Laupäev, 3. juuli 2010

Kuidas lokaliseerida õlilaik Mehhiko lahes


Sellise sirgelduse ja kirjelduse edastasin koos Katrin Idlaga BP-le nende kodulehe kaudu. Kutsun siin üles ideede pakkumisega kaasa aitama lahenduste leidmisele, kuidas see küllaltki globaalne segadus leebemalt lõpetada.
Igatahes on tegemist naftaajastu lõpu märgiga.
Aidake siis omalt poolt kaasa, et naftaäri haud viks ja viisakas välja näeks!


British Petroleum on käima pannud ideede ja lahenduste kogumise kodulehe, kus saab pakkuda tehnoloogiaid, millega lahendada moel-teisel naftalekke probleem.
Õlilaigu teemaline BP suhtlussait on siin.

Omalt poolt sai ka välja pakutud lahendus, milleks on siis terastsisternidest ja terasplaatidest kokkupandud elementidest valmistatud ujukid, millest moodustatakse koaksiaalsed piirded.

Suurima raadiusega piire ujub veepinnal ja on läbimõõduga ca 1 km ja väikseim on läbimõõduga ca 50 m ja on siis selle lekkekoha ümber.
Iga selline element on ca 100 meetrit kõrge ning need ankurdatakse põhja ja seotakse sobilikul moel omavahel.

Pinnale koguneks päeva jooksul umbes pool kuni mõni kilo naftat iga ruutmeetri kohta, mis sealt siis välja pumbataks ning tsentrifuugides veest puhastataks.

Kokku oleks seega vaja umbes 4000 tsisterni ja selle külge keevitatud terasplaadist elementi, mis moodustab kokku panduna nafta laialivalgumist takistava ümara piirde.

Selliseid väheneva raadiusega metallelementidega piirdeid pandaks üksteise sisse kuni põhjas oleva lekkekohani välja.

Võimalik, et kõikidel sügavustel (kus pole näiteks horisontaalseid hoovuseid) pole selliseid piirdeid üldse vajagi.

Igatahes selline ettepanek sai tehtud…eks me hoiame siis huvilisi kursis. Samalt leheküljelt on lugeda milliseid kavasid juba on pakutud ja mida analüüsitud.
Analüüsitute hulka kuulub ka tuumapommi idee, muide...

2 kommentaari:

elektritsaabtasuta.blogspot.com ütles ...

Huvitav jah,et enne ehitamist neil siis polnudki läbi mõeldud musta tsenaariumi.

Kas tegemist on maailmalõpuga?

Kus on nüüd need parvlaeva Estonia betooni kihiga katmise spetsid?

Uputagu sinna kõik sisepõlemismootoritega sõidukid koos liivakottidega siis saab löödud kaks kärbest korraga.

elektritsaabtasuta.blogspot.com ütles ...

http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/tehnoloogia/mehhiko-lahe-katastroof-ameeriklased-keeldusid-abist.d?id=32046699

Mehhiko lahe katastroof: ameeriklased keeldusid abist

Holland pakkus Mehhiko lahe naftakatastroofi puhkedes abiks spetslaevu, mis igaüks suutnuks puhastada rohkem vett kui USA puhastusvõime kokku, kuid jänkid keeldusid absurdsel kombel abist.
13. juunil Mehhiko lahel BP katastroofi päästetöid teostaval laeval põleb naftatõrvik. Scanpix/Getty Images/AFP
13. juunil Mehhiko lahel BP katastroofi päästetöid teostaval laeval põleb naftatõrvik. Scanpix/Getty Images/AFP
AFP Photo/Scanpix

Kolm päeva pärast British Petroleumi (BP) katastroofi algust, 23. aprillil pakkus Holland Ühendriikide valitsusele laevu, mis suutnuks hakkama saada märksa suurema naftareos­tusega, kui naftafirma selle mahuks pidas, kirjutab Kanada ärileht Financial Post. Hollandi reostustõrje grupi juhi Weird Koopsi sõnul suudab nende süsteem töödelda 400 kuupmeetrit reovett tunnis, mis tähendab, et üheainsa Hollandi laeva võimekus ületas toona USA koguvõimekust.

Lisaks pakkus Holland juhuks, kui nende seadmetest ei piisa ja naftareostus jõuab ikkagi rannikule, abi Louisiana luhamaade kaitseks vallide rajamisel. Üks Hollandi deltadele ja rannikuäärsetele aladele spetsialiseerunud uurimisinstituut tegi lausa plaani, kuidas ehitada 60miiline liivavall kolme nädalaga.

Hollandlastel on pikaajaline kogemus hädaolukordadega merel. Naftareostuse puhul annab valitsus reostajale 12 tundi aega reostuse kontrolli alla võtmiseks. Kui seda ei juhtu, saadab valitsus omaenda laevad naftafirma kulu ja kirjadega reostust likvideerima. Samuti on Holland vilunud tammide ehitamisel.

Kuid ameeriklased keeldusid mõlemast abipakkumisest ja lükkasid tagasi veel 12 riigi pakkumised. Kusjuures hollandlased oleksid saatnud reostustõrje tehnika tasuta. Ja isegi pärast keeldumist hoidsid hollandlased oma laevu katastroofipiirkonnas, puhuks kui jänkid peaks ümber mõtlema. Veel 5. mail ei olnud nad seda teinud.

Asi on selles, et USA eeskirjad nõuavad, et vesi peab olema puhas 99,9985 protsendi ulatuses, ja kui see nii pole, ei tohi vett tagasi Mehhiko lahte lasta.

Euroopa tehnika nii suurt puhtusastet tagada ei suuda, kuid on võimeline töötlema kiiresti tohututes kogustes reostust. Peaaegu puhas vesi lastakse pärast töötlemist tagasi merre. USA laevad aga peavad reostatud vee nõuete tõttu kaldale toimetama.