Reede, 10. juuni 2011

Pastoraalse Eesti deliirium



Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki…mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade...võttis Eesti rahvas….vastu järgmise põhiseaduse.
Täpselt nii me põhiseadus algab. Sellest lähtudes oleme valmis ehitanud muuseumi alusmüüri, kui selles sissejuhatuses kirjeldatud "säilimist" sõna-sõnalt võtta.

Arengust, kohanemisest, toimetulekust, ühistegevusest ja muust inimesepärasest, mida võiks eeldada valgustuse ja Darwini järgsest põhiseadusest, ei ole sõnagi.
On juttu riigi arendamisest, mis siis kultuuri säilitaks. See on hoopis teine asi, vähemalt teksti mõttes ja ka sisu mõttes, kui arendada inimest ja kultuuri, mis on ometi inimeseks olemise selgrooks. Olemise pärisosaks pole ju ometi riik kuigi me põhisedus just nii ütleb. Ju meil siis on.

Võimalik, et leiame ühiskonna ja kulutuuri ning ka Eesti majandusarengu vajakajäämised just sellest tõsiasjast, et me liialt riigile keskendume ja inimeste muud koostöövormid unarusse jätame. Uhke sõnaühend "oma riik" tähendab aga üksjagu vähe kui paljude jaoks on väärtuseks just üksteisest võimalikult eemal elamine. Hajaasumist, mis on oma troonval kohal ka jubal riiklikes kavades. Näiteks üleriigilises planeeringuski.

Hajali elamine on igas mõttes luksus ja suur luksus. Partisani kombel metsatalus elada tähendab väheste võimaluste puhul suurt peret ja agaraarset eluviisi. Kaugtöisest rahavoost üksikusse elamisse võivad unistada vaid vähesed. Tõepoolest üksikud, kes linnalises käras ja sagimises on oma bisnisi pöörlema pannud ja nüüd siis ohkega linnaeluust väsimuse kohta maale kolivad. Linn on koht, kus vahetatakse teavet ja kuulujutte ja kaupugi. Tõsiasi, et enamus linnu on oma kaubavahetuse hullusega tekitanud ökolooglise jalapaistetuse ning inimkonna kinganumber on suurem kui Maa vaba pind, on iseküsimus. Siin on tegemist selgelt mõistuse ja mängukire omavahelise konfliktiga, sest millest muust kui mängukirest (loodetavlt mitte vaimuhaigusest) tuleneb vajadus vaheteda iga paari nädala tagant riidemoodi ning veeta vaba aega osteldes.

Ökolooglise hajaasumise juurde on muidugi oma tee aga see pole kindlasti mitte käed õlgadeni mullas istumine või moodsamas mõttes kondistioneeritud traktorikabiinis põllul navigeerimine, paagis Eesti sõdurite verega rikastatud nafta.
See on sootuks midagi muud. See on ehk lokaalne energeetiline iseseisvus, kus maaelanik oma peret ja lapsi orjastamata põllumajanudslike robotite ja taastuvenergiaga paraja portsu toitu kasvatab. Vaba aega läheks see inimene aga miskisse tihedamasse kohta veetma. Külaväljakul kiikumine või saunapeol sumisemine on kaugel sellest, kus tänases maailmas ideed uuteks võimalsuteks ja majanduse uuenduseks vormitakse. Tõsi ta on, et selle eelduseks on vaba aeg ja sella eelduseks omakorda arukalt masindatud maaelu.

Püüd inimesi koos toimima panna kandis Eestis isegi vilju ja ühistegeline majandus ning ühiskonnaasjade ajamine oli sovjettide tulekuks hästi toimimas. Sovjetid aga röövisid inimesed paljaks, tapsid ja küüdidtasid ning siis käskisid maarahval kolhoosidesse "koguneda". See vahepala pani kriitiliselt suhtuma nii ühistegevusse kui planeerimissegi. Siiani pole sellest üle saadud ning näiteks tulundusühistute osakaal Eesti majanduses on väiksem kui võiks. Seda vaatamata asjaolule, et ühstegeline ettevõtlus on tõestanud end ka nii karmis ettevõtluskeskkonas kui Ameerika Ühendriikides. 2009 aasta Nobeli majanduspreemia saajaks oligi ühistegelise majanduse konkurentsivõimelised küljed välja toonud Elinor Ostrom.

