Hoopis rohelised võimalused mitte roheline ummik

Alustame sedapuhku teisest otsast kui roheliste ette pandud ökomaksureformist on siiani räägitud.
Meie majandus vajab turgutamist ja see turgutamine vajab raha. Raha mida ei ole tänasel päeval just palju.
Roheliste vähemuvalitsuse toetamise plaani sisuks ei ole mitte aktstiiside ja ressursitasude tõus vaid hoopis muu asi. Selleks on kodude energiasäästlikuks muutmiseks vajalike tagatiste pakkumine.
Meie kava sisuks on 10 miljardit krooni laenutagatisi neile, kes on valmis oma kodusid energiasäästlikeks muutma hakkama. Mainitud aktsiisimaksude ja keskkonnatasude tõus ongi peaasjalikult suunatud sellele, et pakkuda tuge selliste renoveerimsprojektide käivitamiseks.
2009 teise poolaasta jaoks on neid rahalisi vahendeid vaja 130-140 miljonit. Nende hulgas on näiteks 50 miljonit krooni, millega kinni maksta kodude renoveerimiseks vajalikud eeltööd, projekteerimised ja ehitusjärelvalve. Need on kulutused, mida korteriühistud ei jaksa kada või on see nende jaoks liialt suur risk.
Meie sooviks on ellu kutsuda ka energiaagentuur, mis aitaks siis esilagu sedasama energiasäästukava ellu viia. Hiljem ka muid energeetika arengukavasid.
Täna ootab renoveerimist 25 miljonit ruutmeetrit kodusid. Sellel aastal saaks algust teha esimese miljoni ruutmeetriga ja see tähendaks ehitussektoris käibe kasvu nii umbes 5-6 miljardi krooni eest. See on aga juba 5-10 tuhat taastatud töökohta ehitussektoris! Need on töökohad, mis aitaksid tööd leida juba neil inimestel,kes on tänaseks töötuks jäänud. Leida reaalset tööd, mis loob väärtusi ja ei ole asendustegevus.

Millisest töökohtade kadumisest saab juttu olla hoopis vastupidine.
Ressursitasude ja aktsiiside tõstmine ja nende rahasummade sihikindel kasutamine on uue majanduskasvu aluseks.
Jutt sellest nagu põlevkivitööstus hääbuks või inimesed laostuksid kui peaksid ostma veidi kõrgema hinnaga bensiini kui täna. 2008 aasta jooksul kõikus kütuse hind, kui mäletate, umbes 2 korda. Oli raske aga ei mingit väljasuremist.

Uskuge või mitte aga näiteks põlevkiviõli tootmine on tulus juba 20-30 dollarise naftabarreli hinna juures.
Uskuge või mitte aga selsamal 2008 aastal oli hetki kui kütusehindade kõikumine ei mõjutanud inflatsiooni...vastupidi, inimesed muutusid säästlikemaks ja said selle tulemusena kaela mitte hädasid vaid veidi rohkem vaba aega.
Täna on naftahinnad ületanud 70 dollari piiri!
Väita, et kõnelaune kava hävitab majandust on enam kui silmakirjalik. See on suisa vale.
Mis on aga selge, on see, et kirjeldatud kava näitaks meile teed, kuidas Eestist majanduslikust ummikseisust välja tuua.
Mõelge, et kas äkki need, kes selle kava peale nii kurjad on ehk ei tahagi niipea majandushädadest lahti saamist. Sogases vees olla lihtsam kalu püüda.

Delfi = varas?

Nii nagu pealkirjas võiks näiteks olla see küsilause sõnastatud ka Delfis eneses.
Nimelt on nende reporteritel-fotograafidel tavaks riigikogu rõdudelt suure suumiga pildimasinatega piiluda mida saadikud teevad.
Sedapuhku olin just saanud ära vaadata järjekordse pornosaidi ja mängida veidi raha peale pokkerit, mis on teadagi riigikogu liikme tavaline tegevus, kui asusin joonistama oma arvamuspilti ajaehele "Sirp"
Sedapuhku siis valimistest, nagu arvata võib.
Delfi piltnik klõpsis need ekraanipildid üles ja Delfi ka avaldas need  mõne aja pärast koos tavapärase "isikuanalüütilise" garneeringuga.

Seaduse mõttes on aga tegu siiski minu teosega, mille avaldamisõigust ei saa võtta niisama. Selle kokkuleppimata avaldamine võib olla pigem vargus kui midagi muud seda enam, et selle teose avaldaisõiguse on hetkel omandanud sootuks muu meediaväljaanne...Sirp nimelt.

Nii saatsimegi koos Sirbi peatoimetajaga Delfile järgmise sisuga kirja:

Lp Delfi toimetus.

Olete täna avaldanud minu teose "Doktor, mult on hääl läinud. Tarand vist
võttis" Delfi portaalis, selleks luba küsimata. Palun see sealt
viivitamatult kõrvaldada.
Kõnealune teos pailneb aadressil:
http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=23831395

Ühtlasi palun võtta ühendust nii Marek Strandbergi kui teie poolt
eksponeeritud teose autoriga kui ajalehe "Sirp" peatoimetaja Kaarel
Tarandiga kui selle pildi kasutusõiguse soetajaga, et leppida kokku, mil
viisil hüvitate nii Marek Strandbergile ja ajalehele "Sirp" kõnealuse teose
kasutamise tõttu autorile ja teose tellijale tekitatud kahju.

Marek Strandberg,
autor
marek.stranbderg@gmail.com

Kaarel Tarand,
ajalehe "Sirp" peatoimetaja
kaarel@sirp.ee

Mõne aja pärast saime ka vastuse peatoimetajalt:

On 09.06.2009, at 19:40, urmo.soonvald@delfi.ee wrote:
Tere. Anname homme hommikul, pärast meie juristidega konsulteerimist, vastuse, kuidas omapärases olukorras käituda. Tervitustega, Urmo Soonvald, Delfi peatoimetaja

Jälgime siis edasisi arenguid!
Ah jaa...pilti ennast saate näha eelaoeval reedel ilmuvas Sirbis.

Huvilistele lugemiseks aga ka Autoriõiguse seadus

Vähemusvalitsuse teelahe

Foto: Assar Jõepera 

Muinasjuttudes on nii arukamatel kui rumalamatel rändajatel vahel vaja valikuid teha: minna kivist, puust või mõnest kükitavast sellist otse edasi, vasakule või paremale. Sellest sõltub nende edasine saatus.
Need valikud on tänagi olemas: keskerakonnaga koos saab valitus minna astmelise tulumaksu teed aga ainus küsimus on see, kust see tulu langevas ajanduses võtta; sotsialistidega saab valitsus minna lihtsat tulumaksu tõstmise teed ja rohelistega maksubaasi muutmise teed...tegelikult on neid teid veel kaks: Kundla tee ja Rahvaliidu tee. Kahjuks ei tea me nende täpsemast sisust veel.

Samal ajal Lätis, nagu teate jätkub asjade hapuksminek. Eesti lõunapiiril olev hapnenud rahanduse ja majandusega riik oleks Eestile paras haisupomm, mis ka meie usalduse madalal hoiaks ja siit kõik huvilised eemale peletaks. Mitte, et ma arvan, et lõunanaabrite häda meile korda ei peaks minema aga lati kursimuutus langusele tähendaks katlusi ka Eesti usaldusväärsusele.
Milline on siit pääsetee. Aga loomulikult jõulise majandussõnumi välja andmine selle kohta, et meil on võimet oma asjadega toime tulla. Need oma asjad ei oel aga ainult eelarve kärped ja riigisektori kokku tõmbamine.

Teadupooelst toetasid Rohelised vähemusvalituse edasikestmist ja riigikogus kahe valitsuserakonna plaanidele toe andmist juhul kui ollakse nõus vajadusega muuta maksubaasi alust ja nihutada maksukoormus isikumaksudelt ja käibemaksult ressursimaksudele (kaevandustasud, kütusemaksud jms).

See on ainus reaalne tee ka majanduse ümberkorraldustega alguse tegemiseks kui selleks vaid tahtmist on.
Küsin siingi: kas teie head lugejad olete valmis selleks, et kütusehind tõuseks 2-2,5 krooni võrra kui teate, et kaubad käibemaksu tõusu tõttu ei kalline ja keegi teilt ka rohkem tulumaksu selle peale ei küsi?
Selle tulemusena saaks riik tagada õppelaenude toetused, toetada ettevõtluse arengut turgutavad toetused ja palju muudki mis ühiskonnale majandava näo tagasi tooksid. See aktsiisitõus tagaks muu hulgas ka eelduste ning tagatiste tekitamise näiteks meie poolt juba arem välja pakutud kodude energiasäästlikuks renoveerimise kava. Selle kavaga saaks 2-3 aasta jooksul tööd 22-28 tuhat inimest!

Mida see 2,5 krooni kütusehinnas (aktsiisimaksuna lisatuna) siis tähendaks? Ei rohkem või vähem kui 3,15 miljardit krooni aastas! Pered või inimesed, kellele auto hädavajalik ja möödapääsmatu saaks sellest summast ka aktsiistõusu kompenseerimiseks toetadagi.
Olgu öeldud, et käibemaksu tõus 20% annaks vaid 1,7 miljardidt lisatulusid kui käibed ei lange ja inimesed varimajanduse poole ei pöördu.

Kallimaks maksustatud fossiilkütused toovad kohale biogaasi ja muude uue põlvkonna biokütuste tootjad. Nagu öeldud kasvab sellises olukorras ka huvi muu energiasäästu järele.

Kui latt kukub ei aita Eestit valitusjuhi kasvõi Vatikanis antud vanne, et oleme valmis kärpima ka 90% oma riigieelarvest. Huuu keeers? küsivad ajakirjanikud ja analüütikud.
Positiivset sõnumit on vaja ja uudsust. Tahate või mitte, selleks uudseks sõnumiks on majanduse roheliseks pööramine ja fossiilenergiast ning maavaradest maksude välja pigistamine selle nimel, et tulevikus saaks teistmoodi. Säästlikult ja arukalt ning uut moodi majandades.
Kukkumisest on vaja hoog saada uueks tõusuks...ja see Eesti rohelise revolutsiooni idee ju müüks küll. Kõik oleksid põnevil ja ootas, et mis saab. Ootaksid nii, et ei märkaks mures Lätitki meie kõrval...ja ehk saaks Lätigi meie tehtust nii indu kui abi.
Esmaspäev on oluliste valikute päev...eks me näe kas on sündinud läbirääkiv või läbilõikav valitsus. Suhteid läbilõikav.

Sildistatud ja lipustatud Eestid

Kohalik sotsiaalteaduslik praktika võimaldab Eesti alati kaheks jagada. Esimeseks ja teiseks Eestiks...nii lihtne see ongi. Jagan minagi aga sedapuhku küll sildistatud ja lipustatud Eestiks. Huvidest ja väärtustest lähtuvaks Eestiks.

Sildistamisest.
Sildistamine toimub ja toimib. On toiminud tõhusal moel juba sajandi või enama jagu. Jõulise sildisatmisega tegid algust Venemaa üle võtnud kommunistid. Sõnastati rahvavaenlase nimetusele vastavad tingimused ning tingimustele vastavad isikud lihtsalt kõrvaldati...nii ühiskonnast kui vajadusel elustki.
Sildistamisega muudeti maailma XX sajandi esimesel poolel nii Läänes kui Idas ja propaganda muutus nii teaduseks, tehnoloogiaks kui terveks tööstusharukski. Sõdade aegu on tegu olnud lausa kaitsetööstuse sopistusena ning propagandamasina jätkuv toimimine oma alusmehhanismi, sildistamise, tõttu viitab laussõja jätkumisele. Ei sõdita mitte ainult riikide ja ettevõtete vahel vaid see sõda on fraktaalselt läbi immutanud ka ühiskonna.
Öeldakse "eestlane?" või "lätlane?" ja me teame kohta, kus vastuseks on "fašist" Kuigi me teame, et enamuste meist siin öökapiraamatuks ei ole "Mein Kampf".
Öeldakse "ukrainlane" ja samad vastajad teavad kohe: "gaasivaras".
Kuna sildistatud maailm on lihtne ning juhitavam kui sildistamata maailm siis on saanud sildistamisest ka tavaline ühiskondlik praktika. "Poliitik?" Vastus: "Mingi kahtlane räpast viisi susserdav olend vms". "Rohelised?" Vastus: "Kohtalsed puukaisutajad kel pole reaalse maailmaga midagi pistmist."
Sildistatud maailma kohta on võimalik aimust saada kui sisenete näiteks mõne meediaväljaande elektroonilisse kommentaariumisse. On põhjust arvata, et seesma keskkond on tänaseks kujunenud ka sildistamistöösute üheks parimaks tootmishooneks.
Neil teadmistel pole praktilise elu ja otsutega rohkem pistmist kui kogemusel muinasjutust näiteks selle kohta, mida teha kui ütleme hunt on inimese ära söönud. Loos punamütsikesest on olemas ka lahendus: tuleb kutsuda jahimehed, kes hundi kõhu avavad ja vanaema koos Punamütsikesega sealt välja päästavad. See on muinasjutus ehk siis sildistatud tegelastega loos. Tegelikkuses selline päästeoperatsioon loomulikult ei õnnestuks.
Nii on tänaseks sildistamise abil müüdiks muudetud ka teadmine, et riigivõimu teostamiseks on möödapääsmatu teha enamhäälega otsuseid oponente kuulamata. Huvidest lähtuvalt. Selle tulemusena on sildistunud ka näiteks meie riigikogu: "Kummitemepel" on selle nimeks nagu teate. Silt selle kohta, et võimu sisu on enamuses ja selle mõjukas kasutamises aga mitte läbi rääkimises, on juba määrinud demokraatia tähendust ja süvendanud umbusku rahva esinduse suhtes. Silt selle kohta, et erakonna võimu aluseks on range distsipliin ja puuduv dispuut on kärbuma pannud ka erakondade sisese demokraatia ning muutmas erakondi ideelise võõraviha keskusteks.
Sildid ongi huvidekeskse maailma lipukirjadeks aga lippudeks ei saa nad loodetavalt iialgi.

Lipustamisest.
Lipp on lakooniline. Sellele on üles tähendatud pigem väärtused kui muu. Huvisid üles tähendavaid riikide ja rahvaste lippe ma ise ei teagi. Otsustamisel saab kaaluda vaid huvisid ja teha huvidest tulenevaid kompromisse. Neid ka tehakse. Huvidest lähtutakse kauplemisel, tingides hindu. Lipu all või nimel pole kombeks kaubelda sest see vääraks ka lipu väärtused. Lipu all räägitakse väärtustest. Lipu all kaitstakse väärtusi ja lipu all ka surrakse väärtuste eest. Nii see loodetavalt ka jääb.
Lipustatud Eestis on tehtud alati väärtustest tehtud otsuseid...meie lipu sündki oli ennekõike väärtusist lähtunud sündmus. Mis huvidest toona sai rääkida? Head asjad sünnivadki reeglina väärtustest mitte huvidest. Lipu all on seistud vabaduse kui väärtuse eest. Meie lipu all on püütud taastada ja taastatudki lõpuks iseseseisvus kui väärtus. Paraku jah, ka selleks, et taas minna igapäevase sildistamise ja sildistatud Eesti juurde.

