Küsiti...vastasin!

Postimehe lugejad küsisid mult hulga küsimusi, millest toimetus palus mult tänasel intervjuul vastata vaid osadele:
Marek Strandberg vastas Postimees online küsimustele

Kuna osad küsimused jaid vastamata siis vastasin need ja panen siiasamasse üles:

huubert banaalfoto(at)hot.ee
26.05.2009 14:34
...tuuma söjaga pidavat kaasnema tuuma talv...???? 60-70 -ndatel tehti palju katsetusi...ja ilmad olid külmad....kas keegi on selliseid vördlusi teostanud....seoses kliima soojenemisega...??????

Minu selliseid uuringuid ei tea. Külla aga juhin tähelepanu, et alates 1960 aastatest tänaseni on maailmas energiakasutus (põhiliselt fossiilsete kütuste kasutus) kasvanud 3 korda! Selle mõju kliimale võib olla arvatavalt suuremgi.
Olgu öeldud, et inimkond on sama aja jooksul kasvanud topelt suuremaks, mis tähendab, et inimeste energeetiline aplus on kasvanud. Ja sellel on loomulikult oma tagajärjed ka keskkonnale ning kliimale.


Küsimus
26.05.2009 14:40
Kas sa teed veel meedias siukesid julgeid avaldusi nagu IMF kohta?
Näiteks The New world order?
Jätka tubli tööd ja loodan ,et küsite seda...!!!!!

Soovitan teil kuulata üht raadio ööülikooli lindistust minu loengust "Mängeldes loodud hädad"...selles ma püüan meie tänase majandslike ja keskkonnaprobleemide tekkelugu lahti seletada.
Tänud Jaan Tootsenile siinkohal selle ülihea saatesarja loomise ning toimetamise eest.
Lugu ise aga saate kuulata siit:
http://heli.er.ee/helid/oy/OY2009_Marek_Strandberg_Mangeldes_loodud_hadad.mp3


Küsimus1
26.05.2009 14:44
Mida teha, et metsloomad ei jätkaks põllumeeste saagi hävitamist? Kas lubada jahtida rohkem metssigu/kitsesid? Kas teha jahiload odavamaks? Mis on teie arvamus selles küsimuses?


See probleem saab olla küll vaid lokaalse iseloomuga. Eestis üldiselt metsloomad saake massiliselt ei hävita.

kuptsik
26.05.2009 14:44
Tere
Mis te arvate kilekoti kampaaiast, mida siin promotakse tugevalt?


Hästi arvan. Ei poolda ka ise korduvaksutusega kilepakendite masskasutust. Rohkem tuleks aga tähelepanu juhtida ka asjaolule, et kilekott pole tarbija jaoks muu kui kaupmehe võimalus mitmesajmiljonikroonise käibe juures teenida kilekottide müüist sumarselt üle sajamiljonikroonine kasum. See on loomulikult kaupmehe õigus nii teha.
Tarbija vabadus on kaasas kada riidekotti või mõnd muud korduvkasutatavat ja vastupidavat kotti-korvi.

Küsimus 2
26.05.2009 14:47
Miks ei toeta "rohelised" Free Software Pact ???


Me oleme koguni algatanud riigikogus eelnõu, mllega vabavara ja avatud dokumendiformaatide kasutust riigisektoris eelistada ja kasvatada...see ei leidnud paraku toetust.

Zap
26.05.2009 14:52
Kas lähed kui valitakse?

Jah.

Kui jah, siis mida kavatsed ära teha? Kas on ühte konkreetset punkti mida välja tuua?

Meil on Euroopa rohelistega kokku lepitud terve tegevuskava järgmiseks 5 aastaks:
http://www.gryyne.ee/images/stories/varia/euroopa_roheline_tee.pdf
või
http://roheline.erakond.ee

Eesti jaoks on selles mitmeid oluliis aspekte: energiajulgeolek ja energiasääst ning toiduohutus näiteks.
Vabandust, et vastan sedavõrd üldsõnaliselt aga viidatud aadressilt saate lugeda roheliste põhjalikku tegevuskava, kus on ühtekokku 11 omavahel seotud ja olulist valdkonda ja nende valdkondade paikapanekuga ning sisustamisega on rohelised tegelenud viiase pooleteise aasta jooksul.
Olen seda meel, et võimalusel sooviksin enim sekkuda uue majandus ja rahanduskorralduse põhimõtete loomisse ja nende osas kaasa rääkimisse sest olen veendunud, et see on vaid aja küsimus, kui uue rahanduskorra aluste arutelusse kaasatakse või kaasub ka Euroopa Parlament.

igavene diktatuur
26.05.2009 15:04
"Kui sul on rohkem raha reklaamimaks oma seisukohti kui konkurentidel, siis see pole demokraatia. See teenib neid, kel on eelispositsioon. Seepärast kestabki selle nn. eliidi diktatuur igavesti."

Jacque Fresco (tööstusdisainer ja sotsiaalne insener)

http://erko.risthein.ee/2008/12/28/zeitgeist-ajavaim/
(63min)

----------------------------
Kas nõustute hr Frescoga? Kas Eesti poliitmaastikul on ka selliseid tendentse märgata? Kes siin kuuluksid sellesse eliiti?


Erakondade ebavõrdne rahastamine riigieelarvest tekitab poliitiliste arvamuste ühekülgseks muutumise, millesse aeg ajalt tuleb kodanikualgatuslikke valgussähvatusi nagu näiteks Indrek seekordsetel Europarlamendi valimistel.
Ka asjaolu, et erakonnad on ainsad vabaühendused (mittetulundusühingud) milliseid riiklikult garanteeritult toetatakse on kodanikuühiskonnale karuteenesks. Roheliste ettepanekuks on olnud, et muude kodanikuühenduste toetus riigieelarvest võiks olla sama suur kui eraodadelegi.
Siinjuures ei tasu unustada ka asjaolu, et riigieelarvelise rahastamise kaotamine võib käima panna liialt suure korruptsiooniriskiga rahastamismehhanismid.
Ütlen ausalt, et Eestimaa Rohelisi poleks sellisel kujul täna olemas kui ei eksisteeriks riiklikku toetusmehhanismid erakondadele. Samas võiks see toetus olla ühtlasem ja mitte nii pillav.

priit
26.05.2009 15:05
tere hr Marek!
uuring ennustab, et EP valimistel saab mandaadi üksikkandidaat Tarand, rohelised aga ebaõnnestuvad. ka mina usun seda, kuigi rohelised on minu sümpaatia. millal/kas on kavas nudist, hambutust ja pehmest hägususest loobuda ja luua kasvõi partei juurde mõistlik tegus pärisroheliste rakuke, kes aitaks silmapaistvalt ja agrssiivselt rohelist asja ajad. sobivaid inimesi ju teie parteis on! või usute, et marginaalne protestihäältel ulpiv teemapartei on mõistlikum eluviis kui Greenpeace tüüpi ühiskonna hääletoru ja pind kommertsmaailma tagumikus ja silmas?

Kui uuringu ennustus tõeks osutub pole midagi parata. See on valijate tahe. Samas on meie kohuseks esindada oma valijaid ja anda neile võimalus see valik teha. Kord on nad oma valiku teinud riigikogu valimistel ja meiepoolne kohus on seda võimalust pakkuda ka nüüd.
Agressiivsus ja konfliktsus ei ole meie asjaajamise viis. Eestimaa Roheliste rolliks pole olla mitte pind äriilma tagapalges vaid näidata ja selgitada, milline on keskkonnasõbraliku ja inimese heaolu tagava uue ärimaalima tehnoloogiline ja ideoloogiline alus. Seda oleme ka siiamaani teinud ja kavatseme ka edaspidi teha.
Eestimaa Rohelised on koosatnud koos teiste Euroopa roheliste parteidega viimase pooleteise aasta jooksul kava, mida plaanime ellu viia Euroopa parlamendis. Eesti esindada sealolek oleks lihtsalt hea märk selle kohta, et ka Eestis on piisavalt keskkonnast hooliva maailma loomisele toetajaid.
Aga roheliste Euroopa Rohelise Tee kohta saate lugeda: http://roheline.erakond.ee
Milliseks kujuneb aga valimistulemus sõltub ikkagi valijatest mitte uuringuagentuuridest. Need uuringud toovad välja hetkehoiakud, mida on võimalik igalühel soovi korral valimskasti juures kujundada täpselt selliseks nagu ta tahab. Valmisstatistikat saab teha pärast kui valimistulemus on mõõdetud.


hobinats
26.05.2009 15:19
Mida te arvate natsionaalsotsialismist ja vanast Aadust?


Ei jaga ta maailmavaadet ega kiida ka harrastatud tegevust.

dolomedes
26.05.2009 15:21
Olen ka ise nooremas eas väga rohelisi mõtteid mõelnud, hilisemas eas on aga tulnud paljusid oma toonaseid seisukohti korrigeerida. Roheliselt elamine pole lihtne. Kuidas on Roheliste parteiga? Tulite poliitikasse teistest parteidest täiesti erineva platvormiga, kas on tulnud selles maailmavaates palju korrektiive teha? Kas reaalsesse poliitikasse on roheliste ideedega üldse asja?


Üksinda roheliselt toimida ongi raske. See on umbes sama kui proovida näiteks anatoomia ja kirurgiaõpiku abil endal pimesoolt opereerida. Loomulikult pole see nii komplitseeritud kuid kindlasti on roheline eluviis lihtsamalt harrastatav kui ühiskonna reeglid ja põhimõtted seda soosivad. On neid, kes ütlevad, et oluline on näidata eeskuju ja see mõjub...kuidas võtta. Ma võin ju parkida ja olengi parkinud oma hummeriomanikust kolleegi tankilaadse sõiduki kõrvale oma jalgratast. mina ei vaheta oma jalgratast hummeri vastu ja seni pole ta ka oma hummerit vahetanud jalgratta vastu.
Maailmavaates pole tulnud korrektuure teha...küll aga on palju uut omandada olnud sellest kogemusest, mida võib ja saab võim inimestega teha. Pean silmas riigikogu töö kogemust.


Raik Viro
26.05.2009 15:21
Millised on teie erakonna kultuuripoliitilised põhimõtted?


Mitmekesisus, iseorganiseeruvus (või -organiseeritus) ja loomevabadus. Siiralt: mu enda arusaam on see, et parimaks kulutuuriministeeriumiks on loomerahvas ise. Näiteks kultuurkapitali hallates ja juhtides, mida siis riigieelarvest toetataks.
See on lihtsalt üks võimalik mõte..olen veendunud,e t parima lahenduse suudaks kultuurirahvas ise leida...vaja oleks poliitilist tahet, mis selle lahenduse otsimise esile kutsuks ja leitu seadustaks.

R.L
26.05.2009 15:28
1) Mulle tundub, et "roheline mõtlemisviis" on rohkem EL'i probleem ja muud riigid (eriti Hiina, India jne) tegelikkuses vilistavad selle peale. Kui palju EP tahab ja saab muud maailma mõjutada ning milliste viisidega ?

Euroopa Liidus on 500 miljonit maailma kõige rikkamat tarbijat. Seda mida need tarbijad tahavad Hiinas ka toodetakse. Selline miline on 500 miljoni eurooplase elustiil selliseks pürivad ka arenevad maad. Kui need 500 miljonit tarbjat ja ennekõike maailma kodanikku hakkavad toimima energiasäästlikult ja nõudes energiasäästlikke tehnikaid siis samasuguseks muutub ka kogu muu maailm. Siiamaani on ahvatlst pakkunud ju energiaküllus, milles Lääs supleb.
Iga inimene ja iga kui rahvas püüdleb mugavuse, heaolu ja tervise poole. Kui seda kõike on võimalik saavutada väiksema energiakuluga kui täna seda Läänes harrastatakse siis lahendevad ka paljud pinged riikide ja ühiskondade vahel. Meie maailma ei hoia pinges mitte kultuuride vastuseis vaid energeetiline ja resursside ebaühtlus. Kui keksmine Somaalia elanik peab aastas läbi ajama energiahulgaga, mis vastab 3-le kanistrile diiselkütusele, siis Ameerika Ühendriikide kodanik toimetab omi asju 600 kanistri diiselkütusega aastas. Ja siis küsitakse, et miks Somaalias priaatlust harrastatakse?


2)EL'i üks kaudseid või mitte nii kaudseid eesmärke on EL'i ühtlustada. Samas on riikide elatus, majandus jm tasemed jätkuvalt erinevad? Kuidas näete Teie selle võimalikkust ja kas see on üldse vajalik ? Kui räägitakse maailma juhtivatest riikidest, siis kuidas keegi, aga tihti nimetatakse USA, Inglismaa, Saksamaa jne. Miks ei ole USA, EL?

See on aja küsimus, ku näiteks needsamad Saksamaa ja Pranstusmaaj asuurbritannia hakkavad end käsitlema väikerahvaste riikidena tänases maailmas. No mis on 80 miljonit saksa kodanikku üle 1000 miljini Hiina elaniku kõrval...loomulikult väikerahvas...nagu meiegi. Selle tõsiasja mõistmisest algab tee ühtsemalt toimiva Euroopa suunas.

3)EP kui palju Te saate kaitsta (kaitsta vale sõna, sest rünnakut pole, aga mõte) Eesti tegelikke huvisid ?

Keskkonna, inimeste tervise ja õiguste osas ning energiajulgeoleku asjus on Euroopa huvid tegelikult üsna otseselt ka Eesti huvid. See on põhjus, miks ajada asju Euroopa Parlamendis.

4)Kas Te kandideerite EP kuna see on karjääri mõttes positiivne või siis selleks, et Te näete seal asju mida teised kandidaadid ei ole teinud, aga mis on Eesti huvides (siin on kindlasti oma roll mõlemal, aga kumb on domineerivam) ?

Olen teinud otsuse püüda ka poliitiliste vahendistega saavutada muutusi, mis viivad ühiskonnani, milles mõistetakse, et inimene on ka oma loodud tehiskeskkonnaga tervikliku ökosüsteemi osa ja selles tuleb toimida (ellujäämiseks nagu ökosüsteemi osadele kohane. Seega on domineerivam see teine osa.


Med
26.05.2009 15:37
Mida olete teinud pärast “Abinõud riigi infotehnoloogia kulutuste vähendamiseks ja infotehnoloogilise innovatsiooni soodustamiseks” läbikukkumist avatud tarkvara juurutamiseks ning mida kavatsete teha tulevikus?

Esialgu vaid jätnud meelde need küllalt meelevaldsed ja tegelikkusele mittevastavad argumendid, mis selle eelnõu läbi kukutasid ning kuidas öelda...ootame uut võialust.

Mis oli teie arvates põhjuseks selle eelnõu läbikukkumiseks? Kas Teie kolleegide vähene kogemus avatud tarkvaraga?

Valitsuse soovimatus selliseid muutusi teha, mis muutus enamuse poolt otsitud põhjustel antud vastuhääleks valituse toetamiseks...noh, see ongi see tavaline kummitemplimehhanism.

Kuidas Te näete avatud tarkvara tulevikku Eestis?

Kui üht võimalikku kohaliku infotööstuse alussammast kus litsentside improdi asemel sünniks rohkem IKT töökohti. Avatud lähtekood või dokumendiformaat tähendab muu hulgas kindlasti ka turvalisemat infokeskkonda.