Ainus võluvägi, mis hoiab hindu pidevas nõudluse kasvus tagasi (olgu tegu siis toidu või energiaga) on tarbijate endi kontrollitud ja ülal peetud tootmis- ja tarbimisahel. Energiaühistu näiteks. Mitte pealesunnitud vajadus, nagu seda on korteriühistud aga tõepooelst ettevõtlus energia tootmiseks. Selline ühistuline (üks osanik-üks hääl) ettevõtlusvorm oleks ka oluliselt kindlam pensionisamams kui põlema ja hajuma kippuvad aktsiaportfellid. Elektrit on vaja kindlasti pikemalt kui üht või teist aktsiapakki mille soetamise üle otsustab teie pensioofondi haldur. Te ei tunne teda aga tema käsutada on teie säästud…kuigi te võiksite nende säästudaga ise oluliselt arukamalt toimida.

Paljuski hakkab majanduslik võimekus ja ka sõltumatus võimest ise teha. Asju, toitu, kütuseid. Siin on peaküsimuseks aga tootmisvahendid. Nagu on tuntud teatud vaba tarkvara, mis litsentsitasudeta võimaldab arvutis ja võrgus töökeskkonna luua, nii on ka aina enam erinevate masinate jooniseid ka vabasse kasutusse pakkumisel. Nende jooniste järgi saate valmis ehitada traktori koos haakeriistadega raha eest, mille poekauba liisimiseks peaksite panustama sissemaksuks. Või näiteks õnnestub teil vaid viiendiku raha eest, mid maksab tööstuslik koordinaatpink valmis ehitada korralikku tööd tegev samalaadne masin. Kusjuures ei mingeid juhtprogrammide litsentse ega muid kulusid.
Seda kõike võib mõistagi teha ka oma lõbuks aga see on ka viis kuidas alla viia tootmiskulusid. Olgu tegu toidu või mööbliga, on nii ühistegevusel kui omatehtud masinatel sootuks suurem tähendus Eesti majanduse edenemisele kui sageli näha soovitakse. Arengust pidav riik peaks looma eeldused muu hulgas ka ühistegelisele majandusele. Kavõi näiteks siis kui tõepoolet hoolitaks ja soovitaks tugi alla panna väärikale maaelule ning hajali elamisele.

Tohtrid teavad, et vahel polegi valul muud põhjust kui untsu läinud signaaliülekande mehhanism. Ehk teisisõnu valust ei saa mitte haiguse sümptom vaid haigus ise. Sama võib öelda selle ettekujutuse kohta, et linnade laialitassimise soov üleeestiliseks hajakülaks on samalaadne tõbi iseeneses. Pastoraalne deliirium, mis on kaugel ökolooglisisest elulaadist, sest paneb inimese elunema siiski liiga tiheda sammuga jätmata loodusele ruumi. Kui hajali elamaminekuga ei kaasne tehnoloogilist uuenemist ning ka igapäiste asjade ühitustutes loomise võimekust on tegemist nii ökolooglise kui ilmselt ka vaimse arengupeetusega
Tõepoolest ulatuslikumasse hajaasumisse võiks tekkida usk ning lootus kui ühistegevus ja tehnoloogiline uuendus rohkem maaelu mõjutaks.

Avaldatud 2011 juunikuises Kes-Kus'is

6 kommentaari:

elektritsaabtasuta.blogspot.com ütles ...

Peep Põldsamm ütles kuldsed sõnad aga Eesti meedia koos valvekommentaatoritega vaid mökitab ja peedistab pööblit...:
"Eestis peavad tekkima klastrid,mis annavad SKPsse juurde mitte ühekordse tehinguna nagu Skype,vaid pika-ajaliselt,panustades ka tööhõivesse.