Üle aastate ollakse Eestis liikumas valitsemistavadeski, küll vaevaliselt, siltide alt lipu alla tagasi. Selle sammu nimeks on vähemusvalitsus, millele on möödapääsmatu alustada aruteludis ja sisulisi läbirääkimisi riigikoguga. Arutelusid vajav valitsus vabastaks sildikandmise kohustusest ka riigikogu. Inimese loomuses on olla arutlev kuid siltide maagiline mõju on suuteline seda oskust pärssima.
On tähelepanuväärne, et Eesti lipu aastapäevaks on toimumas ka päevapoliitikas muutusi, mis lippu ning väärtusi au sisse tõstavad. Lodoetavalt pole see muutus sünnipäevatort, mille maitse peo lõppedes ka ununeb.

Küll, jah võib ka lipuga asju sildistada. Lootuses, et see annab ka asjale väärtus juurde. Nii on ju ka tehtud kaupade ja isegi valitavate puhul: mäletate neid lipuvärvides valitavate nägusid mõne aasta eest?
Kui aga lippu sildistama hakatakse ja see ka õnnestub on aga asi juba tõsine. See tähendab, e ka väärtused on ajale jalgu jäänud või siis sootuks ära kadunud.
Lipu varjus ja sildi all saab aga paraku alati pokkerit või turakat mängida. Õnneks ei uhu need mängud maha lipule kirjutatud väärtusi.

Vähemusvalitsuse võlud ja valud

Sildistatud maailmas kaob inimestel tugi, arusaam ja mis kõige kurvem: kaovad ka väärtused. Sildistatud teadmised sellest, mida kujutab endast võim välistavad suure hulga võimalusi. Võimalusi ka näiteks sotsiaalseks ja poliitiliseks innovatsiooniks: teha asju teisiti kui senini on harjutud. Üks Eesti sotsiaalse ning poliitilise innovatsiooni võimalusi on ka näiteks vähemusvalitsus. Uskuge või mitte!

Oled erakonnast...järelikult pead tahtma võimu. Selleks ju erakondi luuaksegi.
Oled roheline...järelikult soovid, et ühiskond liiguks kiviaega tagasi.
Oled eestlane...järelikult fašist, oled lätlane...ka fašist. Ja kes sa oled? Ukrainlane...järelikult gaasivaras.
Kas pole tuntud skeem? Sildistatud sündmused, isikud ja mõisted kobrutavad meie igapäevelus, nii ajakirjanike kasutatult nagu loomulikult kubisevad neist nii võrgukommentaariumid kui on täis seda poliitiline igapäevasuhtlus.

Kahjuks on see nii aga tegelikult on enamus neist väidetest alusetud ja nende tekkimise aluseks on kaasaegse sotsiaalse kukepoksi alus: väidete kõrvetamine teadvuse süvasoppidesse.
Ja kes sellega siis tegelevad? Loomulikult on see peamine leib suhtekorraldjatele, pr konstruktoritele ja kogu sellele rahvale, kes Vana Rooma kõnemehe Cato kombel alati teatavad, et "Kartaago tuleb hävitada!" Vaid selle vahega, et kui muistne Kartaago oli olemas siis kaasajal pole vaja isegi fakti ega sündmust...ka need võib (ja saabki vajadusel) välja mõelda.
Selline sildistamine on ka poliit-tehnoloogiate konstrueerimiskunsti möödapääsmatu alus ja manipuleerimise tarvilik eeldus.

Avalikult esinevalt suhtekorraldajalt pole põhjust kahtlustada ühtki nö oma mõtet, sest reeglina ta esinedes loob sündmust või rõhutab selle üksiosi ja ikka selle nimel, et tulevikus oleks lihtsam mõistenuppudega veidraid seise sotsiaalsele malelauale vigurdada.

Aga nüüd siis ikkagi vähemusvalitsusest. Tänastes oludes tähendaks see, et reforimierakonna ja irli ministrid peaksid enamuste oluliste seaduseelnõude jaoks toetuse saamiseks tulema riigikokku ning asuma seletama eelnõu headust ja vajalikkust. Täna on riigikogus väljaspool valitsust neli erakonda: rohelised, sotsialistid, keskerakondlased ja rahvaliitlased ning tõepoolest tuleb ka kõigi nelja käest toetust käia küsimas kui esimesega ei näkka.

Laiemalt tähendab see ka seda, et läbi rääkida ja positsioone kooskõlastada on võimalik kõigil ning ühiskonna jaoks olulised küsimused tulevad avalikuks.
Vaadake või tänast olukorda. Sotsialistide väljaviskamisest hakkab mööda saama juba mitmes nädal kuid ainus läbirääkimine, mida peetud on on see, et kes kuhu istub ja millistel tingimustel. Probleemide lahendamiseni pole jõutudki, mida kinnitas ka mulle ning nüüd kogu avalikkusele teatavaks saanud koalitsioonilepingu toorik.

Vähemusvalitsus nõuab absoluutsest võimust võõrutatud ja läbirääkivat juhti. See ei välista muidugi, et ka praeguse peaministri suhtlemisviis võib olude sunnil läbi teha moonde avatumaks ja koostöövalmimaks isendiks. Isiklikult pean seda isegi võimalikuks sest võimu jõud on imepärase toimega inimese käitumisele.

Loodud ja ajudesse tambitud sildid teevad loomulikult oma tööd: kõikide parteide eesmärk peab olema võim, võimu saab teostada ainult enamushäält omades, enamushääle omajad teavad, mis on Eestile hea ja oskavad seda ellu viia.
Rahulikult vaadates kolm täiesti meelevaldset väidet:

- Erakonna eesmärk saab olla ka muutus ühiskonnas ja Rohelised on selle ka välja öelnud, et antud hetkel eelistame me vähemusvalituse toetamist mõistlike meiepoolsete ettepanekute arvestamisel. On täiestii ilmne, et kaks osapoolt suudavad valitsuses erimeelsusi lahendada lihtsamalt ja kiiremini kui kolm: seda kinnitasid veelkordselt ka eile tulemuseta lõppenud võimuläbirääkimised rahvaliitlaste, reformiraha ja isamaaliitlaste vahel.

- Enamushäält omamatagi saab otsuseid teha kuid sel juhul peavad need otsused olema tõepoolest valdavale enamusele meelepärased. See aga tähendab loobumist senistest varjatud võimustruktuuridest nagu koalitsioonilepingu ning klubilise tegevusega juhitud riik. Klubiliseks tegevuseks pean siinkohal koalitsiooninõukogusid, koalitsioonide eestseisusi ning tagatubasid ja kes teab veel mis omaalgatuslikke rahvakogunemisi. Neid pole vaja oludes, kus maksumaksja on andnud meie käsutusse riigikogu hoone, töövahendid, kabinetid, asjatundlikud juristid, sotsiaal- ja majandusanalüütikud, juristid, tõlgid jne jne, kes võiksid otsustamiseks koguda teavet, mis kaaluks üles ühe või teise arvamuse. Meil on täna võimalus vabastada riigikogu ebameeldiva kummitempli sildis ja hakata tõepoolast sisuliselt tööle...nii nagu see töö ka Eesti põhiseadusse on kirja pandud.

- Eesti jaoks oluliste otsuste langetaja ja seda sisuliselt saab olla vaid riigikogu ja mitte ainult sellest eraldatud kogum saadikuid, keda harjumuspäraselt on nimetatud koalitsiooniks. Ühiste murede ja probleemide lahendus ei ole mitte ainult sõnades vaid ka sisuliselt koostöös ja täna on tõepoolest võimalus sellega algust teha.

Mida kiiremini reformierkonnna esindajad suudavad mõista, et enamhäälega võimusuhte otsimine kulutab vaid aega ja inimeste närve ning lükkab edasi Eesti jaoks olulisi otsuseid seda parem kogu ühiskonna jaoks. On läbinähtav ka selle hoiaku, et muul moel ei saagi ühiskonda juhtida kui garanteeritud enamhäält omades, aluseks olev hirm. See on hirm selle ees, et äkki avalikult ei õnnestugi oma plaanide suhtes huvi äratada. Jah loomulikult...see võib ka nii olla kuid kogemus näitab, et enamus inimestest on siiski õppimisvõimelised ja kriisiolukord toob inimestes välja tavatuid tegutsemis ja iseorganiseerumisomadusi.
Eelarvamused võimu olemuse osas on rasked kaduma kuid täna on meil sellesk võimalus mida kasutamata jätta tähendaks ka läbi lõigata Eesti poliitilise kultuuri paranemise tee.

Avalik pöördumine koalitsiooni asjus

Erakond Eestimaa Rohelised (EER)

avalik pöördumine

kavandatava uue koalitsioonileppe asjus ning võimaluste osas toetada juba täna toimivat vähemusvalitsust.

(Kinnitatud EER juhatuse ja EER riigikogu fraktsiooni poolt)

Tänaseks on meile teatavaks saanud kavandatava koalitsioonileppe esialgne sisu ja iseloom.

Kolme osapoole - Reformierakonna, Isamaa ja Respublika Liidu ja Rahvaliidu - moodustatava valitsuse koalitsioonileppes püstitatud kolm põhieesmärki on küll õiged ja head, aga vaadates eesmärkidele jõudmiseks samas toodud tegevuskava on selge, et püstitatud eesmärke ei suudeta või siis ei taheta saavutada. Uus koalitsioon sellisel kujul põlistaks majanduskriisi - siin on küll olemas mitmed eelarvetasakaalu põhimõtted, kuid puuduvad arusaadavad majanduse kasvatamise põhimõtted ning teed.

Järeldus koalitsioonileppest on, et mõningaid muudatusi küll saavutatakse, aga leppe realiseerimine põlistaks  praeguse kriisi ja on selge signaal, et valitsuskoalitsiooni uuendamine selle leppe alusel tänase majandus- ja sotsiaalkriisi põhjuste-tagajärgede seoseid ei ava ega loo ka lahendusi ning leevendusi praegusele kriisile: 

1. Leppesse kirjutatud kulude vähendamise mehhanismid on üldjoontes vastuvõetavad ning mõistetavad ja väärivad seetõttu toetamist. Samas kui eelarvetulude kasvatamise võtted tekitavad mitmeid küsitavusi.

2. Eelarvetasakaalu ja -laekumiste kasv jääb lähemaks kaheks aastaks endiselt tagamata nii eelarvelaekumiste seisu kui uute prognooside halvenemisel ja põhieesmärk, olla Maastrichti kriteeriumitega vastavuses, jääb täitmata;

3. Pisut leevenduvad kriisi sotsiaalsed tagajärjed (mitte põhjused) läbi väikeettevõtete käivitamise lihtsustamise ja kavandatud tugipakettide abil. Püsib oht, et sotsiaalse kriisi süvenemine jätkub;

4.Majanduse taaskäivitumine välistatakse, sest kavandatavad tegevused võivad põlistada praeguse mittetoimiva ja kriisi põhjuseks olevad majandussuhted ja ettevõtluse struktuuri.

Vajalikud on just struktuursed muutused majanduses  ning nende märkimisväärselt julgem toetamine, sest vaid eelarve mahu vähendamine ei saa olla lahendus kuna eesmärk peaks olema siiski maksulaekumiste mahu taastamine.

Oleme valmis toetama ka täna juba faktiliselt olemasoleva vähemusvalitsuse tegevust nii passiivsel kui aktiivsel moel, kui vähemusvalitsuse tegevuse ja seadusloome algatused lähtuvad ka järgnevatest põhimõtetest:

1. Majandusse tuleb pakkuda piisavas koguses laenutagatisi sektoritesse, mille kasv võib olla kiire ning kuhu investeerimine annab energia kokkuhoidu kogu ühiskonnas. Ehitussektor on ka majandusvaldkond, kus töökohtade kadu on olnud täna suur, kuid selle sektori elujõu taastamine taastaks neist märkimisväärse osa. Peamiseks selliseks tegevusvaldkonnaks on Eestis ehitussektor ja hoonete energiasäästule suunatud investeeringud, mille toetamise maht peab olema aga piisav. Oleme jätkuvalt seisukohal, et see tagatiste ulatus ei saa olla väiksem kui ca 10 miljardit krooni, sest investeeringute kogumaht, et Eesti hoonete energiakulutused alaneksid kordades, on ligi 100 miljardit krooni.

Selliste tagatiste andmine oleks eelduseks, et ehitusturg võiks oma praeguses madalseisust aasta jooksul kasvada 1,5 - 2 miljardi kroonini kuus ning tagada riigieelarvesse juba 2010 aastal 3-4 miljardi krooni ulatuses laekumisi. Energiasäästule orienteeritud ehitustegevus on ka lähitulevikus suurima majanduskasvuga tegevus lähiriikides. See aga tähendab märkimisväärset eksportpotentsiaali.

2. Energiaturg vajab võimalikult kiiret ja sisulist avamist, sest suletud turul reguleeritud hindadega jätkumine ei loo eeldusi energeetika alasteks investeeringuteks. Riiklikult Eesti Energia kui ainsa võimaliku suurte energiainvesteeringute võimaliku tegija eelistamine, mis joonistub välja ka uuest koalitsioonileppe tekstist, ei ole õigustatud, sest selline riigi poolt valikuliselt eelistatud ning omatud monopoolse ettevõtte roll on pigem olnud energeetikaalaste investeeringute tuleku takistajaks Eestisse.

Suurimat kiirendust energiasektori investeeringutesse annaks täna ka leppes mainitud mere põhja ehitamist salliv seadus, kuid samas tuleb kiirendada nii Estlink 2 kui ka Balti-Rootsi merekaablite ehitamist, kusjuures viimase puhul tuleks selle võimalikul viibimisel Leedu initsiatiivina püüda haarata initsiatiivi Eesti kätte ka selle ühenduse ehitamisel, sest avanev energiaturg pakuks meile kiiremat hinnaleevendust siinsetele tarbijatele kui vaid  kinnihoidmine põlevkivienergeetikast ja tuumatulevikule lootmine.

