mõne aasta pärast maksta sedavõrd palju, et meie kaubad ja teenused ei ole kõrge energiahinna tõttu konkurentsivõimelised ning inimestel kulub suur osa sissetulekust energia ostmiseks.“

Karmistuvad keskkonnanõuded muudavad põlevkivist elektri tootmise tulevikus paratamatult kalliks ja konkurentsivõimetuks.

Põlevkivienergeetikale panustamist on Eestis põhjendatud julgeolekuargumendiga. Oviiri sõnul on aga väga oluline elektrituru avamine 2013. aastal. „Mulle näib, et nii energiajulgeoleku seisukohast kui ka hinna vastuvõetavuse poolest toovad meile perspektiivis rohkem kindlust pigem kindlad ja vajaliku mahuga ühendused Soome ja Rootsiga,“ ütles Oviir.

Oviir taunis ka Eesti majandusele nii olulises valdkonnas oluliste otsustega viivitamist.

„Ebamäärane on, kust me saame elektrit tulevikus - on see tuumajaam, tuulikud, põlevkivi või ostame seda naaberriikidest. Praegu on riik kavandanud elektrienergia arengut aastani 2018, kuid ilmselgelt ei ole nii lühike ajahorisont piisav. Juba eile oleks tulnud otsustada, kuidas me suudame rahuldada Eesti energiavajaduse 2030. aastal ning mis see riigile ja maksumaksjale maksma läheb,“ ütles Oviir.

Kogu elektritootmise sektor koos tuulikute, koostootmisjaamade jms vajab investeeringuid vähemalt 50 miljardit krooni. Energiasektor tervikuna vajab lähema 15 aasta jooksul investeeringuid kokku 100 miljardit krooni.

Eesti Energia prognoosi järgi võib kohalik elekter viie aasta pärast maksta praegusest lausa 2,5 korda rohkem. "Tarbijaid tuleks sellest väga selgelt teavitada, et neil oleks aega hinnatõusuks valmistuda," ütles Oviir, rõhutades selliste väljavaadete juures suuremat vajadust energia kokkuhoiule panustada. "Eestile on ülimalt oluline energiat säästlikult kasutada ja muuta nii kodud kui ka tootmine energiat raiskavast energiasäästlikuks. Tuleb endale selgelt teadvustada, et sõltumata sellest, millest lähiaastail Eestis elektrit toodetakse või kas seda imporditakse, tõuseb elektri hind tunduvalt," ütles Oviir.

elektritsaabtasuta.blogspot.com ütles ...

Eesti Energia prognoosi järgi võib kohalik elekter viie aasta pärast maksta praegusest lausa 2,5 korda rohkem. "Tarbijaid tuleks sellest väga selgelt teavitada, et neil oleks aega hinnatõusuks valmistuda," ütles Oviir, rõhutades selliste väljavaadete juures suuremat vajadust energia kokkuhoiule panustada. "Eestile on ülimalt oluline energiat säästlikult kasutada ja muuta nii kodud kui ka tootmine energiat raiskavast energiasäästlikuks. Tuleb endale selgelt teadvustada, et sõltumata sellest, millest lähiaastail Eestis elektrit toodetakse või kas seda imporditakse, tõuseb elektri hind tunduvalt," ütles Oviir.


Eesti Energia prognoosi järgi võib kohalik elekter viie aasta pärast maksta praegusest lausa 2,5 korda rohkem. "Tarbijaid tuleks sellest väga selgelt teavitada, et neil oleks aega hinnatõusuks valmistuda," ütles Oviir, rõhutades selliste väljavaadete juures suuremat vajadust energia kokkuhoiule panustada. "Eestile on ülimalt oluline energiat säästlikult kasutada ja muuta nii kodud kui ka tootmine energiat raiskavast energiasäästlikuks. Tuleb endale selgelt teadvustada, et sõltumata sellest, millest lähiaastail Eestis elektrit toodetakse või kas seda imporditakse, tõuseb elektri hind tunduvalt," ütles Oviir.

Eesti Energia prognoosi järgi võib kohalik elekter viie aasta pärast maksta praegusest lausa 2,5 korda rohkem.

Eesti Energia prognoosi järgi võib kohalik elekter viie aasta pärast maksta praegusest lausa 2,5 korda rohkem.

Eesti Energia prognoosi järgi võib kohalik elekter viie aasta pärast maksta praegusest lausa 2,5 korda rohkem.

Nüüd on vaja otsustavaid samme nende plaanide elluviimiseks,“ märgib EBRD, lisades, et rohkem rõhku tuleks panna ka taastuvenergeetika arendamisele ja energia kokkuhoiule.

Nüüd on vaja otsustavaid samme nende plaanide elluviimiseks,“ märgib EBRD, lisades, et rohkem rõhku tuleks panna ka taastuvenergeetika arendamisele ja energia kokkuhoiule.