Lisaks on vaja analüüsida,millistele majandusharudele peaks terve riik õla alla panema,ning arendama ja looma selleks pikaajalised strateegiad."


Peep Põldsamm:Me pole Skype´ist õppinud.
Äripäev 25.Mai 2011
"Kui küsida,mida on Eesti globaalse äri ülesehitamise kohta õppinud Skype´ist,siis sellele on üks vastus-nothing!
(mitte midagi)," ütleb Modesat Communicationsi tegevjuht Peep Põldsamm.
"Seda kasutatakse ainult poliitilises retoorikas ja ta on eesmärgina väga hea sümbol,aga ärilises kontekstis pole Eesti eriti midagi saanud.See know-how,kuidas seda äri ja organisatsiooni üles ehitada,kuidas jõuda toimiva jaotusmehanismi ja brändini,mis strateeegiatega alguses mööda pandi ja kuidas end parandati,on kõik olemas,aga enamuses eiole see kahjuks Eestis."

Kasu rohkem kui korraks.
Põldsamm on skeptiline,et sellised edulood nagu Cherry.ee või Rate.ee Eesti majandusele suures plaanis midagi annavad.
"Kui räägime teadmistepõhisest majandusest,siis Eestis peavad tekkima klastrid,mis annavad SKPsse juurde mitte ühekordse tehinguna nagu Skype,vaid pika-ajaliselt,panustades ka tööhõivesse.Samuti ei saa olla iga hinna eest eraldi eesmärk see,kas ettevõte ise siin asub,vaid et rahvusvahelisest ärist tekkiv lisandväärtus maanduks Eestisse.Ettevõte peab asuma seal,kus on majanduslikult otstarbekas."
Intellektuaalomandi kaudu on võimalik välja tulla ka alltöövõtu ärimudelist."Kui sa seda kontrollid,siis sa võid olla küll väärtusahelas tagapool,aga tingimusi dikteerid sina.Oleme Modesatis arendanud välja erinevateks rakendusteks lahendused,patenteerinud tehnoloogiaid ja müüme neid maailma kõikidele suurtele ja väikestele telekommunikatsioonisüsteemide tootjatele.Kui nad on meie suhtes valiku teinud,siis nad meist enam loobuda ei saa." :)))

Riigiametnikud peavad suhtumist muutma.Et Eesti majandusele jalgu alla saada,peaks riik Põldsammi sõnul
muutma suhtumist ettevõtlusesse."Avaliku sektori juhid on need,kes vastandavad end erasektorile.Siiamaani ei tegele Eesti välisesindused meie ettevõtjate huvide esindamisega.Valitseb suhtumine,et see on labane ja madal ja need on kapitalistide erahuvid.Tuleb aga siia Hiina delegatsioon,vahetatakse paar minutit visakusi ja siis hakatakse rääkima sadamast.On majanduslikud huvid ja keegi ei häbene seda".

Teiseks tuleks saada aru,et Eesti majanduse edukuse üks alus on ka ärijuhtide professionaalsus,mida peaks õpetama palju paremini."Tundub,et seda pärsib avaliku sektori arvamus,et turg reguleerib end ise ja ettevõtjad tekivad ise,"märgib Põldsamm.Ärijuhtimise koolitust peaks tundma juba kogenud keskastme-ja tippjuhtidele,mite gümnaasiumipingist tulnud noortele.

Lisaks on vaja analüüsida,millistele majandusharudele peaks terve riik õla alla panema,ning arendama ja looma selleks pikaajalised strateegiad.Põldsamm leiab,et info ja telekommunikatsioon võib olla sektor,mis osaliselt päästab Eesti majanduse,sest see ei vaja toorainet ega tehaseid,aga see ei saa kindlasti jääda ainsaks valdkonnaks.
"Edulugusid tuleb tehnoloogia sektorist kahtlemata,aga näiteks 30% elanikkonnast ei saaks iialgi inseneriharidust.Midagi peaks olema juures-Arengufond räägib näiteks tervishoiuteenuste ekspordist."

elektritsaabtasuta.blogspot.com ütles ...