Tuleb käivitada Taastuvenergia teemaplaneering, mis on osa Eesti Taastuvenergeetika Strateegiast, mis peab valmima 2010. a. I poolaastal. Eesti Biomassi ja Bioenergia Kasutamise Edendamise Arengukava aastateks 2007-2013 elluviimist tuleb jätkata ja anda laenugarantiisid igas maakonnas esimesele viiele bioenergia piloot-tootmisettevõttele, mis omab nii hajutatud energeetika kui sisejulgeoleku mõõdet. Biogaasi kasutamiseks mootorikütusena tuleb luua seadusandlik alus. Oma taastuvad kütusevarud ja nende kasutamise tehnoloogiad on taas võimalus tulevaseks majanduseduks.

3. Riigi eelarvelaekumiste jõulisemaks kasvatamiseks on elanike tarbimismaksude kasvatamise idee ebavõrdsust suurendav ja probleeme tekitav, seda ennekõike asjaolu tõttu, et see ei loo eeldusi arukama tarbimismudeli kujundamisele. Oleme seda meelt, et kasutamata jäetud võimaluseks täna on erinevate ressursside ja saastetasude jõuline tõstmine, mis võimaldab lisa toota riigieelarvele, kuid hakkab majandusse samas sisse tooma ka valikuid: kas kasutada säästlikumaid tehnoloogiaid või raiskavaid tehnoloogiaid.

Maksustamisel tuleb eelistada ressursi- ja loodusvarade makse ühetaolisele käibemaksu tõusule. Maavarade kaevandustasude märkimisväärne tõus on möödapääsmatu lahendus, mis ei kahjusta sedavõrd väiksema sissetulekuga leibkondi nagu seda teeks üleüldine käibemaksu tõus. Põlevkivi kaevandustasu kolmekordistamine muudaks elektritootmise omahinda kallimaks vaid 10 sendi võrra kWh kohta. Samas looks see eelduse keskkonnasäästlikumasse energiatootmisse investeeringute saamiseks ning hakkaks turureeglite läbi vabastama kasvuhoonegaaside kvoote, mida saaks samuti kasutada riigieelarve olukorra parandamiseks. Seda võimalust käibemaksutõus ei looks. Näiteks turba kasutustasusid tuleks samuti suurendada ning seda märkimisväärselt rohkem uute avatavate turbaväljade kasutussevõtmisel võrreldes juba olemasolevatega, mis soodustaks olemasolevate turbaväljade lõpuni kasutamist.

4. Fossiilsete kütustega seotud makse tuleb märkimisväärselt kasvatada ning loobuda kütuseaktsiisi automaatsest kasutamisest teedeehituses. Transpordivajadusi seotult puuduva ühistranspordiga tuleb kompenseerida isikutele, kelle elukohast tulenevalt on neile transpordivahendid möödapääsmatud. Tuleb kaaluda ka märkimisväärselt väikese kütusekulu ja saastemääraga sõidukite soetamise toetamist.

5. Keskonna- ja ressursihoidlike toodete madalamate maksumäärade võimalik rakendamine, et suurendada huvi nende tootmise või nendega kauplemise vastu.

6. Möödapääsmatu on tänastes oludes luua kohalikku mikro- ja väiketootmist toetavad mehhanismid, millised oleksid eelduseks piirkondliku arengu säilimisele.

6. Demokraatia arengu huvides ja kaasamise ning usaldusmehhanismide taastamise huvides soovime, et toetust leiaks kohalike omavalitsuste rahvahääletuse initsiatiiv.

Soovime, et lähtutaks üldisest põhimõttest, et usaldust tekitavad mehhanismid nagu tagatised ja riigieelarve kärped ennekõike ja seejärel maksutõusud ning vastavad muutused. Maksumuutused võiksid olla rakendatud mõõduka ja  ette teada oleva kiirusega, et majandusmehhanismid saaksid muutlikele oludele kohaneda.

Oleme seisukohal, et kriisiaeg ei ole sobilik avalikku dispuuti eirava võimuliidu järjekordseks loomiseks. Tänane olukord vajab tõepoolest kiiret tegutsemist, kuid võimu nimel ollakse valmis jälle unustama ratsionaalsed lahendused kogu ühiskonna jaoks. Järjekordne suletud ja tankimeeskonnana toimiv valitsuskabinet oleks ühiskonnale selgelt väsitav ja vaid poolikuid lahendusi pakkuv.

Siinkohal teatame Roheliste valmidusest toetada Eesti jaoks arukaid ja edasiviivaid plaane. Selle eeltingimuseks on arutelude toomine suletud uste tagant avalikkuse ette ja kõigi huvitatud osapoolte sisuline kaasamine. Tegemist ei ole täna mitte pelgalt võimukriisiga, vaid kogu ühiskonna kriisiga ja see on avalikkuse asi – suhelda tuleb täna piisavalt avatult kõigi osalistega - nii erakondade, vabaühenduste kui ettevõtjatega.

Läbirääkimisteks ja aruteludeks avatult

Erakonna Eestimaa Rohelised nimel

Marek Strandberg Erakonna esimene eestkõneleja juhatuse nimel

Valdur Lahtvee Erakond Eestimaa Rohelised riigikogu fraktsiooni esimees

Tanel Tammet Erakond Eestimaa Rohelised volikogu esimees

Rahvaliidu, IRL ja Reformierakonna koalitsioonilepe

Mulle teadaolevalt on arutluse alal võetud järgmie koalitsioonileppe tekst.

Sellest paraku ei sünni suurt enamat kui senistest enamvõimu tegudest ja seda ka juba esitatud sissekandes kirjeldan:

Bluetooth valitsust on vaja

Aga leping on teile tutvumiseks siin (vähemalt mingi verisoon sellest):

Erakonna Isamaa ja Res Publica Liit, Eestimaa Rahvaliidu ja Eesti Reformierakonna 

L I I T  T A S A K A A L U   N I M E L

(TASAKAALU LIIT).

Erakond Isamaa ja Res Publica Liit, Eestimaa Rahvaliit ja Eesti Reformierakond moodustavad valitsuse olukorras, kus riigieelarve tasakaalustamiseks on vaja kiiresti astuda rida otsustavaid samme. Sellest tulenevalt oleme koostanud koalitsioonileppe, leppides kokku need vältimatud tegevused ja põhimõtted, mis võimaldavad Eestil jätkata majanduskriisi tingimustes aastatel 2009-2011 konservatiivse eelarvepoliitikaga. Valitsusliit lähtub oma tegevuses kõigi varasemate Eesti valitsuste pikaajalisest eesmärgist säilitada välis- ja julgeolekupoliitika järjepidevus ning tasakaal majandusarengu ja sotsiaalse turvalisuse vahel.

Erakond Isamaa ja Res Publica Liit, Eestimaa Rahvaliit ja Eesti Reformierakond seavad käesolevat valitsemiskokkulepet sõlmides eesmärgiks: 

majandus- ja rahanduskeskonna parandamise, sh euro kasutuselevõtu Eestis;

majanduskriisi mõjude leevendamise ja uute töökohtade loomise;

pikaajaliste eelduste loomise regionaalselt ja sotsiaalselt tasakaalustatud arengu jätkumiseks.

TEGEVUSPROGRAMM 2009-2011

Nende eesmärkide saavutamiseks teostab valitsusliit järgmised kavad:

MAASTRICHTI KRITEERIUMIDE TÄITMINE

Eelarvepoliitika

* esitab Riigikogule  2010. ja 2011. aasta riigieelarved, milles valitsussektori defitsiit ei ületa Maastrichti kriteeriumitega seatud 3% SKPst; 

* lähtub 2010. aasta eelarve koostamisel järgmistest põhimõtetest:

- riigilt teenistussuhte või töölepingu alusel palka saavate isikute töötasu ei tõsteta;

- 2009. aasta tasemelt kärbitakse riigi tegevuskulusid täiendavalt 1,4 miljardi krooni võrra;

- tulusid varadelt suurendatakse 2010. aastal vähemalt 2,25 miljardi krooni võrra;

- aktsiiside tõstmisest ja laekumise paranemisest ei planeerita täiendavaid tulusid enam kui 400 miljonit krooni;

- jätkatakse riigikaitse arendamist 10 aastase arengukava alusel,  riigikaitsekulud hoitakse SKT suhtes senisel tasemel;

* eelarvetasakaalu kriteeriumi ohtusattumisel peatab rahandusministri ettepanekul viivitamatult kõigi uute kohustuste võtmise avalikule sektorile ning rakendab piirangud väljamaksetele riigikassast; 

* täiendava defitsiidi tekkimisel katab selle põhimõttel: ½ kulude täiendava kärpimise ja ½ maksukoormuse täiendava tõusu arvelt; 

Riigi kulutuste efektiivistamine ja kontroll 

* kaotab hiljemalt 1. juuliks 2009 portfellita (rahvastiku)ministri ametikoha ning liidab säilivad olulised funktsioonid kultuuri-, sotsiaal-, sise- ning haridus- ja teadusministeeriumiga;

* alustab reformi riigihalduse optimeerimiseks, sealhulgas: 

- võtab vastu uue avaliku teenistuse seaduse, uue kohtute seaduse ja korrakaitse seaduse;

- jätkab tegevust riigi raamatupidamise- ja tugiteenuste tsentraliseerimisel, ühtse teeninduskeskuse moodustamisel;

- ühtlustab ministeeriumide struktuurid ja kaotab ühe juhtimistasandi;

- vaatab üle kõik täna riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste poolt osutatavad avalikud teenused ning kaotab kõik ülemäärased bürokraatlikud nõuded;

* teostab põhjaliku revisjoni riigi sihtasutustest ja riigi poolt asutatud avalik-õiguslikest juriidilistest isikutest ning kujundab nende suhtes ühtse pikaajalise poliitika, mille eesmärk on kattuvate ülesannetega struktuuride liitmine;

* analüüsib (RKAS) riigi valitsusasutuste kinnisvara omamise ja haldamise poliitika põhjendatust ning esitab 1. juuliks 2009 ettepanekud selle reformimiseks kulude kokkuhoiu ja eelarve tasakaalu parandamise eesmärgil; 

* võtab 1. jaanuariks 2010 vastu kõrgemate riigiteenijate palgaseaduse, mis sätestab palgalae;

Maksud

* hoidub aastatel 2010-2011 tänaseid ja uusi töökohti ohustavast tööjõumaksude tõstmisest, sh ei tõsta sotsiaalmaksu määra; 

* eelarve tasakaalu ohtusattumisel ning tingimusel, et see ei ohusta inflatsioonikriteeriumit kaalub saaste- ja tarbimismaksude tõstmist; 

- mh tõstab 1. juulist 2009 käibemaksumäära 20%ni, kuid säilitab erisused 9% tasemel ravimitele ja meditsiiniseadmetele, majutusteenustele, raamatutele, töövihikutele ja perioodilistele väljaannetele;

* lükkab tulumaksumäära langetamise 18%ni, tulumaksuvaba miinimumi tõstmise 2500 kroonini ja tulumaksuvabastuse 1. lapsest jõustumise edasi aastani 2011; 

* ei kehtesta 2009-2011 kinnisvaramaksu ega ühtki muud uut maksuliiki; säilitab eluasemelaenude intresside maksuvabastuse enne 1. septembrit 2009 eluaseme laenu võtjatele;

* tugevdab ametkondadevahelist koostööd maksupettuste tõkestamise ja maksude tasumisest kõrvalehoidmise vältimiseks;

MAJANDUSE ELAVDAMINE 

Tööturu paindlikkus

* jõustab 1. juuliks 2009 Töölepinguseaduse muudatused, mille kohaselt koondamise korral on töötuskindlustuse maksimummäär 4,5%, töötasu asendusmäärad 50% ja 40%, vabatahtliku lahkumise korral hüvitisi ei maksta ning koondamise puhul makstakse hüvitisi järgmiselt: alla 5 aastase tööstaaži korral maksab tööandja 1 kuu, 5-10 aastase tööstaaži korral tööandja 1 kuu ja Töötukassa 1 kuu, 10-20 aastase tööstaaži korral tööandja 1 kuu ja Töötukassa 2 kuud ning üle 20 aastase tööstaaži korral tööandja 1 kuu ning Töötukassa 3 kuud töötasu;

Eurotoetused

* teeb kõik endast oleneva Euroopa struktuurifondide raha kasutuselevõtuks täies võimalikus ulatuses kiirendatud korras, sealhulgas lühendab sel eesmärgil riigihangete seaduses menetlustähtaegu. Vaatab 1. juuliks 2009 üle 2007-2013 EL finantsperspektiivi projektid eesmärgiga, et Euroopa vahendid suunatakse esimese prioriteedina majanduse elavdamiseks ja töökohtade loomiseks;

* võimaldab sildfinantseerimise ja avansilised maksed ka Maaelu arengukavaga seotud meetmetele;

Majanduse tugipakett

* võtab kiiremas korras vastu Ekspordi tagamise seaduse, mis Euroopa Komisjoni kinnitusel vastab riigiabi reeglitele ning ei halvenda avaliku sektori tasakaalu; tagab riikliku ekspordikrediidi ka toiduainetööstusega tegelevatele ettevõtetele;

* võtab vastu ekspordi- ja välisinvesteeringute tegevuskava;

* töötab välja paindliku toetuspaketi suurte investeeringute Eestisse meelitamiseks luues täiendavaid eeliseid selliste tootmisüksuste rajajatele, kes hakkavad tellima allhanget suurel määral Eesti ettevõtetelt;

* tõstab EASi alustava ettevõtte starditoetuse ühe ettevõtte kohta 100 000 kroonini;

* loob koolitusosaku mikro- ja väikeettevõtete töötajate koolitamise soodustamiseks;

* jätkab tööd ökoloogilise maksureformi läbiviimisel;

* panustab majandusdiplomaatiasse ja Eesti ettevõtluskeskkonna tutvustamisse maailmas, parandab EASi välisesinduste ja saatkondade koostööd;

Energiasektori konkurentsivõime suurendamine

* alustab tuumajaama rajamise ettevalmistustega ja võtab 2011. aastal vastu tuumajaama ehitamist reguleeriva seadusandluse;

* alustab Eesti ja Soome vahelise teise elektrikaabli Estlink 2 ehitust;

* avab 2010. aastal elektrituru 35% ulatuses, loob vajaliku regulatsioonid turu avamiseks 100% ulatuses;

* eraldab OÜ Põhivõrk kui loomuliku monopoli Eesti Energia kui kontserni koosseisust 2010. aasta esimesel poolaastal;

* loob võimaluse Eesti energiajulgeoleku tagamiseks vajalike investeeringute tegemiseks Eesti Energia poolt täiendavate vahendite kaasamise teel Eesti Energia aktsiakapitali;

* suurendab investeeringuid taastuvenergeetika arendamiseks ja laiendab taastuvenergia turutoetuste saajate ringi;

Õiguskeskonna parandamine ettevõtluse hõlbustamiseks

* kaotab omakapitali nõude osaühingute loomiseks ja lihtsustab aruandlust väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele;

* võtab 15. oktoobriks 2009 vastu hoiu-laenuühistute seaduse;