Nüüd on vaja otsustavaid samme nende plaanide elluviimiseks,“ märgib EBRD, lisades, et rohkem rõhku tuleks panna ka taastuvenergeetika arendamisele ja energia kokkuhoiule.

Muretsemiseks annab põhjust suur sõltuvus fossiilsetest kütustest (mille hind tõuseb vajadusest osta CO2 kvoote), tootmise energiamahukus ning Leedu Ignalina tuumajaama lähenev sulgemine.

Muretsemiseks annab põhjust suur sõltuvus fossiilsetest kütustest (mille hind tõuseb vajadusest osta CO2 kvoote), tootmise energiamahukus ning Leedu Ignalina tuumajaama lähenev sulgemine.

Muretsemiseks annab põhjust suur sõltuvus fossiilsetest kütustest (mille hind tõuseb vajadusest osta CO2 kvoote), tootmise energiamahukus ning Leedu Ignalina tuumajaama lähenev sulgemine.


Eesti Energia prognoosi järgi võib kohalik elekter viie aasta pärast maksta praegusest lausa 2,5 korda rohkem.

elektritsaabtasuta.blog

elektritsaabtasuta.blogspot.com ütles ...

Kas sa Marek oled pannud tähele sellist asja:
Eesti riigivõimud toetavad programmi TASUTA ELEKTER IGALE EESTLASELE.No küllap on neile hakanud meeldima mõte paremast ühiskonnakorrast mida on kirjeldatud www.thevenusproject.com
Igatahes,väga ilus Eesti riigivõimudest,et toetatakse taastuvenergia kasutusele võttu:
Ajaleht: 2010 kasvab taastuvenergiatoetus miljardi kroonini. BNS, 12.10.09

TALLINN, 12. oktoober, BNS - Postimees kirjutab, et aastal 2010. jagab riik majandusministeeriumi prognoosi kohaselt taastuvenergiatoetust ligi miljardi krooni ulatuses.

Võrreldes selle aastaga kasvab toetuse hulk ligikaudu poole võrra.

Eesti Energia Narva elektrijaamad saavad 2010. aastal hakkpuidupõletamise toetust ligi 250 miljonit krooni, märgib ajaleht. Eesti Energia Aulepa tuulepargi toetusraha on järgmisel aastal 84 miljonit krooni.

Postimees lisab, et kuue aasta pärast võivad riigi elektritootmise toetused olla ligi kolm miljardit krooni aastas.

Riigikogu heakskiitu ootava seaduseelnõu järgi hakkab Narva Elektrijaamad uute põlevkivikatelde valmimisel saama nende eest toetust 1,2 miljardit krooni aastas 20 aasta vältel.

Taastuvenergiatoetust saavad muuhulgas uued tuulikud, hüdrojaamad ja koostootmisjaamad.

Tallinna toimetus, +372 610 8824, majandus@bns.ee

Baltic News Service

Rutakem kirjutama avaldusi selleks,et muretseda katusetuulikuid(Rooftop wind turbines),päikesepaneele,maasoojus energia ekspluatatsiooni seadmeid,loidete energia ekspluatatsiooni seadmmeid,biosoojus ekspluatatsiooni seadmeid jpms. taastuvenergia seadmeid-saate tasuta elektri omast käest...
Mil elekter on tasuta käes siis saab panna käima elektrisõidukid ja tehnika poolmuidu s.o. säästate kütuse arvelt.

urk ütles ...

Sihuke asi oleks tore - http://ipsnews.net/news.asp?idnews=49273
Samsø saar Taanis, Tarkade klubi viimane number kirjutas. Eriti muljetavaldav muidugi lehmade piima jahutamise energia kasutamine maja kütmiseks. (s.t selle soojuse soojusvahetajasse suunamine või kuidas nüüd vähem võhiklikult väljenduda, ajakirja enda laenasin juba lugemiseks ära).

elektritsaabtasuta.blogspot.com ütles ...

IEE on EL eelarvest rahastatav programm, mille raames finantseeritakse energiasäästu ja taastuvenergia kasutamist http://www.mkm.ee/index.php?id=8818
Eurooopa Liidu programm "Intelligent Energy - Europe (IEE)"

EL energeetikaprogramm IEE on EL eelarvest rahastatav programm, mille raames finantseeritakse energiasäästu ja taastuvenergia kasutamist propageerivaid tegevusi ning projekte. Neid projekte võivad algatada teadusasutused, ettevõtted, mittetulundusühingud, omavalitsused jt, kes on tegevad erinevates valdkondades, nagu näiteks energiamajandus, tööstus, transport, elamumajandus, kaubandus jne.