Talgute tegelik mõte
«Paljud seostavad «Teeme ära!» talguid kevadiste heakorratööde ja
prügikoristusega, lähemal vaatlusel selgub aga, et pilt on palju kirevam,»
ütles Tüür. http://www.tartupostimees.ee/?id=428675

Me peame püüdlema selle poole, et talgud ei oleks seotud ainult prahi ja risu koristusega.
Talgutega võiks midagi hoopis rajada. Nii nagu oli vanal Eesti ajal kui
talgute käigus ehitati valmis talulaut, viljajahvatusveski ja muud olulised
ehitised.
http://rahvahaal.delfi.ee/news/teemeara/talgud-ei-tohiks-asendada-kodust-kasvatust.d?id=45350117


Tänases hetkes on loomulik lahendus ühistöö ja -tegevused ja seda just kogukondlikus võtmes. Mitte nõukogudeaegses ega new-age'ilikus võtmes, vaid täpselt nii kuidas inimesed on läbi aegade üksteist talgukorras aidanud.
http://www.bioneer.ee/bioneer/arvamus/aid-11062/Peost-suhu-#reply


Talgute tegelik mõte seisneb selles,et noor pere saaks omale kodu ilma
pangalaenuta.
Väga tore siis,et talgute pidamise traditsioon hakkab tasapisi uuesti
arenema sest talguid võib pidada iga päev...Näiteks,suve jooksul peetakse
talguid kümneid kordi savi ja põhumajade ehitamiseks.
P.S.
Talgud ei tähenda vaid koristustöid !!!
Talgute peamine mõte seisneb selles,et talgute abil saab kodu
pangalaenuta...
Juba vanast ajast saati on talguid peetud majade ehitamiseks.
Külarahvas tuli kokku ja ehitas noorele perele talu.

Just nimelt talgute mõte seisneb selles,et noor pere saaks omale kodu
ilma pangalaenuta.
Näiteks,talgute abil ehitatakse savi või põhumaju,nonde
ehitusmaterjalidele kulub vaid kakskümmend tuhat krooni.

elektritsaabtasuta.blogspot.com ütles ...

http://et.wikipedia.org/wiki/Talgud

Talgud on talupojakultuuri ühine ettevõtmine millegi ärategemiseks,
mis nõuab rohkem tööjõudu, kui on ühel perel või majapidamisel
või talul. Ühise tegevuse edasiarendatud vormiks on ühistegevus.

Talgud lõppesid ühise söömaaja ja kiikumisega, mõnikord ka
simmaniga.

Eestis on siiani tuntud ehitus- ja veotalgud, kartulivõtutalgud,
laevaveeskamistalgud. Talguid loodusalade hooldamiseks korraldavad
regulaarselt Pärandkoosluste Kaitse Ühing ja Eestimaa Looduse Fond.

Eestis on siiani tuntud ehitus- ja veotalgud, kartulivõtutalgud,
laevaveeskamistalgud. Eestis on siiani tuntud ehitus- ja veotalgud,
kartulivõtutalgud, laevaveeskamistalgud. Eestis on siiani tuntud
ehitus- ja veotalgud, kartulivõtutalgud, laevaveeskamistalgud. Eestis
on siiani tuntud ehitus- ja veotalgud, kartulivõtutalgud,
laevaveeskamistalgud.




Kuidas ehitada ilma pangalaenuta?
KOOLITUSED



Üritus: 'Loodusliku Kodu Planeerimine I'
Seminarid
Kuupäev: Pühapäev, Aprill 10, 2011 - 10:00
Kestus: 7 Tundi
Kontakt info:
info@juured.ee Jaanus Viese
E-post: info@juured.ee
Link:

Kas vajad looduslähedasemat kodu ja kaalud erinevaid variante?
Kas vajad lisainformatsiooni oma valikute tegemiseks?
Millest lähtuda ruumide planeerimisel, maja kuju määratlemisel?
Kuidas lahendada loomulikult kanalisatsioon, käimla?
Milliseid küttekoldeid on lihtne oma jõududel teha?
Kuidas sooja vett soojendada loodussõbralikult?
Kuidas ehitada ilma pangalaenuta?
Kuidas hankida lubasid looduslikule kodule?
Kuidas seda kõike planeerida?
Millest pihta hakata?
www.juured.ee