* lihtsustab seadusandlust, sealhulgas järgmistes valdkondades: keskkonnaõigus, ehitus- ja planeerimisõigus, sotsiaalõigus;

* vähendab ettevõtete tegevuseks vajalike tegevuslubade ja litsentside arvu ja lihtsustab nende väljastamist;

* võtab kiiremas korras vastu seadusemuudatused, mis loovad õigusliku aluse avamerre ehitamiseks;

* võtab vastu uue Kohtutäituri seaduse; 

* tugevdab oluliselt Eesti politsei võimekust võidelda korruptsiooniga, suunates selleks seesmiselt ümber täiendavaid vahendeid eriasjade prokuröride ja uurijate spetsialiseerumiseks korruptsioonile; võtab vastu uue Korruptsioonivastase seaduse ning tugevdab järelvalvet õiguskaitseorganite tegevuse üle;  

Haridus, teadus- ja arendustegevus

* suurendab 2011. aastaks investeeringuid teadus- ja arendustegevusse kaks korda võrreldes 2007. aastaga;

* viib ettevõtlusõpe valikainena sisse gümnaasiumide õppekavadesse;

* arendab programmi välismaal õppivate noorte ja kvalifitseeritud töötajate Eestisse tagasi toomiseks;

* uuendab olemasoleva eelarve raames õppetoetuste süsteemi, muutes selle enam vajadusepõhiseks;

* viib ellu haridusreformi,  mille eesmärk on põhikooli- ja gümnaasiumi õppekavade uuendamine, gümnaasiumi ja põhikooli eraldamine, gümnaasiumite võrgu korrastamine ning usaldusväärse kutsenõustamise tagamine kõigile põhikooli lõpuastme õpilastele; selleks võtab läbiräägitult omavalitsusliitudega 1. novembriks 2009 vastu Põhikooli- ja Gümnaasiumi seaduse;

Infrastruktuur

* suurendab investeeringuid transpordiinfrastruktuuri arendamiseks;

* alustab kiirendatud korras üle 100 miljoni kroonist investeeringut eeldavate turismi- ja kultuuriobjektide ehitamist ja renoveerimist (Eesti Rahva Muuseum, Eesti Meremuuseum, Tallinna Teletorn, Teaduskeskus AHHAA);

* arendab välja kogu Eestit katva kiire interneti võrgustiku maapiirkondade elanikkonnale ning ettevõtlusele vajalike teenuste loomiseks ja pakkumiseks; 

Riigi tegevuseks mittevajaliku vara suunamine tsiviilkäibesse 

* müüb veel 2009. aastal avalikul enampakkumisel maareformi käigus erastatud maade järelmaksuportfelli;

* võtab 1. juuliks 2009 vastu seadusemuudatused, mis lubavad müüa riigi tegevuseks mittevajalikku reformimata riigimaad (välja arvatud reformimata metsamaad) ja kinnisvara avalikel enampakkumistel keskmise- ja suuremahuliste maa- ning kinnisvara portfellidena tingimusel, et piirnevate kinnistute omanikel on turutingimustel eelisostuõigus; 

* müüb võimalusel rahvusvahelisel turul koheselt Eestile mittevajalikud AAU kvoodid (Kyoto kvoodid);

* vähendab riigile mitteomase tegevuse (ettevõtluse) osakaalu ning kaalub riigile kuuluvate äriühingute Eesti Loto, Eesti Lootsi, Eesti Posti, Sotsiaalhoolekanne, Tallinna Lennujaam jt sarnaste ettevõtete või nende opereerimisõiguse müüki avalikul enampakkumisel ning RKASi viimist börsile; 

* ei erasta Eesti Energiat, Tallinna Sadamat ega Eesti Raudteed; 

Maksud

* võtab 2009. aasta jooksul vastu seadused, mis sätestavad üksikisikute väärtpaberiinvesteeringute tulumaksuvabastuse 1. jaanuarist 2010;

* vabastab tööga seotud tasemekoolituse erisoodustusmaksust;

* kehtestab sotsiaalmaksu ülempiiri töötasule, mis ületab Eesti kolmekordse keskmise töötasu ja jõustab need aastast 1. jaanuarist 2012;

* kaalub turismi mitmekesistamiseks tax free piirmäära 500 krooni rakendamist aastast 2012;

REGIONAALNE JA SOTSIAALNE TASAKAALUSTAMINE NING MAJANDUSKRIISI MÕJUDE LEEVENDAMINE

Majanduslanguse pehmendamine, sh ümberõpe

* teeb tööturuameti teenused reaalajas internetis kättesaadavaks;

* käivitab alates 1. juulist 2009 individuaalsete koolituskaartide süsteemi, mis võimaldab töötutel paindlikult leida endale sobivaid koolitusi ja nendes osaleda;

* lihtsustab oluliselt tööturukoolituste ja täiendõppe tellimise süsteemi ja loob võimalused töötute koolitamiseks kutsekoolides;

* paremate võimaluste loomiseks haridustee lõpetamisel ja kvalifikatsiooni tõstmisel parandab töötuks registreerunud inimeste juurdepääsu tasemeõppele;

  

* laiendab täiskasvanuhariduse riiklikku koolitustellimust ka kõrgkoolidele;

* edendab keeleõpet, mis võimaldaks inimestel omandada töö leidmiseks vajalik keeleoskus, pöörates erilist tähelepanu programmile „Eesti keel tasuta“; 

* laiendab tööpraktika võimalusi noortele;

Eelarvepoliitilised valikud

* ei vähenda võimalike eelarvekärbete korral põllumajandustoetusi ning ei muuda kütuse erimärgistamise põhimõtteid; jätkab Eesti Toidu programmi;

* ei vähenda võimalike eelarvekärbete korral kohalike omavalitsuste tulubaasi, suurendab 2009. aastal tasandusfondi 50 miljoni krooni võrra ja 2010. aastal 100 miljoni krooni võrra; teede investeeringute jaotamisel arvestatakse ka kohalike omavalitsuste vajadusi;

* seob ühistranspordi dotatsioonide muutumise peamiste sisendite hinnamuutustega ning ei vähenda 2010. aasta riigieelarves ühistranspordi teenuseid;

* võtab 15.oktoobriks 2009 vastu monopolide ohjamise seaduspaketi;

* korrastab erisused saarte elanike paremaks transpordialaseks teenindamiseks;

* Eesti majanduse pikaajalise arengu tagamiseks ei vähenda hariduskulude osakaalu riigieelarves; 

* ei kärbi represseeritute toetusi ja võtab vastu parlamendi deklaratsiooni vabadusvõitlejate tunnustamise kohta;

* ei vähenda pensione.

Tallinnas, 28. mail 2009

 

 

Bluetooth valitsust on vaja ja kohe!

1000 aastat tagasi valitsenud Taani kuningas Harald I Sinihammas suutis rasketes oludes liita skandinaavia rahvad ja võttis uudse kultuurina kasutusse ka ristiusu. Sama olukord on täna Eestis: me vajame nii ühtsust kui tegelikult ka uut usku ehk siis usaldust nii majanduses kui ühiskonnas. Vajame tõsiselt uut valmitsemistava ning usaldust tekitavaid tegevuskavasid...mitte ainult kärpeid riigieelarves.

Mulle teatavaks saanud uue koalitsiooni moodustamise leppe tekst on terviklahendusena ei muud kui olemasolevat majanduskriisi säilitava ja isegi süvendava iseloomuga. Lühidalt võiks pakutud nö tasakaalu mudelit kirjeldadalausega: uppuja päästmine on uppuja enda asi. Ja mille tõttu: nüüd ollakse jõuliselt keskendunud vaid avaliku sektori kulude vähendamisele ning pakutud majanduse toetusmeetmed, milles ollakse kokku leppinud (vähemalt meile teada oleva teksti põhjale) on ettevõtluse jaoks tagasihoidliku tähendusega kui seda tähendust üldse on.

Juulikuus saavad etetvõtjad teada 2008 aasta majandusaasta aruannete sisu japoole aasta taguse majandusprobleemide tegeliku iseloomu. 1 juuliks nimelt peavad need aruanded olema esitatud riigile.

Juhul kui juunikuu jooksul pole ettevõtetel näha selgeid lahendusi ka nende majanduslikele probleemidele võib käivituda massiline ettevõtete likvideerimine või jõudeolekusse panek. igatahes tähendab see nii töötuse kasvu kui majanduse terviklikku kokkutõmbumiset kliirenevalt võrreldes sellega, mida me seni oleme näinud.

Olen jätkuvalt seda meelt, et ka kõnealuses koalitsioonileppes olemasolevad riigisektori kulude kokkuhoiupõhimõtted on arusaadavad ja toetamist väärivad. Samas juhin kõigi uut koalitsiooni moodustada tahtvate osapoolte tähelepanu sellele, et ka kõnealuses leppes kirjeldatu ei oma Eesti majanduskeskkonnale piisavalt kiiret ja usaldust taastavat mõju ning rõhutame siinkord veelkordselt enda välja pakutud lahendusi mille täitmisel oleme valmis toetama kokkuhoiukava:

1. Majandusse tuleb pakkuda piisavas koguses laenutagatisis sektoritesse mille kasv võib olla kiire ning kuhu investeerimine annab kokkuhoidu kogu ühiskonnas. Peamiseks selliseks tegevusvaldakonnaks on Eestis ehitussektor ja hoonete energiasäästule suunatud investeeringud, mille toetamise maht peab olema aga piisav. Oleme jätkuvalt seisukohal, et see tagatiste ulatus ei saa olla väiksem kui ca 10 miljardit krooni, sest investeeringute kogumakht, et Eesti hoonete energiakulutused alaneksid kordades on ligi 100 miljardit krooni.

Selliste tagatiste andmine oleks eelduseks, et ehitusturg võiks oma praeguses madalseisust aasta jooksul kasvada 1,5 - 2 miljardi kroonini kuus ning tagada riigieelarvesse juba 2010 aastal 3-4 miljardi krooni ulatuses laekumisi. Energiasäästule orienteeritud ehitustegevus on ka lähitulevikus suurima majanduskasvuga tegevus ka lähiriikides. See aga tähendab märkimisväärset eksportpotentsiaali.

2. Energiaturg vajab võimalikult kiiret ja sisulist avamist, sest suletud turul reguleeritud hindadega jätkumine ei loo eeldusi energeetika alasteks investeeringuteks. Riiklikult Eesti Energia kui ainsa võimaliku suurete energiainvesteeringute võimaliku tegija eelistamine, mis joonistub välja ka uuest koalitsioonileppe tekstist ei ole õigustatud sest selline riigi poolt valikuliselt eelistatud ning omatud monopoolse ettevõtte roll on pigem olnud energeetikaaalaste investeeringute tuleku takistajaks Eestisse.

Suurimat kiirendust energiasektori investeeringutesse annaks täna ka leppes mainitud mere põhja ehitamist salliv seadus kuid samas tuleb kiirendada nii Estlink 2 kui ka Balti-Rootsi merekaablite ehitamist kusjuures viimase puhul tuleks selle võimalikul viibimisel Leedu initsiatiivina püüda haarata initsiatiivi Eesti kätte ka selle ühenduse ehitamisel sest avanev energiaturg pakuks meile kiiremat hinnaleevendust siinsetele tarbijatele kui kramplik kinnihoidmine põlevkivienergeetikast ja tuumajaama lootuste heietamine.

Tänasest  põlevkivienergeetikast kiire vabanemine annab meiel tagasi need miljardis, mida maksumaksja märkamatult kulutab nii keskkonna- kui terviseprobleemde lahendmaisele seotult põlevkivitööstusega. Ja need on mitmed miljardid kroonid iga-aastaselt, mis ei kajastu kuidagi põlevkivi hinnas külla aga kajastuvad need riigi tehtavates kulutustes.

3. Nii tööstustoodangu langus kui energiatarbimise mahtude langus viitavad üheselt ka alanud eksportturgude kadumisele, mille tõttu on viimane aeg alustada sisuliselt toetatud investeeringuid kohalikku väiketootmisseja seda eriti toidutoomisega seotult. Mikroettevõtluse võimalik kiire õlesehiytamine on täna oluline ak piirkondliku arengu mitte ainult majandusmahtude säilitamise huvides. Looulikult ei halva oma tootmise vähenemine elu-olu tervikuna kuid tekitab kindlasti lisanduva stressi kaubandustasakaalule ja sisseveetavate kaupade osakaalu kasvamise, mis ei mõju riigimajanduse tervikuna hästi. Ühistulisele väike- ja mikrotootmise eeliste loomine on täna piirkondliku heaolu ja töökohtade säilimise ning taastekitamise jaoks ainuke ja küll mitte kiire kuid siiski kiireim tee.

4. Riigi laekumiste jõulisemaks kasvatamiseks on elanike tarbimismaksude kasvatamie ide ebavõrdust suurendav ja probleeme tekitav seda ennekõike asjaolu tõttu, et see ei loo eeldusi arukama tarbimismudelei kujundamisle. Oleme seda meelt, et kasutamata jäetud võimaliuseks täna on erinevate ressursis ja saastetasude jõuline tüstmine, mis võimaldab lisa toota riigieelarvele kuid hakkab majandusse samas sisse tooma ka valikuid: kas kasutada säästlikumaid tehnoloogiaid või raiskavaid tehnoloogiaid.

Käibemakus tõus suurendab automaatselt madalama sissetulekuga inimeste kulusid samas kui seda ei tee saaste ja ressursitasude jõuline kasvatamine. Ainuüksi põlevkivi kasutustasu kolmekordne kasvatamine tänaseks suurendab riigikassasse raha laekumist kuid ei mõjutaks märkimisväärselt elektri hinda.

Olen seisukohal, et kriisiaeg ei ole sobilik avalikku dispuuti eirava võimuliidu järjekordseks loomiseks. Tänane olukord vajab tõepoolest kiiret tegutsemist kuid võimu nimel ollakse valimis jälle unustama ratsionaalsed lahendused kogu ühiskonna jaoks. Järjekordne suletud ja tankimeeskonnana toimiv valitsuskabinet oleks ühiskonnale selgelt väsitav ja vaid poolikuid lahendusi pakkuv.

Siinkohal teatan veelkordselt Rohjeliste valmidusest toetada Eesti jaoks arukaid ja edasiviivaid plaane ka siiskui neid realiseerib vähemuvalitsus. Selle eeltingimuseks on arutelude toomine suletuid uste tagant avalikkuse ette ja kõigi huvitatud osapoolte sisuline kaasamine. Tegemist ei ole täna mitte pelgalt võimukriisiga vaid kogu ühiskonna kriisiga ja see on avalikkuse asi. On arusaadav, et tänane peaminister võib olla põletanud avalikkusega suhtlemisel liialt palju sildu suhtlemaks täna piisavalt avatult kõigi osalistega...nii erkakondade, vabaühenduste kui ettevõtjatega.