Ning kui Teie erakond saab Euroopa Parlamendi valimistel mõne koha, kas Te proovite ka seal avatud tarkvara juurutada?

Jah kindlasti...kuid õnneks on Euroopa Liidu hoiak monopoolsete ettevõtete ja tarkvaraettevõtete suhtes juba eos kriitiline.



pontius
26.05.2009 15:47
miks rohelised on vait selle gaasitoru suhtes ???

Teisipäeval viibis Soomes meie erakonna liige suursaadik Paul Lettens, kes tutvustas üksikasjalikult Soome Vene ühsifoorumil, mille olid kokku kutsunud Soome rohelised, NordStremiga seonduvaid keskkonnariske. Seda selgitustööd teeme me oma jõudude piires täna seal kus tehakse otsuseid NordStreami asjus ja need riigid on täna Soome ja Rootsi. See selgitustöö ülemere ja ülelahe on intensiivsem kui see välja ehk paistab.


miks?
26.05.2009 15:58
Ka mina küsin, miks rohelised on vait gaasitoru asjus.
Suurimad toru vastu lärmi tõstjad on Tarand, Lippmaa ja veel mõned.
Aga rohelistelt pole midagi kuulda. Ometi on see meie tähtsaim keskkonna-probleem lähiajal.

Selle toru osas tuleb lärmi teha seal kus tehakse otsuseid. Soomes ja Rootsis näiteks. ma sõsarparteide kaudu oleme seda tööd ka teinud.
Eestis ei tehta Nordstreami osas kahjuks ühtki otsust...me ei osale selles protsessis teadupoolest.

Olivar
26.05.2009 16:13
1. küsimus:

Millegipärast seostub roheliste avalik kuvand enamikule tuulegeneraatorite lobitööga. Sel ja teistel põhjustel jääb paljudele ka pahatihti mulje rohelistest kui masinalõhkujatest. Miks ei ole rohelistel sellise väärarusaama kummutamiseks ja oma seisukohtade kristallselgeks tegemiseks tõhusat kommunikatsioonistrateegiat?

Mulle teadaolevalt on selliste lugudega ja kuvanditega selline lugu, et kord pähevõetud arusaama ei ole võimalik sealt lihtsal moel eemaldada. Inimene elabki lugude kontekstis ja hetkel kui tekkisid Eetsimaa Rohelised olid teie kirjeldatud kujutlused juba tekkinud. Või siis tekitatud. Mõelge selle peale, mis on selliste kujutelmade eesmärk. Olen veendunud, et need ühekülgsed kuvandid on arusaadavalt ju kellelegi kasulikud. Samal moel nagu me kuuleme teatud meedias väiteid selle kohta kuidas eestlased ja lätlased on fašisitid, ukrainlased varastavad vene gaasi jne jne.
Nagu teada ei vasta needki väited tõele aga samas on need arusaamad osade inimeste ja rahvaste mälus sedavõrd sügaval, et sellest ei aita välja ükski kommunikatsioonistrateegia.
Kui teil on sellise hea kommunikatsioonistrateegia plaan siis olge hea ja andke mulle teada: marek.strandberg@gmail.com

2. küsimus:

Kas rohelised on põhimõtteliselt tuumaenergia vastu või on nad vastu vaid 3. põlvkonna jaama kui moraalselt vananenu ehitamisele? On ju 4. põlvkonna jaamad eelnevaist oluliselt tõhusamad, säästlikumad ja turvalisemad. Kas vastandute ka neile ning kui jah, siis kas tehnilistel, moraalsetel, majanduslikel, ökoloogilistel või muudel kaalutlustel?

Tuumaenergeetia põhiprobleemiks on ennekõike jäätmed. Nii olemasolevad kui uute reaktoritega tekkivad. Tuumaenergeetiaks võiks taluda lahendust, mis muudaks olemasolevad kümneteks tuhandeteks aasteks tekkinud jäätmed vähemohtlikeks. Uue tuumade lõhustumisel põhineva energia järele puudub vajadus kui inimesed suudavad olemasoleva energiaga säästlikumalt ringi käia.

sirr
26.05.2009 16:40
ma vaatan harva riigikogu infotunni ülekannet ETV-st. Aga mõlemal korral, kui ma seda tegin, nägin teie ääretult matslikku käitumist spiiker Ergmaga. Kas need olid juhused, või ongi teie tava olla ebaviisakas ja matslik vanemate daamide suhtes?

Kahjuks ei tea, millest on jutt ja kahjuks ei vaevunud ka teie tegema muud kui kirjeldama oma hinnanguid. Ma tõesti ei oska arvata, mida ja millal te olete vaadanud.

new energy
26.05.2009 16:43
Kus saab odavalt osta eramajale päikesepaneele ja tuulegeneraatoreid?

Eestis tean üht müüjat: www.futuren.ee
Kahjuks ei saa enamused Eestis autonoomseid taastuvenergeetilisi seadmeid ja lahendusi müüvad etetvõtted hiilata odavusega: turg on väike, riiklikku toetust sellistele lahendustele ei ole ning ettevõtjad on just-just alustanud.

teine võimalus on omal käel internetist otsida nende lahenduste komponente. Võib lõppkokkuvõttes tulla märkimisväärselt odavam.
Kui eesmärgiks on odavus ja võimalus ka ise ehitada siis vaadake näiteks sellist kodulehte:
http://www.earth4energy.com/
Guugeldamine sõnadega wind, solar, power ja home annab aga piisavalt viiteid, kus edasi kaevuda.

kalasportlane
26.05.2009 17:08
millal suvatsetakse lõpetada kormoraanide ületootmine. kõik teised eu riigid on juba ammu aru saanud et see ei toida ja irvitavad lollide eestlaste üle.

Kormoranide arvukuse reguleerimiseks on vaja neid arusaadavalt küttida, et nende populatsioon oleks rohkem tasakaalus kalavarudega. nii nagu on kormoranide probleem, kui seda nii võib nimetada tegelikult ju probleem Läänemere kalavarudega seotult. Läänemere kalavarusid ja elustikku ei ohusta esimesena mitte niivõrd kormoranid kui just inimesed: põllumajanduse, tööstuse ning liig-intensiivse laevatamisega. Kormoranid on lihtsalt inimese vähendatud kalavarudest suutelised kiiremini endale vajaliku toiduse välja kui seda suudab inimene.
Rääkige näiteks Dmitri Demjanovile või Imre Kosele, et soovite saada head retsepti, millega mereelukatoidulise linnu liha hõrguks ja söödavaks muuta ja on põhjus küttimisega algust teha (kui sellised retsptid olemas ning võimalikud) Aga see pole loomulikult lahendus kalavarduse probleemile, sest koos kormoranide küttimisega tuleb alla viia ka põllumajanduses kasutatavate sünteetiliste väetiste ning kemikaalide hulk. See aga tähendab, et kogu Euroopa põllumajanduspoliitika vajab ümberhindamist. Mitte kormoranid ei söö ära Läänemere kalavarusid vaid üle 40% Euroopa liidu eelarvest põllumajanduslikule suurtootmisele minevad toetused ning näieks ka saastetasude puudumine laevakütustelt on see põhjus.

küsimused
26.05.2009 17:55
1. Miks pole Erakond Eestimaa Rohelised sedavõrd progressiivse sotsiaalpoliitika ja vasakpoolse majanduspoliitikaga kui enamus teisi Euroopa rohelisi parteisid?
2. Miks te ei välista koostöö tegemist konservatiividega (IRL-iga), kui viimased peavad müstilise 'riigi majandusliku konkurentsivõime' säilitamist tähtsamaks loodushoiust kui ka töötajate huvidest?

Meil on arusaam, et loodushoid ja säästlik toimimine on ühildatav majanduspõhimõtetega ning rohelised tehnoloogiad saavadki olla keskkonnasäästliku majanduse aluseks.
Tõsi, meie põhimõtete hulka käib ka see, et inimsuhete ja tervise arvelt ei saa ega tohigi majandust kasvatada ja siin on meil parempoolse ilmavaatega tõesti veidi lahkarvamusi.
See miks Eestimaa Rohelised pole sedavõrd vasakpoolsed on meie tekkeloos. Muude Euroopa riikide rohelised erakonnad tekkisid hoopis teiste probleemide kontekstis, kus oli suurem vajadus ka mainitud vasakpoolse varjundi järele. Meie tekkelugu on hilisem ja seega ka veidi teistsugune.


k2
26.05.2009 18:12
Kas rohelised kavatsevad/on kaalunud kunagi hakata ellu viima vaba tarkvara eelistamist kuletud koodiga tarkvarale _parteiprogrammi tasemel_ ning millised on teie seisukohad intellektuaalomandi (patendid+copyright) seaduste küsimuses (eelkõige Piratpartiet [http://www.piratpartiet.se/international/english] programmi valguses).


Me oleme koguni sellekohase seaduseelnõu esitanud, mis oleks vabavarale ja avatud dokumendiformaatidele Eesti avalikus sektoris rohelise tee andnud.
Paraku on meie eelarve nagu ka veenmisjõud kindlasti väiksemad kui näiteks neil , kes Microsoftiga seotult tulu teenivad.

siir
26.05.2009 18:33
Üritan igapäevaelus järgida paljusid n-ö rohelisi tarbimispõhimõtted ja olen ka EER-i valija, ent olen kuulnud erakonda kuuluvatelt tuttavatelt, et erakonnas on palju sisemisi lahkhelisid ja erakonna sisemine demokraatia vms ei tööta päris laitmatult. Kuidas Te ise hindate EER-i sisekliimat ja mida Te võtaksite ette erakonna sisekliima parandamiseks?

Erakonna sisekliima on enamjaolt samasugune nagu paljudel teistelgi võimuga kokku puutuvatel organisatsioonidel. Erakonda kuulubki inimesi, kellele võim ühel või teisel moel korda läheb.
Nagu näha on küsija on meie erakonnaga väga suures puutumuses vastupidisel juhul oleks tal teada ka teiste Eesti erakondade siseelu omapärad ja võime ka võrrelda.
Olgu öeldud, et täna on Eestimaa Rohelised ainuke erakond, milles kehtib liikmete otsedemokraatia põhimõte: see tähendab, et ruutjuur liikmete arvust liikmeid saab algatada ja erakonna sisehääletusele panna erinevaid otsuseelnõusid.
Viimane otsus mida erakonna sisehääletusel tehti, oli erakonna 2009 aasta eelarve kinnitamine. Sedagi teevad Eestimaa Rohelistes erakonna liikmed. Ehk oli see erakonna sisedemokraatliku mehhanismi olemasolu küsijale teadmata.
Soovitage palun oma roheliste liikmetest tuttavatele probleemide tekkimisel rakendada erakonna sisemist otsedemokraatlikku mehhanismi. Täna on vaja oma idee või põhimõtte toetuseks koguda alla 40 erakonnaliikme toetusallkiri, mis on väga väike protsent enam kui 1500 liikmest. Vastuolusid lahendabki demokraatlik protsess, mille võimalused roheliste hulgas on selgelt suuremad kui muudes Eesti erakondades. Erakond on oma üldkoosolekutel kokku leppinud need põhimõtted ja võimalused. Kirjeldasin teile roheliste demorkaatiatööriistu. Aga seda juhtub ikka, et keegi haamriga näpu pihta lööb...loomulikult kostub üsna sageli hüüatus "k****i haamer!"

On teil mõnes tuuleenergiaga seotud firmas osalus, saate te tuuleturbiinide ärist isiklikku kasu?

Ei ole osalust ja isiklikku kasu tuuleturbiinide ärist ei saa.

eh
26.05.2009 18:59
Milline on roheliste kõige tähtsam ja potentsiaalselt kõige kasulikum ettepanek majanduslangusest välja tulemiseks? Plaanist elamute soojustamiseks laene tagada olen teadlik, aga äkki midagi laiapõhjalisemat?

Hmm..laiapõhjalisemat...seesama elamute energiasäsätlikuks mutumise kava maht võib 10 aasta jooksul küündida 100 miljardi kroonini ja see võiks riigikassasee maksudena tuua ca 35-40 miljardit krooni ja säästa inimeste jaoks 20 aasta jooksul kokku umbes 250 miljrdit krooni...ma tõesti ei oska hetkel midagi laiapõhjalisemat või mahukamat välja tuua. Seda enam, et energiaraiskamise käes vaevlevad ka paljud meie naabrid ja kui me ise sellise süteemi luua suudame on tegemist ka märkimisväärse ekspordipotentsiaaliga tuleviku jaoks. Sõnnikut tuleb ikka selle puu juurele panna, mis kasvab ja vilju kannab.

Tuumajaama ehitamine on nüüd praktiliselt lahti läinud (utreerin), mis rohelised kavatsevad ette võtta? Rääkida realseid lahendusi välja pakkumata edasi, et tegelikult on ju teisi alternatiive? Kas ikkagi on reaalseid alternatiive?


Reaalne lahedus on energiakokkuhoiule panustamine: väiksem energiavajadus tähendab ka väiksemaid vajadusi uute energiaallikate järele.
Elektriühendused Soome ja Rootsi tagaksid turu toimimise ja see omakorda võimaldab ühises Euroopas ka energiaressursse paremini kasutada.
Elektriühendused Põhjamaadega koos suurte tuuleparkidega oleksid lahendus, millega kaoks vajadus ehitada tuumajaama...kas teile ei tundu, et tänane valitsus ei soovigi sellistele investeeringutele eeldusi luua sest on tekkinud ülisuur huvi rajada tuumajaama? Sellist suurt ja määramatu eelarvega moodustist.
Pole arusaadav, mil moel kunagi 2020 aasta järel valmiv ja tol hetkel kõige kallimaid piirkonna tuumajaamu suudab energiatootmises hinna poolest konkureerida teiste ja varem ehitatud ja järelikult ka väiksemate kuludega tuumaelektrit tootvate jaamadega. müüt kõlab nagu saaksime me ehitada justkui tuumajaama endale odavat elektrit tootma. See pole kahjuks võimalik sest alates 2016 aasta 1. jaanuarist peab Eesti rakendama elektri vabaturu reeglid.
Aidake hoopis teie vastata küsimusele, miks meie peadesse aetakse süsteemikindlast tuumabluffi, mis ei kannata isegi elementaarset majanduslikku kriitikat?


ja veel eh
26.05.2009 19:01
Kas peate Eesti valimissüsteemi normaalseks? Kaua võib kannatada sellist jama, et valid endale sümpaatse inimese, kuid pukki saavad ikka needsamad marineeritud sägad, keda oleme pidanud juba aastakümneid taluma?

Seda tuleb kannatada kuni kehtib tänane Põhiseadus.
Valimiste ja rahva demokraatliku esindatuse mõttes vajaks valimissüsteem muidki muutusi. Näiteks selleks, et parandada valimiste selgust ja tagada elanike parem kaasatus otsustamisse.
Näiteks Rohelised on teinud seaduseelnõiu, millega oleks kohalikus omavalitsus võimalik läbi viia rahva enda algatatud omavalituse jaoks siduvaid rahvahääletusi.

Miks peaks just teid Europarlamenti valima?


Kui te jagate nii minu kui Roheliste maailmavaadet ja soovite, et sellest lähtuvalt ostsustataks ja neid seisukohti kaitstaks siis võite valida nii mind kui rohelisi.