Igale noorele eesti soost perele looduslik kodu 2012 aasta lõpuks!
Teeme ära unistab koristada planeedi puhtaks 2012 aasta lõpuks.
Aga see on ju vale unistus.Meile on vaja paremaid unistusi.
1000EUR eest on võimalik looduslik kodu rajada ja seal ka talvel soojas olla (kuni 20m2).
http://www.juured.ee/main.php?lang=et&pg=pages&id=152
...Seepärast muutkem Teeme ära kampaania ja saagu olema:
Igale noorele eesti soost perele looduslik kodu 2012 aasta lõpuks!

Elu asemel laen...
Eluasemelaen...Elu asemel laen...Eluasemelaen...Elu asemel laen...Maksad laenu terve elu...oled sama ori kui siberisse küüditatud sunniori kes sai
25 pluss 5...25 pluss 5...25 pluss 5...
Laenu ju maksad terve elu-orjad panka terve elu...
Vanasti mõisate aegu sulane tegi mõisnikule tööd,iga nädal ta sai oma maja tarbeks ühe palgi,ligemale kaks aastat kogus palke ja siis tegi kolmepäevased talgud ja sai omale maja s.o. vaid kaks aastat orjust aga nüüd on 25 pluss 5...25 pluss 5...25 pluss 5...

elektritsaabtasuta.blogspot.com ütles ...

Kes teenib kuus kuni kolmsada eurot see ei saa lubada endale sellist luksust,et ostab elektrit ja kütet.Tal tuleb naabritega moodustada energiaühistu-tarbijaühistu ja siis osta elektrituulik ja päikesepaneelid(või üheskoos ise need valmis klopsida) sest siis pole enam vajadust kulutada oma niigi madalat kuupalka energiamonopolide nuumamiseks.
Niisiis,madalapalgalised ostke tuulikuid ja päikesepaneele sest siis saate ka kõhu täis ja lubada endale mõne õlle kah.
Piisab ka kui ühe maja elanikud moodustavad energiaühistu ja ostavad oma maja katusele mitu väiketuulikut või ühe keskmise tuuliku ja päikesepaneelid,variante on palju.
Selle jutu mõte on selles,et elektrit ja kütet ei tohi osta-tuleb ise toota elektrit ja toasooja.



Eesti Siseministeeriumi andmeil
http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=12490:ueleriigiline-planeering--kellele-ja-milleks-&catid=20:arhitektuur&Itemid=25&issue=3346

Eesti-sisese energiavajaduse katab mõne suure tuulepargiga ära.

120m kõrgusel on tuulevaikust harva - tuuleteadlase Ain Kulli järgi on tuul Läänemerel ja Peipsil üheaegselt nõrk 28 päeva aastas.
Rohelise Eesti energiakavast

http://www.elfond.ee/et/teemad/teised-teemad/saeaestev-areng/taastuvenergia/rohelise-eesti-energiakava-2020



Teadlaste hinnangul langeb maapinnale nii suur hulk päikeseenergiat, et Eesti-suurusest alast piisaks kogu maailma energiavajaduse rahuldamiseks.
http://www.arileht.ee/artikkel/377069?lk...
Selle asemel,et osta elektrit tuleks moodustada tarbija ühistud ja paigaldada igale elamurajoonile omad tuulikud ja päikesepaneelid.
Saarte Hääl kirjutas kuidas saab elektrit tasuta ja ka tuba kütta tasuta.
http://www.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=41&artid=25253&sec=1
"Tuuliku tasuvusajaks prognoosib tehas 7–8 aastat ja kestuseks
20 aastat."
See annab siis 12-13 aastat elektrit tasuta.

Nõnda saabki elektrit tasuta.Arvestad välja tasuvusaja ja peale
tasuvusaega saab elektrit tasuta.Noh kui juba elekter on tasuta käes
siis tänu sellele saab ka transporti tasuta ja maja kütta tasuta
jpms.Sama lugu on päikesepaneelidega.