Me ei saa aga täna leppida olukorraga, et ühe erakonna ühe isiku ostsutamistavasid tolereerides magame me maha võimaluse ühiskonda kriisist välja tooma hakata seda olukorda esmalt sisuliselt stabiliseerides.

Kava on ju olemas ja selle elemendid nähagi kuid seda Ivan Julma meetoditega ellu viia on raskem kui 1000 aasta eest valitsenud Taani kuninga Harald I meetoditega.

Tegemist oli kuningaga,  keda kustuti tema läbirääkimisvõime ja seetõttu välkuvate hammaste tõttu Ka Harald Sinihambaks. Selmet arutada võimalikest tasakaaludest ja nende saavutamise teedest võimuenamuse mehhanismide  läbi on meil vaja läbirääkivat ja avatud ning huvilisi ühendavat valitsust: bluetooth (ingl. sinihammas) valitsust. 

(Nimelt läks ka Harald I korda ühendada Skandinaavia rahvad üheks ja teatud mõttes vajame ka täna seda).

See ei tähenda möödapääsmatult ja tingimata kõigist erakondadest moodustatud valitsust vaid pigem kõigi asjassepuutuvate pooltega läbi rääkivat valitsust ja see ei ole üldse üks ja seesama. Kõigi erakondade valitus ei pruugi tähendada automaatset edasiminekut vaid samuti raskelt lahenevat punnseisu.

Miks rohelised...aga seks!

Näib nii, et Euroopas ja laias maailmas peetakse vajadust uute majandus ja rahandussuhte järele möödapääsmatuks. Tehnoloogiate muutmises...uues rohelises tööstsusrevolutsioonis...on ka lahendus uue majandustõusuni.
Lähemalt lugege sellest ka Roheliste üle-Euroopalisest tegevuskavast EUROOPA ROHELINE TEE

Head lugemist!

Minu vastus Tarandi kirjale

Kui oled kord pardile lesta või noka peale astunud siis tea, et pardi mälu on pikk ja kättemaks paratamatu. Narrid parti üks kord laseb part sind üheksa korda vastu.


Veel (õnneks) inimese tunnuseid omav saadikukandidaat Indrek Tarand lähetas parteijuhtele ja esikõnelejatele sellise kirja

Arusaadavalt vastasin sellele:

Hea sõber Indrek.

Pean ühinema sinuga arusaamas, et meedia on valimiste ajal paavstist enesestki vooruslikum ja selmet tõepoolest teemasid avavat dispuuti pakkuda, jagatakse eetriaegu ja meediapindu nagu farmis kanadele (broileritele) toiduportsioneid.
Kohtlemise komme näib olevat, et valimistel kandideerijal peab valimisperioodil olema soov end väljendada ja omi seisukohti kaitsta alla surutud või siis saab seda teha vaid raha eest.

See loomulikult ei toimi avalikõiguslikus meedias, kus võrdusreeglid on need, mis tapavadki sisulise arutelu ja probleemikäsitluse.
Võrdsem ja sisulisem kandidaatide käsitlemine oleks meeltmööda meilegi. Valimised ei ole äri ning just valimised peaksid olema aeg kui meedia pakuks rohkem ja sisukamaid aruteluvõimalusi selmet muuta esinemisaeg napiks ja asuda sisuliselt piirama vaba arvamusavaldust, kus tavaolukorras ju arvamusartikli eest koguni honorari makstakse, mitte avaldamistasu ei küsita.

Poliitilise korrektsuse püüd meedia poolt võib viia ja ongi viinud arvamuste tasalülitamiseni ning sisuliste arutelude asemel nappide reklaamtekstide ning loosungite sõjaks.
Ka sind, Indrek, pannakse partidega samasse tiiki või broileritega samasse puuri ning nõutakse etteantud ajal muna...ei rohkem ega vähem kuna see võiks süsteemi sassi lüüa.
Loomade farmi pole inimesel asja, öeldakse meile märkide keeles.

Nii et kinnitan, oleme paremini ja võrdsemalt ning õiglasemalt korraldet avalike arutelude poolt, sest milleks muuks seda avalikõiguslikku meediat ikka vaja on kui maailmast arusaamise parandamiseks.

Tervitades
Marek

Küsiti...vastasin!

Postimehe lugejad küsisid mult hulga küsimusi, millest toimetus palus mult tänasel intervjuul vastata vaid osadele:
Marek Strandberg vastas Postimees online küsimustele

Kuna osad küsimused jaid vastamata siis vastasin need ja panen siiasamasse üles:

huubert banaalfoto(at)hot.ee
26.05.2009 14:34
...tuuma söjaga pidavat kaasnema tuuma talv...???? 60-70 -ndatel tehti palju katsetusi...ja ilmad olid külmad....kas keegi on selliseid vördlusi teostanud....seoses kliima soojenemisega...??????

Minu selliseid uuringuid ei tea. Külla aga juhin tähelepanu, et alates 1960 aastatest tänaseni on maailmas energiakasutus (põhiliselt fossiilsete kütuste kasutus) kasvanud 3 korda! Selle mõju kliimale võib olla arvatavalt suuremgi.
Olgu öeldud, et inimkond on sama aja jooksul kasvanud topelt suuremaks, mis tähendab, et inimeste energeetiline aplus on kasvanud. Ja sellel on loomulikult oma tagajärjed ka keskkonnale ning kliimale.


Küsimus
26.05.2009 14:40
Kas sa teed veel meedias siukesid julgeid avaldusi nagu IMF kohta?
Näiteks The New world order?
Jätka tubli tööd ja loodan ,et küsite seda...!!!!!

Soovitan teil kuulata üht raadio ööülikooli lindistust minu loengust "Mängeldes loodud hädad"...selles ma püüan meie tänase majandslike ja keskkonnaprobleemide tekkelugu lahti seletada.
Tänud Jaan Tootsenile siinkohal selle ülihea saatesarja loomise ning toimetamise eest.
Lugu ise aga saate kuulata siit:
http://heli.er.ee/helid/oy/OY2009_Marek_Strandberg_Mangeldes_loodud_hadad.mp3


Küsimus1
26.05.2009 14:44
Mida teha, et metsloomad ei jätkaks põllumeeste saagi hävitamist? Kas lubada jahtida rohkem metssigu/kitsesid? Kas teha jahiload odavamaks? Mis on teie arvamus selles küsimuses?


See probleem saab olla küll vaid lokaalse iseloomuga. Eestis üldiselt metsloomad saake massiliselt ei hävita.

kuptsik
26.05.2009 14:44
Tere
Mis te arvate kilekoti kampaaiast, mida siin promotakse tugevalt?


Hästi arvan. Ei poolda ka ise korduvaksutusega kilepakendite masskasutust. Rohkem tuleks aga tähelepanu juhtida ka asjaolule, et kilekott pole tarbija jaoks muu kui kaupmehe võimalus mitmesajmiljonikroonise käibe juures teenida kilekottide müüist sumarselt üle sajamiljonikroonine kasum. See on loomulikult kaupmehe õigus nii teha.
Tarbija vabadus on kaasas kada riidekotti või mõnd muud korduvkasutatavat ja vastupidavat kotti-korvi.

Küsimus 2
26.05.2009 14:47
Miks ei toeta "rohelised" Free Software Pact ???


Me oleme koguni algatanud riigikogus eelnõu, mllega vabavara ja avatud dokumendiformaatide kasutust riigisektoris eelistada ja kasvatada...see ei leidnud paraku toetust.

Zap
26.05.2009 14:52
Kas lähed kui valitakse?

Jah.

Kui jah, siis mida kavatsed ära teha? Kas on ühte konkreetset punkti mida välja tuua?

Meil on Euroopa rohelistega kokku lepitud terve tegevuskava järgmiseks 5 aastaks:
http://www.gryyne.ee/images/stories/varia/euroopa_roheline_tee.pdf
või
http://roheline.erakond.ee

Eesti jaoks on selles mitmeid oluliis aspekte: energiajulgeolek ja energiasääst ning toiduohutus näiteks.
Vabandust, et vastan sedavõrd üldsõnaliselt aga viidatud aadressilt saate lugeda roheliste põhjalikku tegevuskava, kus on ühtekokku 11 omavahel seotud ja olulist valdkonda ja nende valdkondade paikapanekuga ning sisustamisega on rohelised tegelenud viiase pooleteise aasta jooksul.
Olen seda meel, et võimalusel sooviksin enim sekkuda uue majandus ja rahanduskorralduse põhimõtete loomisse ja nende osas kaasa rääkimisse sest olen veendunud, et see on vaid aja küsimus, kui uue rahanduskorra aluste arutelusse kaasatakse või kaasub ka Euroopa Parlament.

igavene diktatuur
26.05.2009 15:04
"Kui sul on rohkem raha reklaamimaks oma seisukohti kui konkurentidel, siis see pole demokraatia. See teenib neid, kel on eelispositsioon. Seepärast kestabki selle nn. eliidi diktatuur igavesti."

Jacque Fresco (tööstusdisainer ja sotsiaalne insener)

http://erko.risthein.ee/2008/12/28/zeitgeist-ajavaim/
(63min)

----------------------------
Kas nõustute hr Frescoga? Kas Eesti poliitmaastikul on ka selliseid tendentse märgata? Kes siin kuuluksid sellesse eliiti?


Erakondade ebavõrdne rahastamine riigieelarvest tekitab poliitiliste arvamuste ühekülgseks muutumise, millesse aeg ajalt tuleb kodanikualgatuslikke valgussähvatusi nagu näiteks Indrek seekordsetel Europarlamendi valimistel.
Ka asjaolu, et erakonnad on ainsad vabaühendused (mittetulundusühingud) milliseid riiklikult garanteeritult toetatakse on kodanikuühiskonnale karuteenesks. Roheliste ettepanekuks on olnud, et muude kodanikuühenduste toetus riigieelarvest võiks olla sama suur kui eraodadelegi.
Siinjuures ei tasu unustada ka asjaolu, et riigieelarvelise rahastamise kaotamine võib käima panna liialt suure korruptsiooniriskiga rahastamismehhanismid.
Ütlen ausalt, et Eestimaa Rohelisi poleks sellisel kujul täna olemas kui ei eksisteeriks riiklikku toetusmehhanismid erakondadele. Samas võiks see toetus olla ühtlasem ja mitte nii pillav.

priit
26.05.2009 15:05
tere hr Marek!
uuring ennustab, et EP valimistel saab mandaadi üksikkandidaat Tarand, rohelised aga ebaõnnestuvad. ka mina usun seda, kuigi rohelised on minu sümpaatia. millal/kas on kavas nudist, hambutust ja pehmest hägususest loobuda ja luua kasvõi partei juurde mõistlik tegus pärisroheliste rakuke, kes aitaks silmapaistvalt ja agrssiivselt rohelist asja ajad. sobivaid inimesi ju teie parteis on! või usute, et marginaalne protestihäältel ulpiv teemapartei on mõistlikum eluviis kui Greenpeace tüüpi ühiskonna hääletoru ja pind kommertsmaailma tagumikus ja silmas?

Kui uuringu ennustus tõeks osutub pole midagi parata. See on valijate tahe. Samas on meie kohuseks esindada oma valijaid ja anda neile võimalus see valik teha. Kord on nad oma valiku teinud riigikogu valimistel ja meiepoolne kohus on seda võimalust pakkuda ka nüüd.
Agressiivsus ja konfliktsus ei ole meie asjaajamise viis. Eestimaa Roheliste rolliks pole olla mitte pind äriilma tagapalges vaid näidata ja selgitada, milline on keskkonnasõbraliku ja inimese heaolu tagava uue ärimaalima tehnoloogiline ja ideoloogiline alus. Seda oleme ka siiamaani teinud ja kavatseme ka edaspidi teha.
Eestimaa Rohelised on koosatnud koos teiste Euroopa roheliste parteidega viimase pooleteise aasta jooksul kava, mida plaanime ellu viia Euroopa parlamendis. Eesti esindada sealolek oleks lihtsalt hea märk selle kohta, et ka Eestis on piisavalt keskkonnast hooliva maailma loomisele toetajaid.
Aga roheliste Euroopa Rohelise Tee kohta saate lugeda: http://roheline.erakond.ee
Milliseks kujuneb aga valimistulemus sõltub ikkagi valijatest mitte uuringuagentuuridest. Need uuringud toovad välja hetkehoiakud, mida on võimalik igalühel soovi korral valimskasti juures kujundada täpselt selliseks nagu ta tahab. Valmisstatistikat saab teha pärast kui valimistulemus on mõõdetud.


hobinats
26.05.2009 15:19
Mida te arvate natsionaalsotsialismist ja vanast Aadust?


Ei jaga ta maailmavaadet ega kiida ka harrastatud tegevust.

dolomedes
26.05.2009 15:21
Olen ka ise nooremas eas väga rohelisi mõtteid mõelnud, hilisemas eas on aga tulnud paljusid oma toonaseid seisukohti korrigeerida. Roheliselt elamine pole lihtne. Kuidas on Roheliste parteiga? Tulite poliitikasse teistest parteidest täiesti erineva platvormiga, kas on tulnud selles maailmavaates palju korrektiive teha? Kas reaalsesse poliitikasse on roheliste ideedega üldse asja?


Üksinda roheliselt toimida ongi raske. See on umbes sama kui proovida näiteks anatoomia ja kirurgiaõpiku abil endal pimesoolt opereerida. Loomulikult pole see nii komplitseeritud kuid kindlasti on roheline eluviis lihtsamalt harrastatav kui ühiskonna reeglid ja põhimõtted seda soosivad. On neid, kes ütlevad, et oluline on näidata eeskuju ja see mõjub...kuidas võtta. Ma võin ju parkida ja olengi parkinud oma hummeriomanikust kolleegi tankilaadse sõiduki kõrvale oma jalgratast. mina ei vaheta oma jalgratast hummeri vastu ja seni pole ta ka oma hummerit vahetanud jalgratta vastu.
Maailmavaates pole tulnud korrektuure teha...küll aga on palju uut omandada olnud sellest kogemusest, mida võib ja saab võim inimestega teha. Pean silmas riigikogu töö kogemust.


Raik Viro
26.05.2009 15:21
Millised on teie erakonna kultuuripoliitilised põhimõtted?


Mitmekesisus, iseorganiseeruvus (või -organiseeritus) ja loomevabadus. Siiralt: mu enda arusaam on see, et parimaks kulutuuriministeeriumiks on loomerahvas ise. Näiteks kultuurkapitali hallates ja juhtides, mida siis riigieelarvest toetataks.
See on lihtsalt üks võimalik mõte..olen veendunud,e t parima lahenduse suudaks kultuurirahvas ise leida...vaja oleks poliitilist tahet, mis selle lahenduse otsimise esile kutsuks ja leitu seadustaks.