Hannes
26.05.2009 19:52
Roheliste erakond peaks olema eelkõige roheliste erakond. Minule aga tundub, et teie rohelisus on ära kadunud ja olete poliitiline partei nagu iga teine. Olete vait gaasitoru asjus, ei oma kindlat seisukohta IRIS-reaktori suhtes, olete vait seonduvalt plaaniga kavandada uusi põlevkivienergeetika plokke ja diislitehast. Olete välja tulnud vaid ulmeliste plaanidega teha hiigelsuur tuulepark, mis on hiidlaste poolt põrmustatud ja millest Eestile suurt kasu polekski, olete rääkinud Rootsi järvede ülespumpamisest, millest rootslased ise pole kuulnudki. Te pole kommenteerinud rootslaste plaane rajada uusi tuumajaamu. Käisite mõõtmas temperatuuri Lagedi kanade matmiskohas, siiani aga puudub kohalikel põhjaveeseire süsteem - tegite show'd ja ei huvitunud, mis kohalikest edasi sai. Räägite rohelisest majandusest ja rohelisest maailmavaatest abstraktselt - samas Euroopa energia import kasvab 50%-lt 70%-ni ja suur osa Euroopast ripub Vene gaasitoru otsas. Palun rääkige selgelt ja konkreetselt, mida roheline majandus teie versioonis endast kujutab. Kui räägite tuuleenergiast, kuidas kompenseerite need kaks nädalat, mil tuulikud töötavad vähem kui 10% võimsusega - kes on see hea onu ja kus ta paikneb siis, kui väljas on -30 kraadi.

Gaasitoru asjus ei ole me vait vaid oleme teinud igat ulatuslikku segitustööd...seda pole vaja teha mitte Eestis, kus ei tehta ühtki otsst gaasitoru asjus vaid Soomes ja Rootsi. Meie sealsed sõsarparteid on olnud meie peamised koostööpartnerid, kellele oleme meile teada olevaid Nordstreami gaasitoruprobleeme ka tutvustanud. Soome ja Rootsi on need kohad kus tehakse otsus gaasitoru asjus, mitte kahjuks Eesti ja seal on Nordstreamiga seotud probleeme paremini mõistama hakatud Paljuski ka tänu meie selgitustööle ja Põhjamaade roheliste koostööle.

Te eksite...me ei ole rääkinud Rootsis järvede ülespumpamisest ja see, millest pole räägitud seda ei saagi olla kuuldud, kas pole. Rootsi hüdroenergiaga Eetsi tuuleenergia stabiliseerimine tähendab seda, et kui Eestis puhub piisavalt tuult võib hüdrojaama siibri sulgeda ja vett säästa.

Me ei ole kindlasti põlevkivienergeetika jätkumise poolt ja siin saab seda veelkord välja öelda. Tuumaenergeetika kohta oleme öelnud kindla seisukoha: kümneid tuhandeid aastatid säilitamist vajavate ohtlike jäätmetega tuumatehnoloogia on lubamatu. Arutamise alla võiks tulla tuumatehnoloogia mis on suuteline olemasolevad tuumajäätmete kuhjad energiaks ja väiksema radioaktiivsusega jäätmeteks muuta. Sellist lahendust aga täna lauale pandud pole.

Kanade temperatuuri mõõtmise tulemus oli, et ametnike väidetud termofiilset lagunemist, mis oleks käivitanud ka ohtlike mirkroorganismide hävimise, ei õnnestunud tuvastada. Andsime selle tõsiasja Toidu ja veterinaarametile teada ning nende asi on vastutada kõnealuse ohutuse eest.

Me oleme toetamas ideed, et Eesti võiks märkimisväärse osa oma energiavajadusest saada avamere tuuleparkidest. Projekt millele hiidlased vastu astusid oli hoopiski maismaale ehitatavate tuulikute kava. Sellist lähenemist ei ole me kunagi toetanud sest nii majanduslikel kui keskkonnakaalutlustel on avamere tuulikud eelistatumad. Olete selles asjas veidi eksinud.

Rohelise majanduse sisu on energia kokkuhoid ja muudetud elamis-, transpordi, toidu, jäätmekäitluse, energiatootmise ja töökorralduse tehnoloogiad.
Ilma märkimisväärse energiakokkuhoiuta pole võimalik tagada taastuvenergiast enamuse või kõigi vajaduste katmist. Tänane fakt on see, et Euroopa tuleks toime poole väiksema energiakasutusega. Fakt on ka see, et kui Euroopa seda tegema ei hakka levib vajadus kulutada ca 50 ja enamgi megavatt-tundi energiat aastas inimese kohta ka arenevatesse maadesse, kus täna on energiatarve inimese kohta kordades väiksem.
Tööstuse ja tehnoloogiate revolutsioon on alati kasvatanud nii majandust kui muutnud inimeste mõtlemisviisi. nii juhtuks see ka nüüd...rohelise tööstusrevolutsiooni käigus.

Ja kui tagasi tulla tuulevaikuse ja tuulikute juurde siis pole me kunagi öelnud, et kogu energia peaks tulema vaid tuulikutsest. Eesti -Rootsi energiaühendus ja energialepe on üks võimalusi kompenseerida ka pikema tuulevaikuse energiavajadus, sest kui tegemist on koostööga siis on virtuaalselt tuulevaesele ajale eelneval ajal ju tuuleenergia liig hüdrosüsteemi salvestatud. Ärge siinkohal oma paisujuttu mõtlema ja rääkima hakake...pean siinkohal silmas energiabilanssi nimelt.
30 kraadist külma aitavad rahulikumalt jälle üle elada energiasäästlikumaks renoveeritud või ehitatud kodud, mis on samuti meie majanduskava osaks.

Kompra
26.05.2009 20:00
Kas kavatsete visata välja erakonna ridadest erakonda korduvalt kompromiteerinud Riigikogu liikme Maret Merisaare või on teil ühiseid saladusi, mida ei saa reeta?

Miks Ansip rohelisi ei tahtnud valitsusse?


Seda tuleb Ansipilt küsida, minu päralt on vaid oletused. Sama, kuna tegemist on juba kahe aasta tagusesse aega jääva sündmusega ei anna selle sündmuste põhjuste analüüs suurt midagi.

kysimus
26.05.2009 21:50
Kas näete võimalust Riigikogu kummitempli staatust muuta?


Selleks on üks hea tee: muuta põhiseadust nii, et otsuseid saab vastu võtta mitte lihthäälteenamusega vaid näiteks 2/3 või 3/4 häältega. See tähendaks, et valitseksid pigem vähemusvalitsused, milliste asi oleks siis riigikogus sisuliselt arutades ja asju ajades oma plaanidele toetust saada. Eesti jaoks oleks hea stabiilne ning arutamisel ja kaasamisel põhinev valitsemiskultuur.

tõnu
26.05.2009 22:38
Mida arvate europarlamendi (või muudel) valimistel kinnistest nimekirjadest?

Ei arva hästi...see väärab demokraatiat ja suurendab parteide kui au, mõistuse ja südametunnistuse omavolilist rolli. see kord peaks muutuma ja meie oleme valmis seda muutma.

töötegija
26.05.2009 23:00
Lugupeetud hr Strandberg, millal ja millise tegevuse sooritamise eest te viimati erasektoris palka (vms sissetulekut) teenisite? See tähendab, saite iseenda poolt tehtud töö eest rahalist tasu, mille vahendajaks ei olnud riigieelarve.

Teadus ja arendustegevuse eest paari aasta eest, loengute ja konsultatsioonide eest erineva tulemuslikkusega pidevalt.

vanemteadur
26.05.2009 23:27
On vist selge, et rohelise poliitika põhiküsimus on see, kas keskkonnasäästlikku majandust on üldse võimalik üles ehitada. Ja kui, siis kuidas. Kes (persoon) või mis (käsitlus) on Teile selles osas autoriteet? Kas Eesti rohelistel on sellisest majandusest terviknägemus või tegelete ainult teatud niššidega?

Keskkonnasäästlikku majandust on võimalik üles ehitada ja see saab alguse kõigi majandustegevuse kulude kaupade ja toode hinda arvestamisest. Eks see ole ka ju kapitalistlik põhimõte, et kasumit saab toota vaid kapitali kahjustamata. See kapital, millest täna kasumit teenitakse ei ole ammu vaid rahas mõõdetavad masinad, maad ja majad ning patendid. Kasum teenitakse looduskeskkonna, inimese tervise ning inimeste suhete arvelt. Ka need kapitalid tuleb majanduses arvesse võtta ja seda kahjuks täna ei tehta. Isegi looduskapital on arvestamata oma õiglase hinnaga. Riigid maksustavad loodusvarade kasutamist ja sedagi valikuliselt ja ulatuses, mis harva nende kaotust tegelikult kompenseerib. Nii elatakse tegelikult juba täna võlgu nii tuleviku kui üksteise arvelt ning liigutakse sisulise ökolooglise pankroti suunas.

Eestis on sellise tervise ja keskkonna arvelt majandamise musteräide Eesti Energia: 1 kWh põlevkivielektri tootmiseks peab ühiskond kulutusi tegema ca 2 krooni makstes kinni nii põlevkivikasutusega seotud tervisekahjustused nagu ka keskkonnaprobleemid ning tagades lisainvesteeringud põlevkivi kasutuseks vajalikku infrastruktuuri. Tegemist ei ole ju arusaadavalt mitte kapitalistliku vaid tugevalt subsideeritud majandusega.

Meil on täna rohelisest majandusest terviknägemus ja selle alused on järgmised:
- laiaulatuslik energiasääst elukeskkonnas, transpordis ning tööstuses uute ja paindlike lahenduste kasutussevõtuga
- nende energiasäästulahenduste kättesaadavaks tegemine arenguabi korras ka arenevatele riikidele, millised annavad demograafilisse paisumisse Maal suurima panus
-energiakokkuhoiuga samaaegselt tuleb kasutusse võtma hakata taastuvaid ja ka kütusevabu energiaallikaid (tuul, päike, lained, tõus-mõõn, biomass, maa sisesoojuse kasutamine). Tegemist on lahendustega, mis võimaldavad energiat säästvamas Maailmas fossiilseid kütuseid kasutamata toime tulla. Samas tuleb taas tegeleda ka nende tehnoloogiate kättesaadavaks tegemisega arenevatele riikidele ning muuta selline tegevus arenguabi peamiseks sisuks
- põllumajandusliku suurtootmise kõrvale paindliku ja hästi masindatud väiketootmise ning mahetootmise käivitamine. Põllumajanduslik suurtootmine on olnud põhjuseks, miks tegelikkuses on muutunud ühekülgsemaks toidulaud ja kadumas erinevad toidukultuurid aga samas seesama suurtootmine on jätkuvalt ohuks Läänemere ja teiste merede ökoloogilisele seisundile nii, et võib öelda, et põllumajandus toimib täna nii ühiste rahaliste vahendite tohutu kasutuse nagu ka looduskapitali arvelt.
- rahanduses on vaja muutusi: raha ülekande maksu ehk nn Tobini maksu kehtestamine looks võimalused piirata spekulatiivsete tehingute mahtu ning suunata rahalisi vahendeid konkreetsete maade loovasse majandusse; maksuparadiiside vältimine ja keelustamine kaotaks spekulatiivsest rahamaailmast nii mõnedki tagauksed ja mudaks rahandusega seonduva selemaks ja riskivabamaks
- muutusi vajab ka rahvusvaheline kaubandus: me ei saa ega tohikski sallida näiteks seda, et 500 miljoni eurooplase jaoks luuakse rahaliselt odavaid ja kauplemiskasumeid võimaldavaid kaupu Hiinas, kus seda suurelt jaoks tehakse inimõiguste, inimeste tervise ja looduskeskkonna arvelt. Me peame rakendama ühtsed humanitaar- ning keskkonnastandardid kõigile kaubandus ja tööstuspartneritele.

Nagu näete pole tegu mitte üksikute niššidega vaid tõesti kõiki majandusharusid ja rahandust puudutavate muutustega, millele võib rahumeeli nimeks panna ka "roheline majandusrevolutsioon"


põhimõtteline küsimus
27.05.2009 01:08
kas lõbu pärast tapmine on teile eetiliselt talutav (nt. jahiturism)?

Ei ole. See on mõistetav kui selline lõbuvajadus on suunatud metsloomade liigikuse reguleerimisele (mida inimeste endi tugeva sekkumise tõttu looduskeskkonna toimimisse on vaja teha). Õnneks leiab küll sellises tegevuses saadu liha ja nahk sageli ka kasutuse.
On üks aspekt lõbujahinduses, mis on mõnevõrra vastuolulise tähendusega. Nimelt: kui jahindust käsitleda kui inimeste korrigeerivat sekkumist ökosüsteemi siis oleks loogiline, et ei kütitaks mitte tugevamaid isendeid vaid vaevatumaid...paraku soovib inimene aga näha trofeena just tugevate ja elujõuliste isendite kehaosi või pilte endast ja tapetud loomast.

Malle
27.05.2009 08:56
Miks rohelised vaikivad metsamaa müügi kohapealt???


Hetkel pole metsamaa müük muu kui üks idee ilma otsuseta. Oleme valmis selle vastu astuma kui sellest ideest peaks otsus kujunema hakkama. Oleme ka sellest valmidusest avalikkust etavitanud.

.2
27.05.2009 08:56
palun loetlege oma valimisprogrammi lubadused/eesmärgid ja kommenteerige nende täidetust selle 2 aasta jooksul (või kui ei ole täidetud, siis mida te olete selles vallas üritanud teha)

Esiteks ei lubanud, me riigikogu valimistel muud kui oma maailmavaatest lähtuvalt toimima asuda ning tõsta energia ja demokraatia teemad ühtedest olulisteks aruteluteemadeks.

ka tänu meiel on energeetika teema arutelude keskmes. 2007 aasta augustis roheliste initsiatiivil kokku kutsutud riigikogu erakorraline istung energeetika küsimustest käivitas energeetikaarutelude kaskaadi, mille tulemuseks on ka energeetika arengukava (kuigi kritiseeritav) ja ka maavarade kasutamisega seonduv. Põlevkivi kasutuse määr on osutunud ka roheliste vastuseisu tõttu väiksemaks kui see esilagu oli planeeritud.
Ühtekokku on meilt 2 aasta jooksul tulnud üle 40 seadusandliku initsiatiivi, millest kajjuks küll enamused on tagasi lükatud.
Me töötasime välja riiklikud toetusmehhanismid energiasäästuks, mis ulatuses, mida soovisime taas riigikogus tagasi lükati kuid nagu tean on see teema meie kavandatud viisil taas päevakorda võetud. Majanduskriis, mis teha. See annab lootust, et ka rohelisi lahendusi rohkem kuulda võetakse.

Me koostasime kohaliku omavalituse rahvahääletuse seaduse ja täna on see riigikogus menetluses. Seaduse eesmärk on anda kohalike elanikele õigus algatada vajadusel kohalikku elu puudutavaid otsuseelnõusid ise ja neid rahvahääletusel otsustada nagu ka keelustada rahvahääletustega volikogude poolt vastuvõetud otsuseid, kui rahvas selleks soovi avaldab.