Programmist jagatakse toetusi projektidele taotlusvoorude raames. Taotlusvoorud toimuvad igal aastal üks kord. Tavaliselt on taotluste esitamise tähtaeg iga aasta juuni viimases dekaadis. Taotlusvoor kuulutatakse välja Euroopa komisjoni poolt 3..4 kuud enne taotluste esitamise tähtaega.

Täiendav teave IEE programmi kohta on avaldatud Euroopa komisjoni transpordi ja energeetika peadirektoraadi kodulehel.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna säästva energia talitus on programmi Eesti kontaktpunktiks (vt ka MKM energeetikaosakonna kontaktid).
MKM osalemine IEE programmi projektides

MKM osaleb järgmistes IEE programmi projektides:

* SUPPORT_ERS (taastuvenergia kasutuselevõttu piiravate takistuste analüüs)
* CA ESD (energia lõpptarbimise tõhustamise direktiivi 2006/32/EÜ rakendamine)
* CA EPBD2 (hoonete energiatõhususe direktiivi 2002/91/EÜ rakendamine)

elektritsaabtasuta.blogspot.com ütles ...

http://sharp-solar.com/vision/index.html

In a single hour, solar energy can supply all the energy consumed worldwide in one year.

The sun: Limitless energy we can use anywhere
Do you know the volume of solar energy beaming down on our planet? On a clear day, solar energy of approximately one kilowatt per square meter reaches the Earth’s surface. A single hour of solar energy reaching the Earth would be enough to supply the world’s energy needs for an entire year. If solar cells were arrayed over just one percent of the planet’s total surface, the world could generate all the electricity it needed.
The earth basks in an enormous volume of solar energy. Unlike oil, coal or other fossil fuels, there is no danger of it running out. And it produces no CO2 emissions or other downside for the environment. In contrast to energy resources buried beneath the ground only in certain regions, solar energy can be found anywhere. And there is no need to transport or burn it. If the sun’s rays are utilized well, energy can be obtained anywhere in the world.
Global warming considerations

Today, faced with the problems of global warming and environmental degradation, finding an effective use of non-polluting solar energy is a highly significant factor in preserving the world we live in today.
Sharp began developing solar cells half a century ago

Half a century ago, in 1959, Sharp began developing solar cells. As a manufacturer of products that consume electricity, we've always felt it's our responsibility to create electricity as well. No other companies were thinking like that 50 years ago. We were one of the first to realize the effectiveness of solar energy and have continued to develop it ever since.

If we could find a way of generating electricity from limitless solar heat and light, that would benefit humankind to an extent we can scarcely imagine.Tokuji Hayakawa, founder of SHARP Corporation

"I believe the biggest issue for the future is the accumulation and storage of solar heat and light. While all living things enjoy the blessings of the sun, we have to rely on electricity from power stations. With magnificent heat and light streaming down on us, we must think of ways of using that blessing. This is where solar cells come in…"
"We cannot store the wind, but we can store heat and light. We should think of ways to convert heat and light to electricity and accumulate it simply and cheaply in storage batteries. For example, if we can install solar systems on roofs, homes could be self sufficient in power. And if we attached such systems to the roofs of cars, we could eliminate our reliance on gasoline and eliminate emissions."
"If we could find a way of generating electricity from limitless solar heat and light, that would benefit humankind to an extent we can scarcely imagine."
From the autobiography of Tokuji Hayakawa (1970)

In a single hour, solar energy can supply all the energy consumed worldwide in one year.

In a single hour, solar energy can supply all the energy consumed worldwide in one year.

In a single hour, solar energy can supply all the energy consumed worldwide in one year.

elektritsaabtasuta.blogspot.com ütles ...

Iga uutele tehnoloogiatele üle läinud klient on aga naftabojaaridele pöördumatult kadunud... http://www.epl.ee/artikkel/483567&kommentaarid=0#k2755673
Mis elektri hinnasse ja tasuvusse puutub, siis iga dollar, mis nafta hinnale lisandub, muudab alternatiivtehnoloogiad hinna poolest vastuvõetavamaks. Kui mingi alternatiivne tehnoloogia aga saavutab tööstusliku mastaabi (hiid-hüdrojaamad ning suured tuulikud ON seda juba teinud, suured päiksesejaamad on tegemas), kukuvad hinnad veelgi... Elektrikulutajate osas nt. uuriti NL ajal soojuspumpi ka Eestis, ning suund kuulutatii peale paariaastast tööd absoluutselt perspektiivituks, täna on soojuspump kujunenud sisuliselt kütte standardlahenduseks.

Iga uutele tehnoloogiatele üle läinud klient on aga naftabojaaridele pöördumatult kadunud...

Anonüümne ütles ...

Genial dispatch and this post helped me alot in my college assignement. Thanks you as your information.