R.L
26.05.2009 15:28
1) Mulle tundub, et "roheline mõtlemisviis" on rohkem EL'i probleem ja muud riigid (eriti Hiina, India jne) tegelikkuses vilistavad selle peale. Kui palju EP tahab ja saab muud maailma mõjutada ning milliste viisidega ?

Euroopa Liidus on 500 miljonit maailma kõige rikkamat tarbijat. Seda mida need tarbijad tahavad Hiinas ka toodetakse. Selline miline on 500 miljoni eurooplase elustiil selliseks pürivad ka arenevad maad. Kui need 500 miljonit tarbjat ja ennekõike maailma kodanikku hakkavad toimima energiasäästlikult ja nõudes energiasäästlikke tehnikaid siis samasuguseks muutub ka kogu muu maailm. Siiamaani on ahvatlst pakkunud ju energiaküllus, milles Lääs supleb.
Iga inimene ja iga kui rahvas püüdleb mugavuse, heaolu ja tervise poole. Kui seda kõike on võimalik saavutada väiksema energiakuluga kui täna seda Läänes harrastatakse siis lahendevad ka paljud pinged riikide ja ühiskondade vahel. Meie maailma ei hoia pinges mitte kultuuride vastuseis vaid energeetiline ja resursside ebaühtlus. Kui keksmine Somaalia elanik peab aastas läbi ajama energiahulgaga, mis vastab 3-le kanistrile diiselkütusele, siis Ameerika Ühendriikide kodanik toimetab omi asju 600 kanistri diiselkütusega aastas. Ja siis küsitakse, et miks Somaalias priaatlust harrastatakse?


2)EL'i üks kaudseid või mitte nii kaudseid eesmärke on EL'i ühtlustada. Samas on riikide elatus, majandus jm tasemed jätkuvalt erinevad? Kuidas näete Teie selle võimalikkust ja kas see on üldse vajalik ? Kui räägitakse maailma juhtivatest riikidest, siis kuidas keegi, aga tihti nimetatakse USA, Inglismaa, Saksamaa jne. Miks ei ole USA, EL?

See on aja küsimus, ku näiteks needsamad Saksamaa ja Pranstusmaaj asuurbritannia hakkavad end käsitlema väikerahvaste riikidena tänases maailmas. No mis on 80 miljonit saksa kodanikku üle 1000 miljini Hiina elaniku kõrval...loomulikult väikerahvas...nagu meiegi. Selle tõsiasja mõistmisest algab tee ühtsemalt toimiva Euroopa suunas.

3)EP kui palju Te saate kaitsta (kaitsta vale sõna, sest rünnakut pole, aga mõte) Eesti tegelikke huvisid ?

Keskkonna, inimeste tervise ja õiguste osas ning energiajulgeoleku asjus on Euroopa huvid tegelikult üsna otseselt ka Eesti huvid. See on põhjus, miks ajada asju Euroopa Parlamendis.

4)Kas Te kandideerite EP kuna see on karjääri mõttes positiivne või siis selleks, et Te näete seal asju mida teised kandidaadid ei ole teinud, aga mis on Eesti huvides (siin on kindlasti oma roll mõlemal, aga kumb on domineerivam) ?

Olen teinud otsuse püüda ka poliitiliste vahendistega saavutada muutusi, mis viivad ühiskonnani, milles mõistetakse, et inimene on ka oma loodud tehiskeskkonnaga tervikliku ökosüsteemi osa ja selles tuleb toimida (ellujäämiseks nagu ökosüsteemi osadele kohane. Seega on domineerivam see teine osa.


Med
26.05.2009 15:37
Mida olete teinud pärast “Abinõud riigi infotehnoloogia kulutuste vähendamiseks ja infotehnoloogilise innovatsiooni soodustamiseks” läbikukkumist avatud tarkvara juurutamiseks ning mida kavatsete teha tulevikus?

Esialgu vaid jätnud meelde need küllalt meelevaldsed ja tegelikkusele mittevastavad argumendid, mis selle eelnõu läbi kukutasid ning kuidas öelda...ootame uut võialust.

Mis oli teie arvates põhjuseks selle eelnõu läbikukkumiseks? Kas Teie kolleegide vähene kogemus avatud tarkvaraga?

Valitsuse soovimatus selliseid muutusi teha, mis muutus enamuse poolt otsitud põhjustel antud vastuhääleks valituse toetamiseks...noh, see ongi see tavaline kummitemplimehhanism.

Kuidas Te näete avatud tarkvara tulevikku Eestis?

Kui üht võimalikku kohaliku infotööstuse alussammast kus litsentside improdi asemel sünniks rohkem IKT töökohti. Avatud lähtekood või dokumendiformaat tähendab muu hulgas kindlasti ka turvalisemat infokeskkonda.

Ning kui Teie erakond saab Euroopa Parlamendi valimistel mõne koha, kas Te proovite ka seal avatud tarkvara juurutada?

Jah kindlasti...kuid õnneks on Euroopa Liidu hoiak monopoolsete ettevõtete ja tarkvaraettevõtete suhtes juba eos kriitiline.



pontius
26.05.2009 15:47
miks rohelised on vait selle gaasitoru suhtes ???

Teisipäeval viibis Soomes meie erakonna liige suursaadik Paul Lettens, kes tutvustas üksikasjalikult Soome Vene ühsifoorumil, mille olid kokku kutsunud Soome rohelised, NordStremiga seonduvaid keskkonnariske. Seda selgitustööd teeme me oma jõudude piires täna seal kus tehakse otsuseid NordStreami asjus ja need riigid on täna Soome ja Rootsi. See selgitustöö ülemere ja ülelahe on intensiivsem kui see välja ehk paistab.


miks?
26.05.2009 15:58
Ka mina küsin, miks rohelised on vait gaasitoru asjus.
Suurimad toru vastu lärmi tõstjad on Tarand, Lippmaa ja veel mõned.
Aga rohelistelt pole midagi kuulda. Ometi on see meie tähtsaim keskkonna-probleem lähiajal.

Selle toru osas tuleb lärmi teha seal kus tehakse otsuseid. Soomes ja Rootsis näiteks. ma sõsarparteide kaudu oleme seda tööd ka teinud.
Eestis ei tehta Nordstreami osas kahjuks ühtki otsust...me ei osale selles protsessis teadupoolest.

Olivar
26.05.2009 16:13
1. küsimus:

Millegipärast seostub roheliste avalik kuvand enamikule tuulegeneraatorite lobitööga. Sel ja teistel põhjustel jääb paljudele ka pahatihti mulje rohelistest kui masinalõhkujatest. Miks ei ole rohelistel sellise väärarusaama kummutamiseks ja oma seisukohtade kristallselgeks tegemiseks tõhusat kommunikatsioonistrateegiat?

Mulle teadaolevalt on selliste lugudega ja kuvanditega selline lugu, et kord pähevõetud arusaama ei ole võimalik sealt lihtsal moel eemaldada. Inimene elabki lugude kontekstis ja hetkel kui tekkisid Eetsimaa Rohelised olid teie kirjeldatud kujutlused juba tekkinud. Või siis tekitatud. Mõelge selle peale, mis on selliste kujutelmade eesmärk. Olen veendunud, et need ühekülgsed kuvandid on arusaadavalt ju kellelegi kasulikud. Samal moel nagu me kuuleme teatud meedias väiteid selle kohta kuidas eestlased ja lätlased on fašisitid, ukrainlased varastavad vene gaasi jne jne.
Nagu teada ei vasta needki väited tõele aga samas on need arusaamad osade inimeste ja rahvaste mälus sedavõrd sügaval, et sellest ei aita välja ükski kommunikatsioonistrateegia.
Kui teil on sellise hea kommunikatsioonistrateegia plaan siis olge hea ja andke mulle teada: marek.strandberg@gmail.com

2. küsimus:

Kas rohelised on põhimõtteliselt tuumaenergia vastu või on nad vastu vaid 3. põlvkonna jaama kui moraalselt vananenu ehitamisele? On ju 4. põlvkonna jaamad eelnevaist oluliselt tõhusamad, säästlikumad ja turvalisemad. Kas vastandute ka neile ning kui jah, siis kas tehnilistel, moraalsetel, majanduslikel, ökoloogilistel või muudel kaalutlustel?

Tuumaenergeetia põhiprobleemiks on ennekõike jäätmed. Nii olemasolevad kui uute reaktoritega tekkivad. Tuumaenergeetiaks võiks taluda lahendust, mis muudaks olemasolevad kümneteks tuhandeteks aasteks tekkinud jäätmed vähemohtlikeks. Uue tuumade lõhustumisel põhineva energia järele puudub vajadus kui inimesed suudavad olemasoleva energiaga säästlikumalt ringi käia.

sirr
26.05.2009 16:40
ma vaatan harva riigikogu infotunni ülekannet ETV-st. Aga mõlemal korral, kui ma seda tegin, nägin teie ääretult matslikku käitumist spiiker Ergmaga. Kas need olid juhused, või ongi teie tava olla ebaviisakas ja matslik vanemate daamide suhtes?

Kahjuks ei tea, millest on jutt ja kahjuks ei vaevunud ka teie tegema muud kui kirjeldama oma hinnanguid. Ma tõesti ei oska arvata, mida ja millal te olete vaadanud.

new energy
26.05.2009 16:43
Kus saab odavalt osta eramajale päikesepaneele ja tuulegeneraatoreid?

Eestis tean üht müüjat: www.futuren.ee
Kahjuks ei saa enamused Eestis autonoomseid taastuvenergeetilisi seadmeid ja lahendusi müüvad etetvõtted hiilata odavusega: turg on väike, riiklikku toetust sellistele lahendustele ei ole ning ettevõtjad on just-just alustanud.

teine võimalus on omal käel internetist otsida nende lahenduste komponente. Võib lõppkokkuvõttes tulla märkimisväärselt odavam.
Kui eesmärgiks on odavus ja võimalus ka ise ehitada siis vaadake näiteks sellist kodulehte:
http://www.earth4energy.com/
Guugeldamine sõnadega wind, solar, power ja home annab aga piisavalt viiteid, kus edasi kaevuda.

kalasportlane
26.05.2009 17:08
millal suvatsetakse lõpetada kormoraanide ületootmine. kõik teised eu riigid on juba ammu aru saanud et see ei toida ja irvitavad lollide eestlaste üle.

Kormoranide arvukuse reguleerimiseks on vaja neid arusaadavalt küttida, et nende populatsioon oleks rohkem tasakaalus kalavarudega. nii nagu on kormoranide probleem, kui seda nii võib nimetada tegelikult ju probleem Läänemere kalavarudega seotult. Läänemere kalavarusid ja elustikku ei ohusta esimesena mitte niivõrd kormoranid kui just inimesed: põllumajanduse, tööstuse ning liig-intensiivse laevatamisega. Kormoranid on lihtsalt inimese vähendatud kalavarudest suutelised kiiremini endale vajaliku toiduse välja kui seda suudab inimene.
Rääkige näiteks Dmitri Demjanovile või Imre Kosele, et soovite saada head retsepti, millega mereelukatoidulise linnu liha hõrguks ja söödavaks muuta ja on põhjus küttimisega algust teha (kui sellised retsptid olemas ning võimalikud) Aga see pole loomulikult lahendus kalavarduse probleemile, sest koos kormoranide küttimisega tuleb alla viia ka põllumajanduses kasutatavate sünteetiliste väetiste ning kemikaalide hulk. See aga tähendab, et kogu Euroopa põllumajanduspoliitika vajab ümberhindamist. Mitte kormoranid ei söö ära Läänemere kalavarusid vaid üle 40% Euroopa liidu eelarvest põllumajanduslikule suurtootmisele minevad toetused ning näieks ka saastetasude puudumine laevakütustelt on see põhjus.

küsimused
26.05.2009 17:55
1. Miks pole Erakond Eestimaa Rohelised sedavõrd progressiivse sotsiaalpoliitika ja vasakpoolse majanduspoliitikaga kui enamus teisi Euroopa rohelisi parteisid?
2. Miks te ei välista koostöö tegemist konservatiividega (IRL-iga), kui viimased peavad müstilise 'riigi majandusliku konkurentsivõime' säilitamist tähtsamaks loodushoiust kui ka töötajate huvidest?

Meil on arusaam, et loodushoid ja säästlik toimimine on ühildatav majanduspõhimõtetega ning rohelised tehnoloogiad saavadki olla keskkonnasäästliku majanduse aluseks.
Tõsi, meie põhimõtete hulka käib ka see, et inimsuhete ja tervise arvelt ei saa ega tohigi majandust kasvatada ja siin on meil parempoolse ilmavaatega tõesti veidi lahkarvamusi.
See miks Eestimaa Rohelised pole sedavõrd vasakpoolsed on meie tekkeloos. Muude Euroopa riikide rohelised erakonnad tekkisid hoopis teiste probleemide kontekstis, kus oli suurem vajadus ka mainitud vasakpoolse varjundi järele. Meie tekkelugu on hilisem ja seega ka veidi teistsugune.


k2
26.05.2009 18:12
Kas rohelised kavatsevad/on kaalunud kunagi hakata ellu viima vaba tarkvara eelistamist kuletud koodiga tarkvarale _parteiprogrammi tasemel_ ning millised on teie seisukohad intellektuaalomandi (patendid+copyright) seaduste küsimuses (eelkõige Piratpartiet [http://www.piratpartiet.se/international/english] programmi valguses).


Me oleme koguni sellekohase seaduseelnõu esitanud, mis oleks vabavarale ja avatud dokumendiformaatidele Eesti avalikus sektoris rohelise tee andnud.
Paraku on meie eelarve nagu ka veenmisjõud kindlasti väiksemad kui näiteks neil , kes Microsoftiga seotult tulu teenivad.

siir
26.05.2009 18:33
Üritan igapäevaelus järgida paljusid n-ö rohelisi tarbimispõhimõtted ja olen ka EER-i valija, ent olen kuulnud erakonda kuuluvatelt tuttavatelt, et erakonnas on palju sisemisi lahkhelisid ja erakonna sisemine demokraatia vms ei tööta päris laitmatult. Kuidas Te ise hindate EER-i sisekliimat ja mida Te võtaksite ette erakonna sisekliima parandamiseks?