Me sieisime selle eest, et alkoholi müügipiirang kestaks õhtul kümnest hommikul kümneni ja meie teada on tänaseks vähenemas ka joobes juhtunud tööraumade hulk.
Tänu meie tegevusele kohustab seadus varsti planeeringute tegemisel sellele maa-alale ka vastavate selgitavate tahvlite väljapanemise, et inimesed teaksid, mis teoksil.

Artur
27.05.2009 08:57
Erakonnakaaslased on teid süüdistanud erakonna sponsorraha omastamises viimaste Riigikogu valimiste ajal. Kuidas kommenteerite - kas sponsorid toetasid teid või erakonda? Kas (samade) eraisikute toetust on oodata ka praeguste valimiste puhul?

Need on alusetud süüdistused ja tegemist on lihtsalt valega. Erakonna toetajad on toetanud riigikogu valimiste nii mind kui erakonda. Vastavate märgetaga on ka toetused erakonna kontole laekunud.

jo
27.05.2009 09:05
Miks tuumajaam Eestis on ohtlikum ja mõttetum, kui tuumajaam Soomes?


Soomes on olemas koguni mitu tuumajaama...kogemus, oskused selels vallas pikaajalisemad ja see on selle rahva valik. See valik ei lahenda küll ühelgi moel jäätmete probleemi sest ka graniidikihti matmine pole sellesama graniidikihi pikaajaliselt toimuvate muutuste tõttu sugugi ohutu.
Soomes on tuumjaamad sealse suurtööstuse huvidest lähtuvalt...nüüd soovib Soome tuumajaama ehitada ka üks rahvusvaheline kontsern ja seda lahendust Soomlasd juba vastustavad sest ei soovi, et energia oleks eksporditud ja jäätmed muudetud nende probleemiks.
Eks need tuumjaamad ole mõlemal pool lahte sama mõttetud...lihtsalt põhjapool on need otsused tehtud ja muudetud teatud valikud paratamatuteks ja meie võime siinkohal veel nendest otsustest loobuda, et mitte ebamugavat paratamatust tulevikus hambad ristis ja riskides taluda.

Ott
27.05.2009 09:44
Kas te ei ole kahepalgeline oma jalgrattakasutuse ja rohelise mõtteviisiga, kui paar aastat tagasi sõitsite uhke maasturiga ringi ja samas ajasite ühe lapse alla(sõitsite maasturiga jalast üle)?


Ehk ajate mind segi mu nimekaimuga, kes on tuntud kui roolijoodik ja selle eest korduvalt karistatud.
Ma pole varsti kümmekond aastat maasturit omanud.

Liberaal
27.05.2009 10:05
Tere!

1. Tuul vs tuum.

Kunagi oli kuskil ajalehes artikkel sellel teema, kus tuulepargi ja tuumajaama ehitamise kulud olid pea samas suurusjärgus. Samas oli see artikkel suhteliselt puudulik reservvõimsuste ning ühe ja teise asja plusside ja miinuste osas. Kas Roheliste arusaam energiast ongi nii üldine ja vähe ütlev? Kui ei, siis millal ilmub teie poolt põhjalikum analüüs ühe ja teise energia miinustest ja plussidest?

Hea küsija: ka tuumjaam vajab oma võimsuse mahus reservvõimsust ja seda täpselt samas võimuses kui on rajatud tuumjaam. Selles mõttes ei erine tuumjaam ja tuulik oma võrku ühendamise aluspõhimõtetes just palju. Kui tuulikuid tuleb stabiliseerida nende energiatoodangu muutlikkuse tõttu siis tuumjaama risk on täopselt vastupidine selle võimusus ei ole kiirelt muudetav. Nii on vaja koindlasti varuvõimusus selleks,e t igal juhul tagada võrgu toimimine kui tuumjaam välja lülitub. Olkiluoto II reaktori ehitus nõuab näiteks soome põhivõrgult investeeringuid ühendustesse ja varuvõimustesse ca 2 miljardi euro ulatuses.

2. Maksupoliitika.

Kuna eesti riigil rahaga on kitsas käes ja raha press on inglismaal Rotshieldide käes, siis kuidas kavatsete veel ainsa maksupoliitika hoovaga eesti majanduse stabiliseerida ja käima panna? Mis maksud ja milleks?

Maksudega üksi majandust ei käivita ega reguleerigi ...seda saab teha läbimõeldud kavadega, mille oluliseks osaks on usaldus ehk teisisõnu täpselt fokusseeritud tagatised ja toetused.

3. Tööhõive ja haridus.

Kuidas kavatsete muutunud oludes haridussüsteemi muuta, et see vastaks eesti uuele majandusstruktuurile?


Õpetajatele suurema iseseisvuse ja loomevabaduse kaudu. Õpetaja võimekus on see, mis määrab ära tegelikult haridussüseemi edukuse.
Kahjuks on täna õpetajast tehtud üsna sageli tööline, kelle kohustuseks on ministeeriumi prgrammide raknedamine...kõigis nende headustes ja kahjuks ka vigades, millest suurim on tõsisasjaga, et ööpäevas on vaid 24 tundi mittearvestamine.

tahaks teada
27.05.2009 10:08
Mille poolest eristuksid Eesti roheliste saadikud teistest Eestist valitavatest saadikutest?

Kasvõi selle poolest, et täna on Euroopa roheliste poolt kokku lepitud selge ja läbimõeldud tegevuskava järgmiseks 5 aastaks, mida soovime Euroopa parlamendis meie ühiseks hüvanguks teha. eesti rtohelised ei läheks Europa parlamenti oma fraktsiooni vaidlema selle üle, mida teha vaid arutama nende võimaluste üle kuidas kokku lepitut ellu viia. See, mis on kokku lepitud on teile lugeda aadressilt: http://roheline.erakond.ee

taimetoitlane:
27.05.2009 10:26
kas on eetiline loomade eest taimetoit ära süüa?

Pole veel märganud rohulibleta jäänud kitse kui teeserval inimene heina vitsutab.

Mihkel
27.05.2009 10:29
Väidetavalt ei ole Taani suutnud vähendada fosiilsete kütuste põletamise hulka. Kuidas kommenteerite väidet, et tuulegeneraatoritega saab ainul elektrit juurde tooda, mitte aga vähendada elektri tootmist põhielektrijaamas. Põlevkivi katlaid ei saa ilmselt vastavalt tuule suunale sisse ja välja lülitada.

Kui Taanis põletataksegi, nagu väidate samas koguses fossiilkütuseid aga on kasvanud tuuleenergia osakaal energiabilansis siis on ju suurenevat energiavajadust ometi oldud suutelised katma taastuvenergia arvelt. Kas pole nii?
Tänane põlevkvienergeetika süsteem võimaldaks kasutada kuni 700 MW ulatuses tuulenergiat...tuulikuid on viimase 10 aastaga püsti seatud aga ainult 10 MW võimsuses.

Kuuuurija
27.05.2009 10:35
Kui suur on sinu isiklik õkoloogiline jalajälg?
Palun esita see peamiste artiklite lõikes:
-Toit
-Eluase
-Transport
-Kaubad
-Teenused

Ma arvan, et suur ja enam vähem samasugune nagu Eestis keskmiselt...ok me pere tarbib roheslie energia sertifikaadiga elektrit, mis mõnevõrra seda jalajälge vähendab, suviti saan asjad Tallinnas aetud jalgrattaga auto asemel, toit on mõõdukalt mahe...mahetoidu osakaal on ehk 20% või nii, eluase on tavaline linnakorter, mille ökolooglisus ei sõltu mitte enda tahtest vaid pigem ühistukaaslaste valmisolekust ja pigem isegi nende maksevõimest, kodus on piisavalt vana mööblit ja tarbekaupu, mis teenivad juba teist või enamtki põlve, kodutehnikas eelistatud säästlikud süsteemid...
..aga ega oma ökoloogilist jalajälge pole rasikava ühiskonna kontekstis kuigi lihtne vähendada seetõttu ma eelistangi tegevusi, mis viiksid ühiskonna tervikuna väiksema jalajäljega seisundisse, et säästlik eluviis poleks mitte eripingutust nõudev haruldus vaid loomulik norm.


Luua
27.05.2009 10:50
Kuhu saadaksite Villu Reiljani tööle, karistuseks maadevahetusega vahelejäämise eest?

Villu Reiljan on täna ametis Riigikogus ja ei ole minu asi teda kuhugi mujale saata.
Lugeja
27.05.2009 11:04
Tere
Juhul kui Eestisse tahetakse rajada tuumajaam, kas peaks enne korraldama rahvaküsitluse (referendumi)?
Miks ikkagi ei ole piisavalt toetust tuuleenergia arendamisele Eestis? Eesti Energia monopolisti rolli tõttu? Paremerakondade vastuseisu tõttu vms?
Tänades

Minu meelest ei peaks Eestisse rajama tuumade lõhustumisel põhinevat aatomielektrijaama, mille suurimaks probleemiks on üle sadade põlvkondade kestvad ja ohtlikud jäätmed.

27.05.2009 11:07
Tere.

Kas Teie arvates on Reformierakonna praegune valitsemise suund Eestis õige ja kui ei, siis mida võiks teisiti teha?

Isiklikult ja rohelisedki ajaksid paljusid asju teistmoodi...aga see erakond on valitsemas ikkagi rahva mandaadi tõtt mitte roheliste arvamuse tõttu.

mad
27.05.2009 11:11
Tere hr. Strandberg

mind huvitab järgmiste valdkondade kokkupuutepunktid:Roheline maailmavaade Eestis vs. regionaalplaneerimise ruumilise arengu aspektid.

Olete maininud meedias erinevaid võimalusi maapiirkondade kohaliku majanduse ergutamismeetodeid. Kas leiate, et midagi sellist võib reaalselt ka teoks saada (taastuvenergiaühistud)? Mis selleks vaja on? eriti usinat vallavanemat? Teatud punti inimesi (voibolla isegi uusasunikke), kes otsustab selle lihtsalt mingi hetk ära teha? Rahva üleüldist ideoloogilist muutust?

Samas kontekstis võiksite rääkida ka teie arvamusest Eestis polütsentrilisema linnamudeli poole arenemisest. Hetkel nõiaring - selleks, et maailmas "konkurentsivõimeline" olla, pannakse põhirõhk jätkuvalt Tallinnale...nokiat aga ei tule ega tule.

Mida teha? Luua toetusmehhanismid väike- ja mirkrotootmistehnoloogiatele, mis toimiksid kohalikke vajadusi rahuldavalt. Edendada ühistumajandust ja ühistulist rahandust. Need on osad lahendustest, mis hoiavad elamist-olemst hajutatuna.
Selliste lahenduste realiseerimine on tegelikult ainult tahte küsimus.


Olar
27.05.2009 11:18
Miks te kasutate Maci?

Käivitub kiirelt ja annab vähem tõrkeid kui see infotehnoloogline konstruktor , mida varasemalt kasutasin.
Aga harjumuse asi.

vaid viis kuuest saadikust RKs
27.05.2009 11:28
Mida arvate sellest, et Rohelised on viimase poole aasta jooksul Riigikogus olnud esindatud vaid 5 häälega? Kas fraktsioonijuhi Valdur Lahtvee pikaajaline haiguse tõttu riigikogu tööst puudumine vastab valijate ootustele?

Valdur Lahtvee osaleb fraktsiooni töös, hea küsija.
Lodetavalt on teie enda tervis korras...aga kontrollida pole kunagi liiast, eks?
Mine tea, mida üllatavat avastatakse...pärastpoole võib juba hilja olla. Haigused, nagu isegi teate on ülimalt salakavalad.

rohelised on marsilt
27.05.2009 11:44
Miks on rohelised tuuleenergia eest Eestis, kui tuulikuid toodetakse Lääne Euroopas? Ma saan aru, et Läänes, kus tuulikuid tehakse, seal on kasulik sel teemal pröögata ja reklaami teha oma inimeste töökohtade kaitsmiseks.

Ka Eestis on tuulegeneraatorite tehas! Jüris.
Nii, et Eestis toodetakse tuulegeneraatrid ja see tootmine annab meiel ka töökohti. Kuidas nüüd see teema lõpetadagi...ahjaa: "pröök!"

Kas teie arvates oleks keskkonnale kasulikum omada tuumajaama või tossavaid korstnaid?

Mõlemad valikud on halvad...sama hästi võiksite ju küsida, kas te tahaksite istuda 350 või 450 kraadisel pliidiraual.

Mida arvate Sterist?

Ettevõte, mis rajati kohalikest huvidest üle sõites...ehk siis sotsiaalset kapitali kahjustades ning see avaldas mõju ka ettevõtte majandustulemustele. See ettevõte on tänaseks oma tegevuse lõpetanud.

Mida arvate tuulikute mürast ja vibratsioonist loodusele?

Ma olen tuulikute osas seda meelt, et neid tuleks rajada suurte tuuleparkidena avamerele lindude rändeteedest ja inimestest eemale, kus nende mistahes mõjud on arusaadavalt väiksemad...

miks
27.05.2009 12:34
roheline erakond ei näita eeskuju otsedemokraatia läbiviimisel oma erakonna sees, samas oli see üks valimisloosung? Teada on, et Teil ei ole tehtud lihtsat ja toimivat webi või mobiilside hääletamise või arvamuse avaldamise süsteemi selle toimima hakkamiseks, mis ei ole suur kulu.

Te näite erakonda sisemiselt hästi tundvat. Ehk teate siis ka seda tõsiasja, et otsedmokraatlik häältusmehhanism on kirjutatud erakonna põhikirja ja selle korraldamine ei sõltu mitte meie erakonna kasutavast tehnilisest lahendusest vaid liikete tahtest. Hetkel pole seda tahet olnud.
Aga kui teil on hea hääletuslahendus välja pakkuda siis olete teretulnud kui te juba ei olegi meie erakonna liige. Lihtsalt vahel juhtub nii, et kingsepp on kingadeta ja kõrge IT tarkusega asutus hea IT lahenduseta.

kuidas
27.05.2009 12:41
on seotud erakond Eestimaa Rohelised keskonna hiouga, kui Te toetate maailma suurreostajaid suurpankade ja neile kuuluvate suurfirmade kartelli, mis on ka Eesti majanduse monopoliseerunud. Te ei räägi ka, et majanduskriisi tegelikud põhjustajad on panganduskartell. Miks peaksin usaldama rohelisi, kui olete pankuritega samas paadis, näiteks ka EL on pankurite moodustis, mida kiivalt toetate?
Samalt IP-aadressilt on siin varem kommenteerinud ka miks(12:34).

Hea küsija..palun kuulake minu loengut ööülikoolis "Mägeledes loodud hädad."
http://www.ylikool.ee
Tegelikult räägin ma täpselt sellest, millest te millegi tõttu arvate, et ma ei räägi.


kas
27.05.2009 12:42
rohelised on huvitatud Eesti iseseisvumisest või euroorjusest?
Samalt IP-aadressilt on siin varem kommenteerinud ka miks(12:34) ja kuidas(12:41).


Need on teie valikud, mitte meie omad.


ROM
27.05.2009 12:42
Kas Eestis peaks muutma mitmeid seniseid kehtinud arusaamu nii majandusest kui pollitkast kui keskkonnast kui eelarvelisi rahastamiste aluseid.