Oma kodu tarbeks pole nõnda võimast ja kallist tuulikut vaja.
Piisab kui osta magnetid mis maksavad 80 eurot ja traadid mis maksavad 20 eurot ja sellega saab kolmekilowatise tuuliku.Noh teed neid kolm tükki ja sellest piisab:www.scoraigwind.com
Päikesepaneelide ehitamise õpetus on www.instructables.com

elektritsaabtasuta.blogspot.com ütles ...

Iga probleemi lahendamiseks tuleb probleem tõstatada ja eesti rahvuse seisukohalt tuleb esmalt defineerida eesti rahvus.
Ärge hakake rääkima,et see on võimatu jne. Kõik on võimalik.

Mina oma elus kogutud teadmiste ja läbielatu põhjal tulin sellisele järeldusele:
Eestlane on inimene kes elab Eestimaal metsa serval omas tarekeses ja religiooniks on
taarausk-maausk s.o. ta kallistab tammepuud ja saab sellest väe ja moraali,ning mütoloogia.

elektritsaabtasuta.blogspot.com ütles ...

Minu arvates eesti rahvuse püsimajäämine ja kosumine sõltub Ökokülade loomisest ja nende elujõulisusest.'
Üks õige Eesti küla oleks Taara-Maausu keskne Ökoküla.Kuid paraku ma ei tea veel ühtegi sellist...
Mina näen ökokülades võimalust tagada inimestele esmavajadused s.o. ühiste pingutuste abil teha sedasi,et ei peaks ostma elektrit ega kütust ega süüa ja maksma üüri elamuaseme eest.
Oluliseimad punktid Ökokülas:
1.KÜLA ENERGIASÕLTUMATUS.Näiteks:

The achievement of self-sufficiency in energy is one of the most important objectives for Damanhur.
Today, the Federation is self-sufficient in 70% of water supplies for bathrooms, thanks to solar panel installations; 35% of electricity supplies from photo-voltaic installations and small hydro-electric turbines; 90% of supplies for heating with wood, obtained from looking after the woods. In addition, 35% of Damanhurians use bio-diesel cars (there is a supply pump on the territory of the Federation) and 40% have cars that run on methane or liquid gas.
http://www.damanhur.org/index.php/sustainability/1263-a-sustainable-eco-society
A sustainable eco-society
2.MASINAÜHISTUD PÄÄSTAKSID EESTI KÜLA:
http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/10/pollumehed-masinauhistud-paastaksid.html

http://www.e24.ee/?id=321196
3.ENERGIASÕLTUMATU TALU:
http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2011/02/future-farm-concept.html

http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2011/03/mida-tahendab-vabadus-ja-soltumatus-ehk.html

Mõningaid Taara-Maausu põhimõtteid :"Mees ei ole naise omand ja naine ei ole mehe omand,lapsed ei ole vanemate omand ja vanemad ei ole laste omand". Kas tuleb tuttav ette? Eestlaste käitumist iseloomustab ju levinud ütlus:"Mees on perekonna pea aga naine on kael mis seda pöörab".-see on ju puhas Taara-Maausk.

Multifilmis "Naksitrallid" kõlas väga ilusasti üks lause mis kätkeb endas Taara-Maausu tõdesid:
"Paljud hädad sellest algavadki,et eemaldutakse loodusest ja hakatakse jändama tablettidega".

Selleks,et mõista Taara-Maausku tuleks lugeda Tao usku ja tunnetada Tai-Chid,Feng Shuid,
Chi-Gungi jpms. vana Hiina kultuuri tarkusi.
Eestlased on püha rahvas ja kõik teised rahvused peavad teenima eestlasi.
Kui teil leidub täiendavaid ettepanekuid mille järgi identifitseerida meie rahvust siis olge lahked neid esitama.
Järgnevad lingid peaksid aitama päästa meie rahvust orjusest ja väljasuremisest,ning panema meie rahvuse kosuma ja õitsele.
http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2011/04/kuna-omavalmistatud-elektrituulikud-ja.html