Erakonna sisekliima on enamjaolt samasugune nagu paljudel teistelgi võimuga kokku puutuvatel organisatsioonidel. Erakonda kuulubki inimesi, kellele võim ühel või teisel moel korda läheb.
Nagu näha on küsija on meie erakonnaga väga suures puutumuses vastupidisel juhul oleks tal teada ka teiste Eesti erakondade siseelu omapärad ja võime ka võrrelda.
Olgu öeldud, et täna on Eestimaa Rohelised ainuke erakond, milles kehtib liikmete otsedemokraatia põhimõte: see tähendab, et ruutjuur liikmete arvust liikmeid saab algatada ja erakonna sisehääletusele panna erinevaid otsuseelnõusid.
Viimane otsus mida erakonna sisehääletusel tehti, oli erakonna 2009 aasta eelarve kinnitamine. Sedagi teevad Eestimaa Rohelistes erakonna liikmed. Ehk oli see erakonna sisedemokraatliku mehhanismi olemasolu küsijale teadmata.
Soovitage palun oma roheliste liikmetest tuttavatele probleemide tekkimisel rakendada erakonna sisemist otsedemokraatlikku mehhanismi. Täna on vaja oma idee või põhimõtte toetuseks koguda alla 40 erakonnaliikme toetusallkiri, mis on väga väike protsent enam kui 1500 liikmest. Vastuolusid lahendabki demokraatlik protsess, mille võimalused roheliste hulgas on selgelt suuremad kui muudes Eesti erakondades. Erakond on oma üldkoosolekutel kokku leppinud need põhimõtted ja võimalused. Kirjeldasin teile roheliste demorkaatiatööriistu. Aga seda juhtub ikka, et keegi haamriga näpu pihta lööb...loomulikult kostub üsna sageli hüüatus "k****i haamer!"

On teil mõnes tuuleenergiaga seotud firmas osalus, saate te tuuleturbiinide ärist isiklikku kasu?

Ei ole osalust ja isiklikku kasu tuuleturbiinide ärist ei saa.

eh
26.05.2009 18:59
Milline on roheliste kõige tähtsam ja potentsiaalselt kõige kasulikum ettepanek majanduslangusest välja tulemiseks? Plaanist elamute soojustamiseks laene tagada olen teadlik, aga äkki midagi laiapõhjalisemat?

Hmm..laiapõhjalisemat...seesama elamute energiasäsätlikuks mutumise kava maht võib 10 aasta jooksul küündida 100 miljardi kroonini ja see võiks riigikassasee maksudena tuua ca 35-40 miljardit krooni ja säästa inimeste jaoks 20 aasta jooksul kokku umbes 250 miljrdit krooni...ma tõesti ei oska hetkel midagi laiapõhjalisemat või mahukamat välja tuua. Seda enam, et energiaraiskamise käes vaevlevad ka paljud meie naabrid ja kui me ise sellise süteemi luua suudame on tegemist ka märkimisväärse ekspordipotentsiaaliga tuleviku jaoks. Sõnnikut tuleb ikka selle puu juurele panna, mis kasvab ja vilju kannab.

Tuumajaama ehitamine on nüüd praktiliselt lahti läinud (utreerin), mis rohelised kavatsevad ette võtta? Rääkida realseid lahendusi välja pakkumata edasi, et tegelikult on ju teisi alternatiive? Kas ikkagi on reaalseid alternatiive?


Reaalne lahedus on energiakokkuhoiule panustamine: väiksem energiavajadus tähendab ka väiksemaid vajadusi uute energiaallikate järele.
Elektriühendused Soome ja Rootsi tagaksid turu toimimise ja see omakorda võimaldab ühises Euroopas ka energiaressursse paremini kasutada.
Elektriühendused Põhjamaadega koos suurte tuuleparkidega oleksid lahendus, millega kaoks vajadus ehitada tuumajaama...kas teile ei tundu, et tänane valitsus ei soovigi sellistele investeeringutele eeldusi luua sest on tekkinud ülisuur huvi rajada tuumajaama? Sellist suurt ja määramatu eelarvega moodustist.
Pole arusaadav, mil moel kunagi 2020 aasta järel valmiv ja tol hetkel kõige kallimaid piirkonna tuumajaamu suudab energiatootmises hinna poolest konkureerida teiste ja varem ehitatud ja järelikult ka väiksemate kuludega tuumaelektrit tootvate jaamadega. müüt kõlab nagu saaksime me ehitada justkui tuumajaama endale odavat elektrit tootma. See pole kahjuks võimalik sest alates 2016 aasta 1. jaanuarist peab Eesti rakendama elektri vabaturu reeglid.
Aidake hoopis teie vastata küsimusele, miks meie peadesse aetakse süsteemikindlast tuumabluffi, mis ei kannata isegi elementaarset majanduslikku kriitikat?


ja veel eh
26.05.2009 19:01
Kas peate Eesti valimissüsteemi normaalseks? Kaua võib kannatada sellist jama, et valid endale sümpaatse inimese, kuid pukki saavad ikka needsamad marineeritud sägad, keda oleme pidanud juba aastakümneid taluma?

Seda tuleb kannatada kuni kehtib tänane Põhiseadus.
Valimiste ja rahva demokraatliku esindatuse mõttes vajaks valimissüsteem muidki muutusi. Näiteks selleks, et parandada valimiste selgust ja tagada elanike parem kaasatus otsustamisse.
Näiteks Rohelised on teinud seaduseelnõiu, millega oleks kohalikus omavalitsus võimalik läbi viia rahva enda algatatud omavalituse jaoks siduvaid rahvahääletusi.

Miks peaks just teid Europarlamenti valima?


Kui te jagate nii minu kui Roheliste maailmavaadet ja soovite, et sellest lähtuvalt ostsustataks ja neid seisukohti kaitstaks siis võite valida nii mind kui rohelisi.

Hannes
26.05.2009 19:52
Roheliste erakond peaks olema eelkõige roheliste erakond. Minule aga tundub, et teie rohelisus on ära kadunud ja olete poliitiline partei nagu iga teine. Olete vait gaasitoru asjus, ei oma kindlat seisukohta IRIS-reaktori suhtes, olete vait seonduvalt plaaniga kavandada uusi põlevkivienergeetika plokke ja diislitehast. Olete välja tulnud vaid ulmeliste plaanidega teha hiigelsuur tuulepark, mis on hiidlaste poolt põrmustatud ja millest Eestile suurt kasu polekski, olete rääkinud Rootsi järvede ülespumpamisest, millest rootslased ise pole kuulnudki. Te pole kommenteerinud rootslaste plaane rajada uusi tuumajaamu. Käisite mõõtmas temperatuuri Lagedi kanade matmiskohas, siiani aga puudub kohalikel põhjaveeseire süsteem - tegite show'd ja ei huvitunud, mis kohalikest edasi sai. Räägite rohelisest majandusest ja rohelisest maailmavaatest abstraktselt - samas Euroopa energia import kasvab 50%-lt 70%-ni ja suur osa Euroopast ripub Vene gaasitoru otsas. Palun rääkige selgelt ja konkreetselt, mida roheline majandus teie versioonis endast kujutab. Kui räägite tuuleenergiast, kuidas kompenseerite need kaks nädalat, mil tuulikud töötavad vähem kui 10% võimsusega - kes on see hea onu ja kus ta paikneb siis, kui väljas on -30 kraadi.

Gaasitoru asjus ei ole me vait vaid oleme teinud igat ulatuslikku segitustööd...seda pole vaja teha mitte Eestis, kus ei tehta ühtki otsst gaasitoru asjus vaid Soomes ja Rootsi. Meie sealsed sõsarparteid on olnud meie peamised koostööpartnerid, kellele oleme meile teada olevaid Nordstreami gaasitoruprobleeme ka tutvustanud. Soome ja Rootsi on need kohad kus tehakse otsus gaasitoru asjus, mitte kahjuks Eesti ja seal on Nordstreamiga seotud probleeme paremini mõistama hakatud Paljuski ka tänu meie selgitustööle ja Põhjamaade roheliste koostööle.

Te eksite...me ei ole rääkinud Rootsis järvede ülespumpamisest ja see, millest pole räägitud seda ei saagi olla kuuldud, kas pole. Rootsi hüdroenergiaga Eetsi tuuleenergia stabiliseerimine tähendab seda, et kui Eestis puhub piisavalt tuult võib hüdrojaama siibri sulgeda ja vett säästa.

Me ei ole kindlasti põlevkivienergeetika jätkumise poolt ja siin saab seda veelkord välja öelda. Tuumaenergeetika kohta oleme öelnud kindla seisukoha: kümneid tuhandeid aastatid säilitamist vajavate ohtlike jäätmetega tuumatehnoloogia on lubamatu. Arutamise alla võiks tulla tuumatehnoloogia mis on suuteline olemasolevad tuumajäätmete kuhjad energiaks ja väiksema radioaktiivsusega jäätmeteks muuta. Sellist lahendust aga täna lauale pandud pole.

Kanade temperatuuri mõõtmise tulemus oli, et ametnike väidetud termofiilset lagunemist, mis oleks käivitanud ka ohtlike mirkroorganismide hävimise, ei õnnestunud tuvastada. Andsime selle tõsiasja Toidu ja veterinaarametile teada ning nende asi on vastutada kõnealuse ohutuse eest.

Me oleme toetamas ideed, et Eesti võiks märkimisväärse osa oma energiavajadusest saada avamere tuuleparkidest. Projekt millele hiidlased vastu astusid oli hoopiski maismaale ehitatavate tuulikute kava. Sellist lähenemist ei ole me kunagi toetanud sest nii majanduslikel kui keskkonnakaalutlustel on avamere tuulikud eelistatumad. Olete selles asjas veidi eksinud.

Rohelise majanduse sisu on energia kokkuhoid ja muudetud elamis-, transpordi, toidu, jäätmekäitluse, energiatootmise ja töökorralduse tehnoloogiad.
Ilma märkimisväärse energiakokkuhoiuta pole võimalik tagada taastuvenergiast enamuse või kõigi vajaduste katmist. Tänane fakt on see, et Euroopa tuleks toime poole väiksema energiakasutusega. Fakt on ka see, et kui Euroopa seda tegema ei hakka levib vajadus kulutada ca 50 ja enamgi megavatt-tundi energiat aastas inimese kohta ka arenevatesse maadesse, kus täna on energiatarve inimese kohta kordades väiksem.
Tööstuse ja tehnoloogiate revolutsioon on alati kasvatanud nii majandust kui muutnud inimeste mõtlemisviisi. nii juhtuks see ka nüüd...rohelise tööstusrevolutsiooni käigus.

Ja kui tagasi tulla tuulevaikuse ja tuulikute juurde siis pole me kunagi öelnud, et kogu energia peaks tulema vaid tuulikutsest. Eesti -Rootsi energiaühendus ja energialepe on üks võimalusi kompenseerida ka pikema tuulevaikuse energiavajadus, sest kui tegemist on koostööga siis on virtuaalselt tuulevaesele ajale eelneval ajal ju tuuleenergia liig hüdrosüsteemi salvestatud. Ärge siinkohal oma paisujuttu mõtlema ja rääkima hakake...pean siinkohal silmas energiabilanssi nimelt.
30 kraadist külma aitavad rahulikumalt jälle üle elada energiasäästlikumaks renoveeritud või ehitatud kodud, mis on samuti meie majanduskava osaks.

Kompra
26.05.2009 20:00
Kas kavatsete visata välja erakonna ridadest erakonda korduvalt kompromiteerinud Riigikogu liikme Maret Merisaare või on teil ühiseid saladusi, mida ei saa reeta?

Miks Ansip rohelisi ei tahtnud valitsusse?


Seda tuleb Ansipilt küsida, minu päralt on vaid oletused. Sama, kuna tegemist on juba kahe aasta tagusesse aega jääva sündmusega ei anna selle sündmuste põhjuste analüüs suurt midagi.

kysimus
26.05.2009 21:50
Kas näete võimalust Riigikogu kummitempli staatust muuta?


Selleks on üks hea tee: muuta põhiseadust nii, et otsuseid saab vastu võtta mitte lihthäälteenamusega vaid näiteks 2/3 või 3/4 häältega. See tähendaks, et valitseksid pigem vähemusvalitsused, milliste asi oleks siis riigikogus sisuliselt arutades ja asju ajades oma plaanidele toetust saada. Eesti jaoks oleks hea stabiilne ning arutamisel ja kaasamisel põhinev valitsemiskultuur.

tõnu
26.05.2009 22:38
Mida arvate europarlamendi (või muudel) valimistel kinnistest nimekirjadest?

Ei arva hästi...see väärab demokraatiat ja suurendab parteide kui au, mõistuse ja südametunnistuse omavolilist rolli. see kord peaks muutuma ja meie oleme valmis seda muutma.

töötegija
26.05.2009 23:00
Lugupeetud hr Strandberg, millal ja millise tegevuse sooritamise eest te viimati erasektoris palka (vms sissetulekut) teenisite? See tähendab, saite iseenda poolt tehtud töö eest rahalist tasu, mille vahendajaks ei olnud riigieelarve.

Teadus ja arendustegevuse eest paari aasta eest, loengute ja konsultatsioonide eest erineva tulemuslikkusega pidevalt.

vanemteadur
26.05.2009 23:27
On vist selge, et rohelise poliitika põhiküsimus on see, kas keskkonnasäästlikku majandust on üldse võimalik üles ehitada. Ja kui, siis kuidas. Kes (persoon) või mis (käsitlus) on Teile selles osas autoriteet? Kas Eesti rohelistel on sellisest majandusest terviknägemus või tegelete ainult teatud niššidega?

Keskkonnasäästlikku majandust on võimalik üles ehitada ja see saab alguse kõigi majandustegevuse kulude kaupade ja toode hinda arvestamisest. Eks see ole ka ju kapitalistlik põhimõte, et kasumit saab toota vaid kapitali kahjustamata. See kapital, millest täna kasumit teenitakse ei ole ammu vaid rahas mõõdetavad masinad, maad ja majad ning patendid. Kasum teenitakse looduskeskkonna, inimese tervise ning inimeste suhete arvelt. Ka need kapitalid tuleb majanduses arvesse võtta ja seda kahjuks täna ei tehta. Isegi looduskapital on arvestamata oma õiglase hinnaga. Riigid maksustavad loodusvarade kasutamist ja sedagi valikuliselt ja ulatuses, mis harva nende kaotust tegelikult kompenseerib. Nii elatakse tegelikult juba täna võlgu nii tuleviku kui üksteise arvelt ning liigutakse sisulise ökolooglise pankroti suunas.

Eestis on sellise tervise ja keskkonna arvelt majandamise musteräide Eesti Energia: 1 kWh põlevkivielektri tootmiseks peab ühiskond kulutusi tegema ca 2 krooni makstes kinni nii põlevkivikasutusega seotud tervisekahjustused nagu ka keskkonnaprobleemid ning tagades lisainvesteeringud põlevkivi kasutuseks vajalikku infrastruktuuri. Tegemist ei ole ju arusaadavalt mitte kapitalistliku vaid tugevalt subsideeritud majandusega.