Jah loomulikult peaksime seda tegema.
Soovitan taas teil kuulata üht loengut ööülikoolis "Mängeldes loodud hädad" http://www.ylikool.ee

Tiina
27.05.2009 13:02
1. küsimus: Rohelised paiknevad maailmavaate poolest täiesti omaette skaalal, mille ühes otsas on rohelised ja teisel mitterohelised. Kuid kui võtta traditsioonilised parem-vasak ja liberaalid-konservatiivid skaalad, kus neil skaaladel Eestimaa Roheliste Erakond asub? Riigikogu tegevuses pole teie partei asend nimetatud skaaladel ilmnenud.

See ongi kolmas skaala, milleks on rohelisus...võime käsitelda asju ökosüsteemi osana. Siin ei avaldugi universaalset vasakpoolsust või parempoolsust...me oleme kapitalismi pooldajad selles mõttes, et soovime, et kapitali hulka arvestataks ka looduskapital ja võimalusel ka inimkapital ning sotsiaalnegi kapital ning nende kapitalidega majandataks ilma, et need kapitalid kahjustuksid. Me oleme monetaristid selles mõttes, et eeldame, et rahareeglite ja kaubandusreeglite hulka peaksid kuuluma need, mis ei võimaldaks rahaga mängimisel üle minna ökosüsteemis olemasolevatest piiridest ning me oleme võrdsete õiguste eest selles mõttes, et meie meelest peab olema ühiskonnas tagatud igaühe ligipääs eluks vajalikule osale loodusest ilma, et keegi saaks seda enda omaks tunnistades selle eest raha küsima hakata. Nimetagem seda siis mitte sotsiaal vaid naturaaldemokraatiaks...teil on õigus, rohelisi ongi raske määratleda parem-vasak skaalal ja tegelikult on maailma ees olevad probleemid sedavõrd mitmekesised, et need skaalad paljude küsimuste hindamiseks ning lahedamiseks ei sobigi.

2. küsimus: Valitsuskoalitsioonis olevad või olnud parteid on enamasti rahvapartei tüüpi parteid, neil on seisukohad kõikide valdkondade arengute suhtes (iseasi, kas oma seisukohtadest kinni peavad). Rohelised deklareerivad pidevalt, et nemad tegelevad keskkonna ja selle kaitsega, samuti energeetikaga, ja muu pole justkui teie asi. Te olete nagu vene parteidki kitsas, ühe teema partei. Kas te ei karda, et nõnda jätkates pole teil kunagi võimu juurde asja?


Me ei deklareeri teie väidetavat pidevalt....küll näitame ja selgitame seda, mil moel väga paljude eluvaldkondade küsimused haakuvad kas siis otseselt või kui kaudselt siis väga tugevas seoses nendesamade energeetika ning ökoloogia temaatikatega. Ühiskond on tervik ja vaid tervikuna on võimalik seda ka käsitleda. Terviklikkus ja ühekülgusus on kindlasti väga erinevad asjad. Küll on meil erinevate eluvaldkondade käsitlemiseks ja probleemde lahendamiseks neis ühetaoline alus, milleks on mitmekesisusest ja iseregulatsioonimehhanismidest lähtumine.

eurorohelised
27.05.2009 13:38
Mida ühist on Eesti rohelistel Europarlamendis roheliste fraktsioonis oleva Läti vene šovinisti Ždanokaga? Kas kavatsete temaga sõbralikku koostööd jätkata?


Sisuliselt mitte midagi...formaalselt kuulub ta roheliste fraktsiooni teise otsa. See on nimelt saadiku oma asi, millisesse fraktsiooni ta kuulub. Ždanoka või tema tulevase asendaja kuulumine roheliste fraktsiooni on pigem põhjust, miks valida Euroopa Parlamenti ka Eesti roheline....kontrolli mõttes kasvõi.

ROM
27.05.2009 14:41
Kui eesti ei suuda enda maksu ja toetus süsteemi välja arendada nii et see toimiks siis kas ei oleks mõistlik viimane aeg võtta mõne euroopa riigi juba hästi toimiv süsteem ja seda rakendada.
Samalt IP-aadressilt on siin varem kommenteerinud ka ROM(12:42).


Loodetavalt me ikkagi suudame kriisioludes endile parima lahenduse tekitada...nii maksusüsteemi kui majanduse toetuse süsteemi mõttes.

100%
27.05.2009 17:41
Euroopa Rohelised on rääkinud eesmärgist saada 100% energiast taastuvallikatest, nii elektrist kui autokütustest. See ei ole ju realistlik? Kuidas see Eesti näitel välja näeks?


Alustame energia kokkuhoiust ja jõuamegi tasemele, kus vajaminevat energiat on võimalik katta taastuvallikatest. Selles osas on teil tuline õigus, et praegust energiakasutust ei ole tõesti võimalik katta taastuvallikatest. Praegune energiakasutus ongi arulagedalt suur muide.
Miks sõidavad enamus linnaelanikke autoga päevas vähem kui 20 km kuigi nad võiksid sõita sedasaama vahemaad ka jalgratta või elektrirolleriga?

Kodanik Kein
27.05.2009 17:45
Kuidas muudavad kinnised valimisnimekirjad valijate aktiivsust ja tulemust?

Valijad on pettunud ja neil on täielik õigus seda pettmust ka tunda...EP valimiskampaania on suurelt jaolt küllaltki näotu.

Reaskeptik
27.05.2009 18:17
Mida suudab Brüsselis korda saata suhteliselt väike roheliste fraktsioon?

Toimida kaalukeelena ja kindla plaani järgi...rohelise tee plaani järgi. Olge hea ja lugege seda http://roheline.erakond.ee
See, mida rohelised tänaseks on oma fraktsiooni tegevuse ning koostööga saavutuanud on siiski muljetavaldav.
Võtame näiteks energeetika ja toiduohutuse temaatika:

1. Rohelised on saavutanud selle, et raudteeprojekt Rail Baltica on valitud prioriteetseks Euroopat läbivaks ühendusteeks. Reisijakilomeetri energiakulu raudteel on kümmekond korda väikesem kui lennukis ja kordi väiksem kui autos!

2. Rohelised suutsid selgeks teha, et esimese põlvkonna põllumajandustoormest mootorikütused ei ole mitte lahendus kütuseprbleemile vaid sootuks uus keskkonnaprobleem ja, et tuleb liikuda hoopis teisi radu pidi. Selleks rajaks on teise põlvkonna biokütused ja elektritransport.

3. Autode soovitavaks heitgaasikoguseks Euroopa liidus on 2020 aastal just roheliste aktiivse tegevuse tõttu 95 g/km mitte 120 g/km nagu soovitas likmesriikide esindajatest koosnev Euroopa Nõukogu

4. Roheliste tegevuse tulemusena hakatakse alates 2012 aastast heitkogustega kauplemise süsteemi osa ja ätkame tegevust, et teine suur saastesektor...laevandus...hakkaks osalema samuti selles akuplemissüsteemis.

5. Rohelised on ühed aktiivsemad võitlejad Strasbourgi...Brüsseli vahelise poliitmatka lõpetamise eest just keskkonnahoiust tulenevatest põhjustest. Loomulikult hoiaks see kokku ka raha.

6. Tänu roheliste tegevusele on uues pestitsiidimääruses suur rõhk just inimese tervise kaitsel, mis üllatus-üllatus sealt varem sootuks puudus

7. Roheliste tegevuse tulemusena on Euroopa Liidus kasutataval geenmuundatud toidul silt, et see sisaldab GM organisme. Selle märgistamise vastu on tootjad sõdinud kuid nüüd on see kohustus andes tarbijale valikuvõimaluse. Oleme jätkuvalt toimimas selle nimel, et Euroopa oleks muundkultuuride vaba piirkond.

8. Pooldades mitmekesisust, kui üldist põhimõtet oleme osalenud mitmesuguste programmide loomisel, mis säilitaksid geneetilist rikkust ja mitmekesisust Euroopa põllumajanduses

9. Roheliste aktiivse tegevuse tulemsuna oli euroopa Komisjon sunnitud välja töötama määruse, millega ei ole Euroopa Liidus võimalik turustada illegaalselt püütud kala. See on kalavarude aruka kasutamise ja nende säilitamise ja kasvatasmise seisukohalt oluline samm

Need olid vaid näited kahest tegevusvaldkonnast: transport ja toit, neid valdkondi on aga meil veel 9 tükki, milles samasuguses hulgas saavutusi on möödunud ajast ette näidata.

kollane tee
27.05.2009 18:25
Räägite, et toit peaks toodetama võimalikult lähedal. See on ju protektsionism?

Protektsionism on see, kui me ütleme, et Läti või Hispaania kaup on siin mittesallitud või me toetame ainult omamaist tootjat...kauplejat jne.
See ei ole protektsionism, kui Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika sisuks on kõigi maade väikeste ja kohalike ettevõtete toetamine selmet tuge pakkuda suurtele põllumajandusettevõtetele. Siis toetatakse ju kõigi väikeseid ja kohalikke tootjaid ja mitte kedagi ei toetata või piirata mingi eritingimuse alusel. See ongi lahendus, millisel moel toetada kohalikku ja kvaliteetset toidutootmist üle-Euroopa ilma protektsionismia. Me kaitseme küll sellisel moel väärtusi aga mitte pelgalt ühe riigi huvisid.

avalik
27.05.2009 19:45
Tervist!
Kas on see tõsi,et rohelisi ei taheta koalitsiooni valida sellepärast,et te olete tugevad ainult keskkonnapoliitika alal ning nõrgad kaitse,rahandus,sisepoliitika jne aladel?
Ning miks ei võtnud te vastu portfellita avaliku halduse ministri ametikohta?,kui teile seda Andrus Ansipi teise valitsusse pakuti.

Me ei ole siiani aru saanud regionaalministri rollist...kas teie olete? See ei olnud mõistetav meile ka 2007 aasta koalitsiooniläbirääkimistel.
Rohelistel on olems ka oma kaitsevaldkonna asjatundjad ja siseuhteid tunnetavad inimesed ning lihtsalt intelligentsed ja õppmisvõimelised inimesed, mis on tarvilikuks eelduseks toimida ministritena ja juhtida vastavaid tegevusvaldkondi.

eedik
27.05.2009 20:31
1.Miks kasutate rahva raha[kuluhüvitised] pea täies mahus ära?
2.kas olete mõelnud poseerimisele ajakirjas cosmopolitan?

Ma planeerin oma tegevust vastavalt võimalustele ning toimetan nende piires oma tööd tehes. Nüüd, kus kuluhüvitised on väiksemad olen ka oma tegevuse ümber kavandanud. Selle, nagu nimetate "rahva raha" kasutamata jätmine ei vii seda raha rahvale karvavõrdki lähemale. See kulub sel juhul suure tõenäosusega ära ei muuks kui selle sama ebatõhusa riigimasina kulutusteks.

Ilmselt peate poseerijat aga otsima teiste inimeste hulgast.

vana kala
27.05.2009 21:28
Kuidas suhtute Eesti jõgedel toodetavasse hüdroenergiasse? Kas selle "rohelise energiana" kokkuostmine on Teie arust põhjendatud?

PS.-nendele küsimustele ootan vastust juba Riigikogu valimiste ajast-:)

Eesti jõed ei ole koht, kus hüdroenergiat toota..saadav energiahulk ja selle väärtus ei kaalu üle muutusi jõgede ökosüsteemides kui rääkida paisutatud veehoidlatega hüdroenergiast. On meie oludesse paremini sobivaid taastuvenergia lahendusi.

Rohelise energia kokkuost on üks viis millega luua investeerimiseledusi taastuvatesee ja keskonda säästvatesse energiatehnoloogiatesse. See on alternatiiv loomult õiglasemale tegevusele, mis oleks näiteks põlevkivielektri õiglane hind. õiglane...see tähendaks antud juhul põlevkivielektri hinnale selle 2 ja enama krooni lisamist 1 kWh-le, mis kaob kekskonnaja sotsiaal- ning tervisefondidest just põlevkivi kasutamise tõttu. Ka teie taskust hea küsija, nii, et te seda ei märkagi. 3,5 krooni oleks põlevkivielektri õige hind kui see sisaldaks kõiki kulusid. siis oleks roheline energia ju igati konkurentsivõimeline. Olgu öeldud, et põlevkivielektri hind ongi välja mõeldult (riiklikult reguleeritult) odav...kahjuks me teame ju täna väga hästi, milleni viib väljamõeldistel põhinev majandus . Kriisini.

looduskaitsja
27.05.2009 23:00
Lenin oskas defineerida mõistet "kulak"- see oli tema meelest talupoeg enama kui kahe hobusega.
Goebbels oskas defineerida mõistet "juut"- see oli tema meelest inimene vähemalt ühe juudisoost esivanemaga; seejuures polnud oluline, kas isa-või emaliinis.
Kas Teie- kui populismilohe kolmanda pea eestimaine eestkõneleja- võiksite defineerida mõistet "suurfirma"?
Mida täpselt roheliste armastatuim vaenlasekuju Teie meelest tähendab? Ja kas näiteks Greenpeace on rahvusvaheline suurfirma või mitte?

Meil ei ole vaenlasi ja süüdlasi...protsessidel on omad põhjused ja neid tulebki analüüsida.

perspektiivne
27.05.2009 23:55
Milliste konkreetsete valdkondadega europarlamendis tegelema hakkaksite (a la Kelam - ündmused, Tarand - NordStream)?

Kes veab?
27.05.2009 23:59
Kui saate, kas jätkate erakonna juhina?

Seda saab otsustada meie üldkoosolek, mis toimub selle aasta novembri lõpus.
Ootame ära valmistulemused.

Mida teha partidega?
28.05.2009 01:09
Indrek Tarandi toetus näitab, et rahvas on parteidest väsinud. Kas parteide rolli peaks ühiskonnas vähendama? Kuidas?


Parteide rolli ühiskonnas tuleb tasakaalustada...selleks on esimene samm kohaliku rahvahääletuse võimaldamine kui vähim mida otsedemokraatia edendamiseks Eetsis teha saab.

Kas roheline majandus pole ellurakendamiseks liiga kallis?

Mult on palju küsitud just sedasama: kas roheline majandus pole liialt kallis?
Ei ole...tegelikult on roheline majandus ka ainus pääsetee ja väljund Eesti majandusprobleemidest. Seda me üritame nii rahvusliku üksmeele kui mõõduka vähemuse valitsuste võimalikele kokkupanijatele ka selgitada.

Poliitlise innovatsiooni köögipoolelt

Just nii need asjad käivadki...nii innovatsiooniaastal kui ilmselt ka muidu.

Arukat leebust!

Rohelised ei teinud avaldust selle kohta, et me tahaksime tingimata võimu ligi pääseda ja võimuliidus Sotsiaaldemokraate asendada. Selline mulje on jäänud meie avalduse kohta ku meediat lugeda.Me ei saagi neid asendada...nemad on sotsialistid ja meie rohelised.

Mida me ütlesime oma kirjas Reformierakonnale ja IRL-le oli see, et me oleme valmis toetama nende kahe erakonna vähemusvalitsust, kui see on nõus käivitama majanduse edendamise mehhanismid.
Minu siiras lootus on selles, et see pakkumine ka vastu võetakse sest nii valitsemise- kui juhtimiskriisi süvenemine tooks ühiskonnale vaid halba ja sedavõrd halba, mida on täna isegi raske ette näha.

Vähemusvalitus tähendaks tegelikult ka parlamendidiskussioonide tagasitulemist ja riigikogu komisjonide töö sisuliseks muutumist. Vähemalt ideaalis ja meie lootustes, milles me pöördumine on ka kirjutatud. Iga kui otsust tulekski siis selle läbiminekuks tõepoolest arutada Riigikogus ja see oleks väljapääs tänasest ummikseisust.
See on see, mida rohelised tahavad. Mitte võimu vaid võimukriisi lõppu ja arukat juhtimist ning poliitilist debatti. Selle puudumisel hakkavad inimesed paratamatult tänavatele tulema ja ähvardusi ses osas kostab juba mitmest poliitkaarest.

Järgnevalt teile lugemiseks ka kiri, mis lähetati Reformierkonnale ja IRLile:

Tallinnas 18. mail. 2009
Isamaa ja ResPublica Liit
Reformierakond

Head kolleegid.
Erakond Eestimaa Roheline juhatus ja Riigikogu fraktsioon teevad Isamaa ja Res Publica
Liidule ning Reformierakonnale valitsuskriisi lahendamiseks järgmised ettepanekud.

Oleme seisukohal, et Eesti ühiskonna arengu ja jätkusuutlikkuse ning julgeoleku huvides on
vältida maailmavaatelisest erinevusest tulenevaid juhtimiskriise ning arengut soosivate
tegevuste pidurdumist valitsuse tasemel.

Me ei kahtle vajaduses kärpida avaliku sektori kulusid, kuid ei pea õigeks seda, et kärpeid
tehakse ilma sisuliste ja jõuliste majandust edendavate kavadeta.
Soovime, et need kavad sünniksid ja seetõttu tahame, et sisulised arutelud poliitiliste
küsimuste üle taastuksid Riigikogus selmet neid pidada koalitsiooninõukogus. Samuti oleme
seda meelt, et Riigikogu komisjonide töö peaks muutuma sisuliseks ning otsustavaks. Täna
see nii ei ole.

Soovime kodanikuühiskonna selgemat edenemist ning kohalike omavalitsuste tasemel
siduvate, rahvahääletusi korraldada võimaldava seadustiku teket. On oluline, et raskel ajal
oleks demokraatial väljundeid rohkem kui tänavademonstratsioonid. Peame oluliseks
vähendada erakondade moodustamiseks vajalikku 1000 liikme piiri.

Tänase seisuga on Erakond Eestimaa Rohelised Riigikogus valmis toetama näiteks
Reformierakonna ja IRL moodustatud vähemusvalitsust juhul, kui valitsus lisaks
kärpekavadele käivitab koheselt ka majanduse kasvu tagavatele panustustele.

Kiiret realiseerimist vajavate meetmetena näeme järgmisi tegevusi:

- Ehitussektori käivitamiseks piisavate tagatiste andmine laiaulatuslikuks energiasäästuks nii
ehitamisel kui renoveerimisel

- Sisemajandust jõuliselt toetavate tegevuste käivitamine
a) väike- ja mikrotootmise vajadusteks vajalike tehnoloogiate ning tootmisüksuste loomine ja
nende rendile andmine pigem ühistulisel alusel tegelevatele ettevõtetele
b) kohalike energiakandjate tootmise toetamine (näiteks biogaasi ja II põlvkonna biokütuste
tootmine)

- Energeetikasektori liberaliseerimine ning investeerimiseelduste tekitamine:
a) reaalne energiaturu avamine koheselt 100 % ulatuses
b) veekogu põhja ehitamist reguleeriva seaduse ja seonduvate seaduste kohene vastuvõtmine,
tagamaks investeerimiseeldused avamere tuuleparkide loomiseks

c) taastuvenergeetika alase üleriigilise planeerimisprotsessi kohene käivitamine energeetilise
sõltumatuse ja energiajulgeoleku tagamiseks ning investeeringute arukaks suunamiseks.

Käesolevaga kinnitame valmidust toetada IRL ja Reformierakonna poolt moodustatud
vähemusvalitsuse tegevust, kui see lähtub Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnapoliitikaga
kokkukäivatest tegevustest.

See ei tähenda meie taandumist valitsusvastutusest, me oleme endiselt valmis töötama ka teie
erakondadega koalitsioonis. Oleme seda meelt, et maailmavaateliselt lähedasemate
erakondade ühistöös toimiv valitsus on Eestile täna kasulikum ning uue koalitsioonipartneri
kaasamine tähendab paratamatult ajakadu, mida oleks põhjust kindlasti tänasel hetkel vältida.

Juhul, kui see pakkumine on teile vastuvõetav ja toodud meetmed on kujunenud olukorras
realiseeritavad, oleme valmis võimalikult kiiresti kokku kutsuma ka erakonna volikogu, et
mainitud lähenemisele saada laiem kinnitus.

Lugupidamisega
Marek Strandberg
Erakond Eestimaa Rohelised esimene eestkõneleja
Erakonna Eestimaa Rohelised Riigikogu fraktsiooni aseesimees

Papist mõõkadega rüütliturniir Toompeal

Võitlus eelarveaukude ja töötajate huvide eest on pimestamas nii meediat kui kahjuks ka kustutamas inimeste mälu. Proovige meenutada mõnda tegu, mis valitsusest või võimuliidust lähtuvana oleks elvadanud mõnd majandussektorit viimase aasta-pooleteise jooksul?
Ses osas toon mäluvärskendust ja selgitan, mil moel tegevusetus ja otsesõnu ka valetamine on viinud tänase riigisektori ning ka majanduse kurva olukorrani.

Minu poolt juba tõesti väsimatuseni korratud põhimõte on järgmine: ei ole võimalik kärpida riigieelarvet ja žongeelrida maksudega lootuses, et see parandab riigikassa ning majanduse olukorda. Ei paranda!
Tõsisteks parandusteks on vaja majandamise toetamise plaani. Õieti vist juba: oli vaja, sest aina sagedamini tundub, et ka sellega on hiljaks jäädud.

Asjade ajaline areng ühe majandussektori, ehitussektori nimelt, taaselustamise katsel oli aga järgmine:

4. novembril 2008 algatavad Rohelised eelnõu "Riiklike tagatiste andmine energiasäästlikuks ehitamiseks ja renoveerimiseks". Selle sisuks oli anda 10 miljardi krooni ulatuses tagatisi neile, kes võtavad laenu selleks, et oma kodu energiasäästu märkimisväärselt parandada ja alanda da energiatõhususarv tasemeni 40 kWh/m2/a.

18. detsembril 2008 annab valitsus selelle eelnõule arvamuse, milles ütleb, ühtpidi, et selline ühe sektori edendamine pole põhjendatud ja teisalt, et tegelikult pole võimalik Eesti oludes sellist energiatõhususarvu nagu 40 kWh/m2/a üldse saavutadagi. Tegelikult on see loomulikult võimalik. 13 päeva pärast algab innovatsiooniaasta!

12. jaanuaril 2009 toimub Riigikogu majanduskomisjoni istung, kus Rahandusmninisteeriumist osaleb Urmas Koidu (minister padari alluv ja tema sõnumitooja), kes teatab komisjoni liikmetele, et tagatissumma on täismahus kohustus riigieelarvele ja sellele on vaja katet (ehk, et see tulevat kajastada täies mahus riigieelarves). Selles osas ametnik eksib, et mitte öelda valetab komisjoniliikmetele suu, kõrva ja silma sisse, sest riigieelrvas kajastuvad ainult kassatoimingud, ehk kohustus ei saa see kindlasti olla kogu tagatissumma ulatuses vaid ulatuses, kui suure tõenäiosusega tagatisi jooksval aastal realiseerida tuleb. Esimesel aastal käivitatkse majandusprotsessid ja selel tagaitse realiseerimise tõenäosus oleks nullilähedane.
Rahandusminister Ivari Padar kinnitab kõigile võimuliidu liikmetele, et kui riik annab tagatuisi 10 miljardi krooni ulatuses peavad need kõik kajastuma ka riigieelarves. Sellest saab eelnõu läbikukutamise alus.

20. jaanuaril 2009 arutatakse eelnõu riigikogu suures saalis ja vastuväitjatena esinevad seal võimuliidu esindajad, kes ütlevad järgmist:
Keit Pentus „...Aga tulla praeguses majandusolukorras välja ettepanekuga pakkuda 10 miljardi ulatuses riigipoolset garantiid – see ei ole realistlik ettepanek... Ka peaksime meie siin saalis sobivat lahendust edasi otsima. Konkreetset eelnõu me oma fraktsiooniga paraku toetada ei saa – just põhjusel, et see sisaldab täiesti ebarealistliku riikliku rahalise kohustuse võtmise ettepanekut...“ Suurte kärbete tegemiseni jäi vaid mõni kuu!
Eelnõu hääletatakse loomulikult maha.

Mida oleks see eelnõu andnud pankade ja ehitusettevõtete ning korteriühistute hinnagul?
1.Ehitussektor oleks hakanud kasvama ca 100 miljoni krooni võrra kuus.

2.Aastaga oleks ehitussektori tööhõive taastunud ca 15-18 tuhande inimesini ja teisel aastal oleks tööhõive energiasäästuga tegelejate hulgas võinud küüündida kuni 25 000 inmeseni.

3. 10-15 aasta perspektiivis säästnuks elanikud oma energiat raiskavatelt korteritelt kordi rohke ning majandus oleks saanud sootuks uue rahalise sisenid selmet lihtsalt ilma kütta.

Loomulikult oleks hakanud riigieelarvesse laekuma makse, nagu ka töötukassasse ning muutused töölepinguseaduses poleks olnud ehk nii vaevalised...
Toimuivat selle sees olles jälgides on kahetsusväärne, et järjest on tegevusetusega maha magatud mitemed sisulised võimalused majanduse edendmaiseks ja täna polegi valitsusliidu liikmetel muud võimalust kui etendada avalikkusele tobedat rüütliturniiri oma vägevuse ning tähtsuse kaitseks.

Samasuguseid maksulaekumiste parandamise võimalusi on aga maha magatud teisigi:

1.Jätkuvalt puudub veekogu põhja ehitamist reguleeriv seadus, mis võimaldaks alustada suuremahuliste investeeringutega avamere tulleparkidesse (summad ulatuvad kuni 30 miljardi kroonini järgneva 3-5 aasta jooksul)!

2.Avanemata elektriturg (35% elektriturust pidi olema vabaturuna toimiv alates 21. jaanuarsit 2009) peletas Eetsist põhjamaade elektriböresi NordPool ja on tegelikult kahtluse alla seadnud ka võimaluse alustada teise Eesti ja Soome vahelise elektrikaabli ehitust. Tulemuskes on see, et pidurduvad ka investeeringu elektritootmisse, sest riiklikult reguleeritud hind ei taga investeeringute tootlust ega võrdset konkurentsi energiaturul.

3.Puuduvad toimivad lahenused kohaliku väike ja mikrotootmise käivitamiseks. Potentsiaal sellise tootmisega katta sisemajanduse vajadusi on olemas kuid puuduvad mehhanismid, milelga näiteks väikeühistu saaks enda kasutusse meierei, köögi või pagaritöökoja. Just selliste lahenduste abil saaks jalule tõsta nii piirkondliku arengu kui tekitada konkurentsi toiduturul, mis suurtootjate ekspordi hääbumise tõttu ons sattunud üsna kehva seisu.

See nimekiri on tegelikkuses oluliselt pikem. Juhul kui majandusportsesse jätkuvalt turgutama ei hakata on jutud nii maksude muutustets, töölepingu seadusest ja kes teab milelst veel tühjad ja tulemusteta.
Tegemist ongi mitte sisulise võitlusega Eesti huvide eest vaid elu immiteeriva rollimänguga, kus on nii, higi, pisaraid, kapjade plaginat ja üleskeerutatud tolmugi, kuid vaatajale märkmatult materdatakse üksteist vahtplastist mõõkade ja sõjanuiadega.

Mitte seda, et peaks tõelised sõjariistad valima pehmete ning ohutute asemele vaid tegelikult oleks viimane aeg siiski mõtlema ja arutama hakata ning loobuda arusaamast, et vaid võimuliidus osalemine ananb maailma mõistmiseks kõik vajalikud oskused ja teadmised.

Tegusad unelejad ehk voblastatud riik

Me näeme ministrite asjalikke nägusid, ning loeme nende enesekindlaid väiteid majanduskriisi lahenduste ning leevenduste kohta. Pole aga teada, kus nende mõtted tegelikult uitavad ja mis on välja käidud väidete ning kavade taga. Kas lihtsalt väljapääsmatuna tunduvast olukorrast tulenev tühjus ja teadmine, et agarus jätab vähemalt tegusa mulje või siis tavapärased valmisite murumängud tähelepanu keskmes püsimiseks.


Minult on küsitud päris mitmel korral, mida arvan taas välja käidud kärpe ja maksutõusu kava kohta. . Selle plaani kohta, mida rahandusminister viimati esitas.
Taas esitas, sest see kärpimise ja kokkutõmbamise rada on küll oluline kuid lõputu kui majanduses uuel moel hingama ei suudeta hakata.

Siiralt, ma ei arva sellest mitte kui midagi. Seda kava on üldse väga raske kritiseerida või analüüsida ning järgnevalt põhjendan ka miks.

Rahvasuus on kaks head väljendit muu hulgas ka selliste majandus- ja rahandusparanduste kohta: "nagu tumm leilis" või siis "nagu ahv käia seljas" Nende väljendite päritolu kohta ei tea ma samuti kahjuks midagi (nagu Padari plaanide päritolu ja nende adekvaatsusegi kohta) aga need kajastavad samuti sellist rapsivat tegevust, mida harrastatakse kuna õigel ajal pole vaevutud asju läbi mõtlema ning läbimõeldult tegutsema.
Loodetavalt pole veel hilja riigitegusid ka sisukamatele radadele lükata.

Kordan nagu papagoi (olen nimelt seda teinud sest ajast alates kui kärpetõbi valitsust haaras): ainult kulude kärpimine viib jätkuvate kulude kärpimisteni ning rööbiti tuleks tegeleda väga jõuliselt majandusportsesside taastamise ning pigem nende uuendamisega. Selles osas pole aga ette näidata ühtki sisukat sammu.

NB! Kui kellelgi...sh mõnel ministril näiteks, kes tunneb, et talle on eelneva väitega sisutuse kohta liiga tehtud, siis arutleksin temaga meeleldi siinsamas nende sammude tähenduse ja mõju üle. Ma oletan juba nüüd , et sellist arutelu siinses võrgupäevikus ei sünni aga kui sünnib oleks see tõeline üllatus.

Uue majanduse aluseks on aga energiasääst ja sellega seotud uued tehnoloogiad...ilmselt minu poolt väsimuseni korratud fraas. aga pole parata, muud võimalust lihtsalt pole. Selle "Padari paketi" tulemus pole aga kahjuks muu, kui et Postimees esitab mõne kuu pärast üsna sarnase küsimuse uuesti.

Kas tulumaksu tõstmine saab parandada riigi olukorda ja mis roll on üldse maksudel?
Maksud kajastavad ja kehastavad ennekõike riigi huvisid aga mitte väärtusi.
Aeg oleks tegelema hakata väärtustega: kliima ja keskkonnsõbraliku ning inimväärse majanduse alustalade meisterdamisega. See viiks meid edasi.
Täna saaksime teha ka valiku, kas muuta kalliks inimene või muuta kalliks loodusressursid. Maksutõusu plaan muudab kalliks just inimese töö ja loomulikult hakkavad ettevõtted sellest ka loobuma ja asendama seda ressursimahuka tegevusega. Kõrged maksud töölt on selles mõttes veidi kummaline sotsialistide seisukoht üleüldse, sest kui nad tõepoolest tahaksid kaitsta töötajat siis loogiliselt võttes peaksid nad ju tegema kõik selleks, et töötaja ei oleks tööandajale suurem kuluallikas kui näiteks ressursid, millele ettevõtlus püsib.

Kava maksustada sõidukeid on üldjoontes mõistetav...sel juhul peaksid maksuobjektis olema uued sõidukid nende soetamisel ja seda just nende energiakulutuse alusel.

Riigi tegevuskuludelt miljardi mahakraapimine, millest rahandusminister kõneleb, oleks ilmselt võimalik kui need miljardid, mis on kulutatud riigi e-olemuse loomiseks olnuks paremini kulutatud.

Kaitsevõime kohitsus, millest samuti ses kärpekavas juttu on aga problemaatiline.
Kaitsevõimesse ja riigikaitse jätkusuutlikkusse tuleks lõige teha kindlasti viimases järjekorras. Julgeolek on see, mis nii kohaliku kui üleilmse kriisi käigus enim haavatavaks osutub.

Erakondadele makstavaid riigieelarvelsi summasid võiks loomulikult kärpida aga samas tuleks neid summasid ka ühtlustada....vähendada eelarverahastuse erinevust nö suurte ja väikeste erakondade vahel. Eks mõelge ise: needsamad suured erakonand, kes saavad kõige rohkem raha oma poliitilise ja ideolooglise tegevuse edendamiseks on ju olnud ka suuremal määral oma ideede levitajad just suurema rahastuse tõttu. Rahastamise ühtlustamine looks võrdsed eeldused ka uute ideede evitamiseks ja kaitsmiseks, mida kriisis eriti vaja.

Nüüd küsitakse muidugi, et näe te, valitsus töötab palehigis aga te muudkui kritiseerite ja kritiseerite...midagi asemele pakkumata. Paraku on asemele pakutud ja korduvalt.
Me toimetaksime oluliselt teistmoodi ja peamiseks, mida teeksime oleks majanduse kiire turgutuskava, mis keskenduks energiasäästule ja energeetikauuendusele. Kiirele, läbimõeldule ja jõulisele. Energiasäästule suunatud tegevuste tagamine on kindlaim viis nii tööpuuduse vähendamiseks nagu ka majanduse kosutamiseks.
Täna ei ole veel hilja selle kõigega algust teha. Ütleme ausalt: vaid pimedad ei märka rohelise tööstusrevolutsiooni võimalusi. Need võimalused on meile koju kätte toodud ja Euroopa liidu plaanidega kinnitatud. Kasvõi plaaniga vähendada aastaks 2020 energiakulutusi 20% võrra ja asendada 20% energiakasutusest taastuvenergiaga. Meie valitsus siin aga kahtleb ja kõhkleb jätkuvalt näiteks kliimasõbraliku majanduse möödapääsmatuses ning keskendubki meie meelest asendustegevusele, milleks on lauksärpimine, mis läheb suure tõenäosusega üle epeideemiliseks kärpimiseks.
Võime toimuvat rahumeeli nimetada ka ühiskonna voblastamiseks: kuivatatud ja tulisoolane kuid vormilt veel kala...st riigi moodi...ja tarbida (taluda) saab vaid ohtra õllega.

Täna on meil majanduse ümberkorraldamiskes ka Euroopa tõukefondide vahendeid. On selge, et paljud aastate eest tehtud plaanid ei ole täna enam oludele vatavad ning need tuleks ümber vaadata ja saavutada uued kokkulepped. See eeldab arukamat ja aktiivsemat Euroopa-poliitikat ning plaani, millega näiteks üldisele ilule ja heaolule plaanitud rahalised vahendid ümber suunata energiasäästu lahenduste loomiseks. See on tahte küsimus...ei muud.

Rohelise tööstus ja majandusmuutuse kavast saate lugeda aga siit.

Riigikogul on sünnipäev...vait olla ja edasi teenida!

Pidulik istung. Riigikogu oma. Algab hümniga. Kiidetakse jumalat, kes meil on aidanud riigiteoga ja iseseisvusega toime tulla.
Ja siis...esineb riigikogu esimees Ene Ergma. Masendav...siiralt masendav. Riigi nö teine isik keskendub, millele? Aga sellele, et juba 90 aastat tagasi sõitis koalitsioon opositsioonist üle. Braavo, proua Ergama! Huvitav kas kollektiivne kognitiiivne dissonants on kulgenud nii kaugele, et võimuliidu ummikut tuleb ilustada selliste ajalooliste õigustustega?

Mõned näited kõnest:
"Nagu praegu, nii ka siis seisti silmitsi raskete majanduslike oludega, vajati otsuseid, mis vähendanuks kodanikele riigi poolt pakutavat. Kahjuks me näeme, et ei tunnetatud poliitilisi piire, neist mindi üle ja valitsuskriise ning -vahetusi tuli ette omajagu. Armastati võimu ja tehti riigi arvelt kompromisse. Ka siis ei suutnud erakondade liidrid tõusta kõrgemale erakonna valimisteesidest. Ka siis võideldi ainult oma valijate huvide eest. Ka siis ei olnud ühelgi erakonnal parlamendis piisavat enamust, kaubeldi valitsusprogrammi ja eelnõude üle – ka siis sõlmiti selleks kokkuleppeid. Ka siis süüdistati killustatuses proportsionaalset valimisviisi, kuigi saadi aru, et see on võimalikest parim."

Kas tõesti on see nii universaalne põhimõte? Kas pole sarnane juhtmiga kus tubaka või viinasõltlane põhjendab oma tegevust: "Aga ega siis mina üksinda...ka teised...!"


Aga ega sellega siis jutt ei päädinud. Õigustust kuulsime ka seisukohale, et poolthäälte enamusega tehatavd otsused on möödapääsmatud ja konsensuslikku otsustamist poleks Eestis mõtet juurutadagi sest vaevalt et vähemusvalitsus Eesti praeguste oludega toime tuleks.

Ergma: "Ma küsin: kas konsensusdemokraatia oleks Eestile parem variant? Ideaalselt jah, kuid täna me saame vastuse läbi teise küsimuse: kas vähemusvalitsus suudaks praegusel keerulisel ajal riiki efektiivselt valitseda? See vastus on üsna tõenäoliselt "ei"."

Ja kuhu jäi jutt kvalifitseeritud enamhäälega otsustest: 2/3 või 3/4 häältest. Tõsi ka see viiks Eesti oludes vähemusvalitsuseni kuid see oleks läbirääkiv mitte huvidest ning veelgi enam: väärtustestki ülerulliv võimuliit.
Tegelikult oleks läbirääkiv ja huvidega arvestav vähemusvalitus Eesti jaoks praegu just lahendus. Muidugi juhul kui põhiseadus poolthäälte enamuse asemel oleks sisse kirjutatud kvaliufitseeritud häälteenamus.

Kahju küll, et arusaam demokraatiast on sedavõrd hangunud ja roiskunud. Ise olen veendunud, et demokraatia pole midagi püsivat vaid kaasaeg eeldab demokraatia värskendamist. Värskendamist nii poolthäälteenamuse otsuselävendi kõrgemale sättimisega nagu ka otsedemokraatia mehhanismidega.

Riigikogul on sünnipäev ja see on tegelikult rahva tahte sünnipäev. See ei ole tõepoolest päev või koht, kus õigustada otsustamis- ja tegutsemisummikut.
Head riigikogu sünnipäeva ja loodetavalt muutub Eesti demokraatia järgmiste kümnendite jooksul nii mitmekesisemaks kui elutervemaks.
Ja minu veendumus selles, et põhiseaduse 73. paragrahv muutmist vajab ainult süvenes selle tänase noomiv-piduliku riigikogu istungi käigus.

Demokraatial on minu jaoks isiklikult suur väärtus nagu ka sõnavabadusel. Ja Eesti demokraatia pole mitte hukas vaid vajab värskendamist. Tõepoolest ju veidi üle poolte valijate (rahva) huvide ja väärtuste veidi alla poolte valijate huvidest kõrgemale seadmine pole ei põhjendatud ega ka vabas ühiskonnas mõistlik ega talutavgi. Teerull, mida riigikogu esimees paratamatuna näitas poel paraku õige liiklusvahend 21. sajandi vabas ühiskonnas.

Põhiseaduse § 73 - do jedosta!

Hironymus Bosch'i kolmikmaali põrguosa peegeldab ilmekalt ka Eesti demokraatia pahupoolt. Vormilt ilusa ja õiglasena on viinud see otsustusmehhanismideni, kus suure osa ühiskonna huvid, väärtused ja tahe lihtsalt ära süükase. Seda sisi veidi suurema ühiskonnaosa esinduse poolt. Seejuures ei väsi sööjad (ükskõik, kes nad siis parasjagu on) rääkimast seda, kuidas kõikjal on asjad samamoodi. Tegelikult ei ole. Ka lihtne muutus meie põhiseaduses leevendaks Eesti demokraatia tagapalge väsitavat ja lõhkuvat mõju ühsikonnale.


Mida see põhiseaduse paragrahv siis meile ütleb?
Aga järgmist:
"§ 73. Riigikogu aktid võetakse vastu poolthäälte enamusega, kui põhiseadus ei näe ette teisiti"

Loomult ju vägagi demokraatlik. Tõepoolest: 50%+1 hääl saavad otsustada 50%-1 hääle eest. Riigi mastaabis laiemalt, et mõnisada tuhat inimest saadavad tinglikult teised pea-mõnisada tuhat inimest lihtsalt pikalt.
See tähendab ka seda, et nibin-nabin koalitsioon võib pidevalt sinna mitte kuulujate arvamusi ignoreerida. Ja mitte ainult ei või, vaid teebki seda. Igale väljaspoolt tulevale algatusele on olemas nibin-nabin võimuliidu põhjendus, miks see ei sobi. Kõige lihtsam põhjendus on järgmine: valitsus ei toeta seda ettepanekut.

Asjaolu, et võimuliitu on Eesti põhiseaduse järgselt võimalik moodustada ju üsna lihtsalt ja üleolek teistest dedest on saavutatav vaid 50%+1 häälega on ka põhjuseks, miks me ei näe Riigikogus arutelusid, vaidlusi ja sisulits tööd.
Kui kõigil linnaelanikel oleks nupp, millele vajutades asendada vihmasadu päikesepaistega siis võiks põllumajandusega hüvasti jätta: pidevalt säraks päike aga maa kõrbestuks ja oleks pidev ikaldus.
See on ju ka mida täna näeme Eesti poliitikamaastikul: tegevused, mis ühiskonda edendaksid on ikaldunud aga võimupäike särab kõigi meie üle.

Ehk siis teisisõnu: aeg põhiseaduse 73. paragrahvi kirjutada poolthääl enamusega asemele näiteks 2/3 või 4/5 on see, mis võiks meid järgmistes põlvedes hoida otsuste ühekülgsuse eest.
No ei saa nii olla, et näiteks maagiline kuupäev...valimiste päev...jagab ühtäkki inimesed kaheks: võimuliitu liituvad omandavad erilise sotsiaalse tundlikkuse ning taiplikkuse ning sealt väljajääjad osutuvad saamatuteks, rumalateks ja kogemusteta kändudeks, kelle iga kui otsus vaat-et hävitaks Eesti ning demokraatia.

Pakutud põhiseaduse muutus tekitaks olukorra, kus koalitsioonid poleks püsivad vaid pigem oludele ja kompetentsivajadusele vastavalt muutuvad. Enamusvalitsused oleksid pigem harvad kui reeglid. Sidusus ühiskonnaga aga paraneks...kõigile valijatele saabuks hetki, kus nende huve on õnnestunud mingis küsimuses kaitsta.

Teeme ära?

Kärpimispsühhoos jätkub

Järgmine nädal riigikogus tõotab tulla selline nagu olen neid mõnel korral näinud varemgi: kurva noga rahandusminister saabub saadikute ette ja ütleb, et majandus ei olegi kasvule pööratud ja taas ulevat teha eelarvekärpeid. Üllatus-üllatus...see, et eelarvest võib kaduda kuni 25 miljardit võrreldes esialgu planeerituga oli selge juba eelmisel aastal kui Eesti Panga augustibluffi (loe: paariprotsendise majanduskasvu unistus) tuli kuulata.

Tänases ETV hommikusaates märkasin kolleeg Taavi Veskimäge, kes kuulutas, et kui ikka piisavalt ei kärbita siis ikka eurot ei tule. Huvitav teooria iseenesest kuid veidi mõeldes saate ju isegi aru, et euro pole mitte riigi teene vaid ühiskonna tegevusvõimekusega kaasas käiv võimalus. Tööviljakus, innovatiivsus...nimetage vaid sellelaadseid...just need tekitavad eurokriteeriumitsesse sobimist, mitte vaid eelarve pügamine.

Ainult kärpimine, või siis ainult veelgi sügavam kärpimine on muutunud ainsaks sõnumiks mida valitsuse poolt pakkuda on, siis pean vajalikuks taas öelda: see ei ole mitte ainult rumal vaid täiesti ohtlik plaan. Sellise plaani lõpp on ennasthävitav ja seda senikaua kuni puudub uute majandamisvõimaluste tekitamise plaan.
Ja see puudub...pole kahtlustki.
Kõik siinkirjutaja roheliste kolleegidega tagasihoidlikud püüded neid plaane tekitada on lõppenud kahjuks võimuliidu eitamistega:

Meie soov anda säästlikule ehitamisele ja hoonete energiasäästlikuks renoveerimiseks 10 miljardit krooni riigi tagatisi lõppes riigikogus sellega, et rahandusminister nagu tema poolt majanduskomisjoni saadetud ametnikki valetasid. Mõlemad väitsid, et tagatiste andmine tekitab riigieelrvesse tagatiste ulatuses kohustusi. Ei nüüd riigiteevisoonis rahandusest ja eurost rääkiv Veskimägi ega ükski teine võimupoliitik ei protesitinud selle ilmse vale vastu. Kohustuste võtmine ilma reaalsete väljamakseteta nimelt ei saa kajastuda ühelgi moel riigieelarves, mis kujutab endast kassasse pandavate ja sealt võetavate rahahulkade tegevusteks jagatud loendit. Esitatud vale muutud ettekäändeks, miks sellest energiasäästu toetamise plaan otsustati tagasi lükata.

Kõnealuse plaani mahalaitmisel arvati samuti, et vaid ühe sektori selline eelisarendamine pole nagu õigustatud. Kuidas pole: suur osa töötusest ja majanduslangusest ongi tänaseks toimunud just ehitussektoris ja sellega puutumuses olevates valdkondades.

Asendavat plaani tänaseks ei ole nagu ei ole tänaseks tegelikult ka lahendusi ju energeetikaski. Arengukavad, mida energeetikas on tehtud, pole ju tegevusplaanid vaid eelkõige literatuursed raamid energiasektorile. Sisuline tegevusplaan puudub aga siiani. meenutan: selle vajadusest kõnelesid rohelised 2007 aasta augustis. Siis kukutati erakorraline energeetikaistung kolinal läbi.

Praktiline tegevus energeetikas on aga hoopis muud kui majandust kosutav. Avamere tuuleparke ehitada tahtjad ootavad merepõhja ehitamise õigust (loe: investeerinute tegemise stardipauku). Kaks kanget: justiitsminister Lang ja majandusminister Parts arutlevad aga selle üle kuidas seda ikka õiguslikult kõige korrektsemalt saavutada. Oludes, kus riik vajab investeeringuid teatab Juhan Parts riigikogus asjakohastele küsimustele vastates, et las need investorid tulevad siis tema juurde (oma rahaga)..aga ta ei olevat neid näinud. Ministri asi pole mitte sellistel (seaduse puudumise) puhkudel investoritega kohtuda vaid tagada investeeringuteks sobilik õiguskeskkond.
Vägisi hakkab tekkima mulje, et kogu muu energeetika areng on pärsitud vaid selleks, et luua olud osasid poliitika- ja majandustegelasi tuumaunistuse realiserimiseks. Otsuseid, mis sisuliselt edendaksid näiteks taastuvenergeetikaet ei ole ega ole nähagi. Lubadused vaid! 10 aasta jooksul on Eestisse tekitatud ca 70 MW taastuvenergeetilisi elektritootmisvõimusui. Järgmise kümnendi jooksul tuleks neid juurde tekitada kümnekordselt. Seda ei saa teha kümnendi viimasel aastal!

Või siis teine praktiline tegevus, mis on seotud elektrituru osalise avamisega käesoleva aasta algusest. Nimelt pidi olema 35% Eesti elektritrust selle aasta algusest avatud. Selle lubaduse peale kolis siia ka põhjamaade elektrituruplats NordPool. Juba 2007 aasta lõpul. Kui aga selgus, et jätkuvalt on tarbijal võimalus osta riiklikult subsideeritud odavat põlevkivielektrit siis loomulikult mingit turgu ei käivitunud. 60 miljardi kroonise aastakäibega börsiettevõte kadus Eestist ja sellega koos võimalik, et kaob ka huvi ehitada teine elektriühendus Soome (Estlink 2), kus NoerdPoolil oma osa mängida. Tulemuseks on paraku see, et kui käesoleva aasta sügiseks pole Estlinki otsus tehtud kaob ka Euroopa Liidu 150 miljoni eurone toetusraha sellele kavale.

Seega: kuhu ka ei vaata sisulisi otsuseid pole ollagi. Majandust juhitakse enesehävituslikule teele. Käesoleva aasta juunikuu on kriitiline kuu. Nimelt laekuvad selleks ajaks ettevõtete majandusaasta aruanded. Need on aga arvatavalt üksjagu masendavad. Kui selleks ajaks pole optimistlikke plaane süveneb masendus veelgi. Ettevõtja masendus tähendab aga kas ettevõtte pankrotti või likvideerimist.

Tulen tagasi oma üle aasta taguse seisukoha juurde: viimastel riigikogu valimistel lubaduste andmine toimus soostuks teistes oludes, kui need on täna. Aus ja täna lahendusi pakkuv oleks uued valimised uute lubadustega. Vastupidisel juhul sksiofreeniline olukord vaid süveneb: need kes on lubanud üht peavad tegema sootuks muud kuna pole üldse seotud nende mistahes lubadustega. Selle tulemusena näemegi tekkimas aina uusi ja uusi kummalisi kavasid, mille üle pole otsustanud mitte valijad vaid võimul olijad ise. See on ohtlik, kuna valijatega seose puudumine muudab võimukandjad sageli liialt meelevaldseiks. Vahel ka ohtlikult meelevaldseks. Ja valimisi ei asenda kahjuks erakondade populaarsusuuringud.

Kas Minu Eestist saab uus partei?

Juba pikemalt sahistatakse ja sosistatakse uue partei tulekust Eesti poliitikamaastikule (või oleks parem öelda veestikusse?). Inimene on juba juttude põhine olend ja mõned lood kleepuvad inimteadvusse nii, et neist saavadki teod. Eeldused, tunnistame, on muutusteks ju olemas.
Järgnev on kirjapandu ühest asetleidnud vestlusest.

A: Tead, et Minu Eestist tehakse partei..uus respuublika?
B: Vaevalt et nemad teevad, eks te ise teete!
A: Mis moodi meie?
B: No ikka oma tavapärasel moel..eirate arvamusi ning arukaid seisukohti ja teete omatahtse koalitsiooni jõuga otsuseid. Ütleme ausalt, sageli üsna rumalaid.
A: No ja mis siis?
B: Ei midagi...maikuu alul tuleb kokku võibolla 50 tuhat, võibolla 30 tuhat aga võibolla hoopis 100 tuhat inimest. Tulevad kokku ja arutavad seda, mis nende jaoks on oluline. Arutavad ja panevad kirja. Panevad kirja ja jätavad meelde.
A: Noh, ja edasi?
B: Edasi tuletavad teile seda iga nädal meelde...et see on nende soov. Selle aasta jõuluajal trükivad raamatu ja meenutavad sealgi seda, mida nad tahaksid.
A: Hea ju!
B: Muidugi hea, aga teie ei otsusta ikka midagi nii nagu nemad...õigemini meie...seda ette kujutame. Ei tee otsusteid ei 2009 ega 2010 aasta jooksul.
A: Aga miks peaks?
B: Ei peagi, aga võib. 2010 aasta sügiseks on olukord ilmselt veelgi kehvem, kas siis teie hambad ristis koos püsiva koalitsiooniga või mingi uue koalitsiooniga. Vahet pole. Siis on ainult ühe käeviibutuse küsimus ja Eesti aegade suurim erakond tulebki kokku. 2011 aasta valmisteks. Lihtsalt niisama. Valmistel antakse neile näiteks 300 tuhat või veidi enam häält. Lihtsalt niisama. Ja siis nad teevad seda, mida nad juba mõne kuu pärast välja ütlevad...
A: Meil on teistsugused poliitlised traditsioonid ju!
B: On vist jah aga tunnistame, et tegemist on üksjagu kehvade traditsioonidega...arvutusi, teadmisi ja teadust eiravate tradistioonidega. Ma lihtsalt räägin kuidas need tradistioonid otsa saavad ja teised nende asemel tulevad.
A: Ja mis siis on teie roll siin poliitkas?
B: Meie või? No näiteks teile igapäiselt kasvõi teada anda, et nii läheb. Lootuses, et muutused hakkavad peale varem kui nad paratamatult hakkaksid. Kasvõi selle praeguse kriisi tõttu, kus arukust oleks ju vaja länud juba eile, kas pole?
A: No ei tea...
B: Teab ikka küll...tead see protsess on nagu seente viljakehade teke. Võrgustik (niidistik siis) on olemas ja vaja on ainult tingimusi. Eks see ole te enda asi, kas olete selle võrgustiku osa või mitte.
A: mhhh...
B: Pole siin mõmiseda midagi...eks mõelge ise kõigi nende innovatiivseid muutusi pakkuvate ja neile tuge ootavatele ettevõtjatele...neile, kes ei taha ehitada tuumjaama, järjekordset logistikakeskust, uut kaevandust, uut sadamat...neile kes on juba täna uue majanduslaine aluseks. Nad ju Eestis olemas. Nende eestju Eesti esindusdemokraatia enamhääl ei kõnele? Või kõneleb?
A. No aga siis nad teevad ju ikkagi parteid?
B: Kes nemad...ikka ise, ikka ise. Nagu Vanapagana loos, ikka ise valate endale tina silma...

Stahanovlikud võidutagastused või hoopis panused muutusteks?

Pildil: Söekaevur Stahanov tagastab atmosfääri sealt miljonite aasate jooksul akumuleeritud süsinikku.

Täna kuulsime riigikogus Mart Laarilt, et Isamaa ja Res Publica liit on otsustanud oma liikmetega, et nad annetavad keskmise palga tõusust tuleneva saadiku palgatõusu riigile tagasi. Loomult ju õige otsus. Mis liig see liig ja kui riigikohus ei taha aru saada, et põhiseaduses pole keeldu palgatõusu peatada siis on see üks võimalus tõepoolest.

Ajakirjanikud just küsisid minult, et kas nüüd rohelised ka maksavad kohe oma palgasumma juurdekasvu tagasi riigieelarvesse. Olin ses osas kahtlev.
Ja põhjendasin ka miks: me pole seda eelarvet toetanud, sest meie arusaama järgi see eelarve ei toeta ju mingit moodi neid põhimõtteid, mis toetaks majandust ja selle jätkusuutlikkust ning ammugi on arutu maksta raha kärbitud eelarvesse, mille kärbetele ei ole juurde lisatud ühtki majandusele usaldusväärsust tagasi tootvat kava.

Ainsad, kes saavadki seda eelarvet oma tagasimaksetega kütta ongi ju arusaadavalt Kundla ja koalitsioon: nemad usuvad selle plaani sisse. Nemad olid ainsad, kes möödunud reedel hääletasid kärbete poolt (ja usaldasid ka valitsust), millega ei olnud kaasas ühtki arukat plaani. Ei ühtki. Ainult kärped...ja see on selge, et ainult kärped viivad järgmiste kärbeteni jne jne jne.

Roheliste meelest on erakonnad võrreldes muude kodanikuühendustega ülenuumatud. Aga ega muude kodanikuühenduste olukord ei parane kui erakonnad oma raha riigieelarvesse tagasi kannavad.

Ühiskonnas on palju alarahastatu küsimusi kuid ega sellest need teemad siis rahastatud ei saa kui riigikogu saadikud oma palgalisa riigieelarvesse tagasi suunavad.
Riigieelarve kasutust saab suunata vaid koalitsioon ja vaid koalitsioon on seda ka siiani teinud. Ei ühtki plaani pole võimuliiduga mitteseotud erakonnad sellesse eelarvesse sisse kirjutanud.
Ma ei imestaks kui need tagasiannetatavad summad lähiajal mingi eelarveparandusega valimishuvides kellegi meelehaks suunatakse. Samalaadne asi sündis ju 2007 aastal kui võimuerakonnad üksteise võidu mitusada miljonit krooni väljapool normaalset eelarveprotseduuri nn katuserahadena laiaks lõid. Või arvate, et see omaaegne laristamine on siis nüüd nende tuhandekrooniste viisakusindulgentsi kuumaksetena kuidagi tagasi tehtud? Rohelised, meenutan, olid toona ainsad, kes keeldusid juba 2007 aastal poliitilisest laristamisest!

Meie saadikud nagu erakondki saaks annetada plaanide heaks, mis on ühiskonnale olulised.
Olgu tegu siis energiasäästu või mahetootmise või mikroettevõtluse või kodanikuühiskonna ja demokraatia arenguga...need on kohad kuhu me saame ning tahame omi annetusi teha. Selle liia arvelt, mida riigiseadus ja riigikohtu tahe meile peale on pannud.
Panustada tuleb muutustesse...meie panustus riigieelarvesse ei muuda aga midagi sest meie ei muuda ju eelarvet.
Meie saame muuta muid asju. Just nende muude asjade osas olengi tänulik kui te siiasamma võrgupäevikusse või siis minu postiaadressile marek.strandberg@gmail.com toetamist väärivaid ideid.

Eestis on juba kaks tuumajaama...neist piisab!

Pildil: Klaipeda maasoojusjaam. "Ainult" 1,2 km sügavusest puuraugust saadakse 38 celsiuse kraadist vett. Tegemist on kaugküttevõrku soojust tootva jaamaga, mille koguvõimus on 18-23 MW ning maasoojust on selles 14 MW. Kordi sügavamatest puuraukudest saab aga oluliselt kõrgema temperatuuriga vett-auru ning seda ka geoloogilistest anomaaliatest (kuhu on Klaipeda maasoojusjaam rajatud) eemal

Nagu oleme kuulnud valib Eesti energia juba asukohta võimalikule Eetsi tuumjaamale. Nagu ikka pole selles osas selget kokkulepet ja võimalus muutuda Eesti tuumaenergiakuningaks huvitab peale Eesti Energia veel mõnda teistki inimest.
Igatahes on elanikud juba paanikasse aetud, et kas tõesti nende koduvalda tuleb tuumareaktor.
Juba kostuvad aina jõulisemalt poliitilisedki hüüatused, et ilma tuumajaamata vaat et pole meil varsti vabadustki ja kes teab veel mida. Ja mis peamine: odav elekter on õnne alus...aga meil on olnud ju aastakümneid odav elekter...ja pange tähele õnn on tänaseks kadunud või kadumas vaatamata odaale elektrile.

Tegelikult on Eestis juba kaks tuumjaama, mille laiem kasutussevõtt oleks igati õigustatud.
Üks neist jaamdest on koguni termotuumajaam ja see on loomulikult Päike.
Teine tuumade lõhustumisel põhinev tuumjaam paikneb otse meie jalge all...6000 km sügavusel ning toimib ohutuimal moel kuidas Maal on üldse võimalik tuumade lõhustumist ette kujutada. See on meie Maa tuum.

Mõlemat energiavoogu on võimalik nii Maal kui Eestis eraldigi kasutada.
Päikesekollektoritega on Eesti oludes soe vesi ja vajaminev küte kogutav nii eramajadesse või korrusmajadesse kevadest sügiseni. See vähendab märkimisväärselt kütuste (nii fossiilsete kui taastuvategi) kasutust.

Ja nüüd maasoojuse kasutamise juurde. Jutt ei ole siinkohal tavalistest soojuspumpadest, mida eramajade aiast toasooja võtma pannakse. Üle maailma tehtud geoloogilised uuringud viitavad, et just süvapuuraukudest (5-10 km) võib väga erinevates geoloogilistes piirkondades ammutada energiat ka elektritootmiseks. Loetakse piisavaks kui suudetakse saada juba üle 110 celsiuse kraadi auru et käivitada vastavaid turbiine elekltritootmiseks.

Ega me täna seda täpselt ei tea kui palju ja millist energiat meil maakoorest võtta oleks. Sügavaim Eesti puurauk küünib 800 meetrini aga arvatakse, et ka selline sügavuseni on meie aladel muistne mandrijää maakihid alal jahutanud.
Eesti geoloogide hinnangul on vaja teha ca 2,5 km sügavusi puurauke 3-4, et välja selgitada siinne maasoojusvõimekus.
Maailma kogemusele tuginedes oleks 1000-1500 MW koguvõimusega maasoojusel elektrijaamad meie oludes võimalikud. Selleks on vaja aga teadmist. Uut teadmist.
Enne kui hakkame looma kolmandat tuumajaama võtkem kasutusele need kaks looduslikku jaama, mis meil siin juba kasutamiseks valmis on.

Ja loomulikult pakub alati huvi ju taas energia hind. Kui sobiliku temperatuuriga soojus on kätte saadav 4-5 km sügavuselt siis 5 MW elektritootmise võimusega maasoojusjaamast tulev elekter maksaks (koos investeerimis ja hoolduskulude arvessevõtmisega) 6-7 ameerika senti kWh. Aga tehnoloogiad ju arenevad. Lisaks muidugi annaks süvamaapõue uuringud meile hoopis uue ettekujutuse Eesti süvamaavaradest. Räägitakse, et mõnes Eesti piirkonnas olevat leitud kaasmineraale, mis tavaliselt esinevad koos teemanitega!