Meil on täna rohelisest majandusest terviknägemus ja selle alused on järgmised:
- laiaulatuslik energiasääst elukeskkonnas, transpordis ning tööstuses uute ja paindlike lahenduste kasutussevõtuga
- nende energiasäästulahenduste kättesaadavaks tegemine arenguabi korras ka arenevatele riikidele, millised annavad demograafilisse paisumisse Maal suurima panus
-energiakokkuhoiuga samaaegselt tuleb kasutusse võtma hakata taastuvaid ja ka kütusevabu energiaallikaid (tuul, päike, lained, tõus-mõõn, biomass, maa sisesoojuse kasutamine). Tegemist on lahendustega, mis võimaldavad energiat säästvamas Maailmas fossiilseid kütuseid kasutamata toime tulla. Samas tuleb taas tegeleda ka nende tehnoloogiate kättesaadavaks tegemisega arenevatele riikidele ning muuta selline tegevus arenguabi peamiseks sisuks
- põllumajandusliku suurtootmise kõrvale paindliku ja hästi masindatud väiketootmise ning mahetootmise käivitamine. Põllumajanduslik suurtootmine on olnud põhjuseks, miks tegelikkuses on muutunud ühekülgsemaks toidulaud ja kadumas erinevad toidukultuurid aga samas seesama suurtootmine on jätkuvalt ohuks Läänemere ja teiste merede ökoloogilisele seisundile nii, et võib öelda, et põllumajandus toimib täna nii ühiste rahaliste vahendite tohutu kasutuse nagu ka looduskapitali arvelt.
- rahanduses on vaja muutusi: raha ülekande maksu ehk nn Tobini maksu kehtestamine looks võimalused piirata spekulatiivsete tehingute mahtu ning suunata rahalisi vahendeid konkreetsete maade loovasse majandusse; maksuparadiiside vältimine ja keelustamine kaotaks spekulatiivsest rahamaailmast nii mõnedki tagauksed ja mudaks rahandusega seonduva selemaks ja riskivabamaks
- muutusi vajab ka rahvusvaheline kaubandus: me ei saa ega tohikski sallida näiteks seda, et 500 miljoni eurooplase jaoks luuakse rahaliselt odavaid ja kauplemiskasumeid võimaldavaid kaupu Hiinas, kus seda suurelt jaoks tehakse inimõiguste, inimeste tervise ja looduskeskkonna arvelt. Me peame rakendama ühtsed humanitaar- ning keskkonnastandardid kõigile kaubandus ja tööstuspartneritele.

Nagu näete pole tegu mitte üksikute niššidega vaid tõesti kõiki majandusharusid ja rahandust puudutavate muutustega, millele võib rahumeeli nimeks panna ka "roheline majandusrevolutsioon"


põhimõtteline küsimus
27.05.2009 01:08
kas lõbu pärast tapmine on teile eetiliselt talutav (nt. jahiturism)?

Ei ole. See on mõistetav kui selline lõbuvajadus on suunatud metsloomade liigikuse reguleerimisele (mida inimeste endi tugeva sekkumise tõttu looduskeskkonna toimimisse on vaja teha). Õnneks leiab küll sellises tegevuses saadu liha ja nahk sageli ka kasutuse.
On üks aspekt lõbujahinduses, mis on mõnevõrra vastuolulise tähendusega. Nimelt: kui jahindust käsitleda kui inimeste korrigeerivat sekkumist ökosüsteemi siis oleks loogiline, et ei kütitaks mitte tugevamaid isendeid vaid vaevatumaid...paraku soovib inimene aga näha trofeena just tugevate ja elujõuliste isendite kehaosi või pilte endast ja tapetud loomast.

Malle
27.05.2009 08:56
Miks rohelised vaikivad metsamaa müügi kohapealt???


Hetkel pole metsamaa müük muu kui üks idee ilma otsuseta. Oleme valmis selle vastu astuma kui sellest ideest peaks otsus kujunema hakkama. Oleme ka sellest valmidusest avalikkust etavitanud.

.2
27.05.2009 08:56
palun loetlege oma valimisprogrammi lubadused/eesmärgid ja kommenteerige nende täidetust selle 2 aasta jooksul (või kui ei ole täidetud, siis mida te olete selles vallas üritanud teha)

Esiteks ei lubanud, me riigikogu valimistel muud kui oma maailmavaatest lähtuvalt toimima asuda ning tõsta energia ja demokraatia teemad ühtedest olulisteks aruteluteemadeks.

ka tänu meiel on energeetika teema arutelude keskmes. 2007 aasta augustis roheliste initsiatiivil kokku kutsutud riigikogu erakorraline istung energeetika küsimustest käivitas energeetikaarutelude kaskaadi, mille tulemuseks on ka energeetika arengukava (kuigi kritiseeritav) ja ka maavarade kasutamisega seonduv. Põlevkivi kasutuse määr on osutunud ka roheliste vastuseisu tõttu väiksemaks kui see esilagu oli planeeritud.
Ühtekokku on meilt 2 aasta jooksul tulnud üle 40 seadusandliku initsiatiivi, millest kajjuks küll enamused on tagasi lükatud.
Me töötasime välja riiklikud toetusmehhanismid energiasäästuks, mis ulatuses, mida soovisime taas riigikogus tagasi lükati kuid nagu tean on see teema meie kavandatud viisil taas päevakorda võetud. Majanduskriis, mis teha. See annab lootust, et ka rohelisi lahendusi rohkem kuulda võetakse.

Me koostasime kohaliku omavalituse rahvahääletuse seaduse ja täna on see riigikogus menetluses. Seaduse eesmärk on anda kohalike elanikele õigus algatada vajadusel kohalikku elu puudutavaid otsuseelnõusid ise ja neid rahvahääletusel otsustada nagu ka keelustada rahvahääletustega volikogude poolt vastuvõetud otsuseid, kui rahvas selleks soovi avaldab.

Me sieisime selle eest, et alkoholi müügipiirang kestaks õhtul kümnest hommikul kümneni ja meie teada on tänaseks vähenemas ka joobes juhtunud tööraumade hulk.
Tänu meie tegevusele kohustab seadus varsti planeeringute tegemisel sellele maa-alale ka vastavate selgitavate tahvlite väljapanemise, et inimesed teaksid, mis teoksil.

Artur
27.05.2009 08:57
Erakonnakaaslased on teid süüdistanud erakonna sponsorraha omastamises viimaste Riigikogu valimiste ajal. Kuidas kommenteerite - kas sponsorid toetasid teid või erakonda? Kas (samade) eraisikute toetust on oodata ka praeguste valimiste puhul?

Need on alusetud süüdistused ja tegemist on lihtsalt valega. Erakonna toetajad on toetanud riigikogu valimiste nii mind kui erakonda. Vastavate märgetaga on ka toetused erakonna kontole laekunud.

jo
27.05.2009 09:05
Miks tuumajaam Eestis on ohtlikum ja mõttetum, kui tuumajaam Soomes?


Soomes on olemas koguni mitu tuumajaama...kogemus, oskused selels vallas pikaajalisemad ja see on selle rahva valik. See valik ei lahenda küll ühelgi moel jäätmete probleemi sest ka graniidikihti matmine pole sellesama graniidikihi pikaajaliselt toimuvate muutuste tõttu sugugi ohutu.
Soomes on tuumjaamad sealse suurtööstuse huvidest lähtuvalt...nüüd soovib Soome tuumajaama ehitada ka üks rahvusvaheline kontsern ja seda lahendust Soomlasd juba vastustavad sest ei soovi, et energia oleks eksporditud ja jäätmed muudetud nende probleemiks.
Eks need tuumjaamad ole mõlemal pool lahte sama mõttetud...lihtsalt põhjapool on need otsused tehtud ja muudetud teatud valikud paratamatuteks ja meie võime siinkohal veel nendest otsustest loobuda, et mitte ebamugavat paratamatust tulevikus hambad ristis ja riskides taluda.

Ott
27.05.2009 09:44
Kas te ei ole kahepalgeline oma jalgrattakasutuse ja rohelise mõtteviisiga, kui paar aastat tagasi sõitsite uhke maasturiga ringi ja samas ajasite ühe lapse alla(sõitsite maasturiga jalast üle)?


Ehk ajate mind segi mu nimekaimuga, kes on tuntud kui roolijoodik ja selle eest korduvalt karistatud.
Ma pole varsti kümmekond aastat maasturit omanud.

Liberaal
27.05.2009 10:05
Tere!

1. Tuul vs tuum.

Kunagi oli kuskil ajalehes artikkel sellel teema, kus tuulepargi ja tuumajaama ehitamise kulud olid pea samas suurusjärgus. Samas oli see artikkel suhteliselt puudulik reservvõimsuste ning ühe ja teise asja plusside ja miinuste osas. Kas Roheliste arusaam energiast ongi nii üldine ja vähe ütlev? Kui ei, siis millal ilmub teie poolt põhjalikum analüüs ühe ja teise energia miinustest ja plussidest?

Hea küsija: ka tuumjaam vajab oma võimsuse mahus reservvõimsust ja seda täpselt samas võimuses kui on rajatud tuumjaam. Selles mõttes ei erine tuumjaam ja tuulik oma võrku ühendamise aluspõhimõtetes just palju. Kui tuulikuid tuleb stabiliseerida nende energiatoodangu muutlikkuse tõttu siis tuumjaama risk on täopselt vastupidine selle võimusus ei ole kiirelt muudetav. Nii on vaja koindlasti varuvõimusus selleks,e t igal juhul tagada võrgu toimimine kui tuumjaam välja lülitub. Olkiluoto II reaktori ehitus nõuab näiteks soome põhivõrgult investeeringuid ühendustesse ja varuvõimustesse ca 2 miljardi euro ulatuses.

2. Maksupoliitika.

Kuna eesti riigil rahaga on kitsas käes ja raha press on inglismaal Rotshieldide käes, siis kuidas kavatsete veel ainsa maksupoliitika hoovaga eesti majanduse stabiliseerida ja käima panna? Mis maksud ja milleks?

Maksudega üksi majandust ei käivita ega reguleerigi ...seda saab teha läbimõeldud kavadega, mille oluliseks osaks on usaldus ehk teisisõnu täpselt fokusseeritud tagatised ja toetused.

3. Tööhõive ja haridus.

Kuidas kavatsete muutunud oludes haridussüsteemi muuta, et see vastaks eesti uuele majandusstruktuurile?


Õpetajatele suurema iseseisvuse ja loomevabaduse kaudu. Õpetaja võimekus on see, mis määrab ära tegelikult haridussüseemi edukuse.
Kahjuks on täna õpetajast tehtud üsna sageli tööline, kelle kohustuseks on ministeeriumi prgrammide raknedamine...kõigis nende headustes ja kahjuks ka vigades, millest suurim on tõsisasjaga, et ööpäevas on vaid 24 tundi mittearvestamine.

tahaks teada
27.05.2009 10:08
Mille poolest eristuksid Eesti roheliste saadikud teistest Eestist valitavatest saadikutest?

Kasvõi selle poolest, et täna on Euroopa roheliste poolt kokku lepitud selge ja läbimõeldud tegevuskava järgmiseks 5 aastaks, mida soovime Euroopa parlamendis meie ühiseks hüvanguks teha. eesti rtohelised ei läheks Europa parlamenti oma fraktsiooni vaidlema selle üle, mida teha vaid arutama nende võimaluste üle kuidas kokku lepitut ellu viia. See, mis on kokku lepitud on teile lugeda aadressilt: http://roheline.erakond.ee

taimetoitlane:
27.05.2009 10:26
kas on eetiline loomade eest taimetoit ära süüa?

Pole veel märganud rohulibleta jäänud kitse kui teeserval inimene heina vitsutab.

Mihkel
27.05.2009 10:29
Väidetavalt ei ole Taani suutnud vähendada fosiilsete kütuste põletamise hulka. Kuidas kommenteerite väidet, et tuulegeneraatoritega saab ainul elektrit juurde tooda, mitte aga vähendada elektri tootmist põhielektrijaamas. Põlevkivi katlaid ei saa ilmselt vastavalt tuule suunale sisse ja välja lülitada.

Kui Taanis põletataksegi, nagu väidate samas koguses fossiilkütuseid aga on kasvanud tuuleenergia osakaal energiabilansis siis on ju suurenevat energiavajadust ometi oldud suutelised katma taastuvenergia arvelt. Kas pole nii?
Tänane põlevkvienergeetika süsteem võimaldaks kasutada kuni 700 MW ulatuses tuulenergiat...tuulikuid on viimase 10 aastaga püsti seatud aga ainult 10 MW võimsuses.

Kuuuurija
27.05.2009 10:35
Kui suur on sinu isiklik õkoloogiline jalajälg?
Palun esita see peamiste artiklite lõikes:
-Toit
-Eluase
-Transport
-Kaubad
-Teenused

Ma arvan, et suur ja enam vähem samasugune nagu Eestis keskmiselt...ok me pere tarbib roheslie energia sertifikaadiga elektrit, mis mõnevõrra seda jalajälge vähendab, suviti saan asjad Tallinnas aetud jalgrattaga auto asemel, toit on mõõdukalt mahe...mahetoidu osakaal on ehk 20% või nii, eluase on tavaline linnakorter, mille ökolooglisus ei sõltu mitte enda tahtest vaid pigem ühistukaaslaste valmisolekust ja pigem isegi nende maksevõimest, kodus on piisavalt vana mööblit ja tarbekaupu, mis teenivad juba teist või enamtki põlve, kodutehnikas eelistatud säästlikud süsteemid...
..aga ega oma ökoloogilist jalajälge pole rasikava ühiskonna kontekstis kuigi lihtne vähendada seetõttu ma eelistangi tegevusi, mis viiksid ühiskonna tervikuna väiksema jalajäljega seisundisse, et säästlik eluviis poleks mitte eripingutust nõudev haruldus vaid loomulik norm.


Luua
27.05.2009 10:50
Kuhu saadaksite Villu Reiljani tööle, karistuseks maadevahetusega vahelejäämise eest?

Villu Reiljan on täna ametis Riigikogus ja ei ole minu asi teda kuhugi mujale saata.
Lugeja
27.05.2009 11:04
Tere
Juhul kui Eestisse tahetakse rajada tuumajaam, kas peaks enne korraldama rahvaküsitluse (referendumi)?
Miks ikkagi ei ole piisavalt toetust tuuleenergia arendamisele Eestis? Eesti Energia monopolisti rolli tõttu? Paremerakondade vastuseisu tõttu vms?
Tänades

Minu meelest ei peaks Eestisse rajama tuumade lõhustumisel põhinevat aatomielektrijaama, mille suurimaks probleemiks on üle sadade põlvkondade kestvad ja ohtlikud jäätmed.

27.05.2009 11:07
Tere.

Kas Teie arvates on Reformierakonna praegune valitsemise suund Eestis õige ja kui ei, siis mida võiks teisiti teha?

Isiklikult ja rohelisedki ajaksid paljusid asju teistmoodi...aga see erakond on valitsemas ikkagi rahva mandaadi tõtt mitte roheliste arvamuse tõttu.

mad
27.05.2009 11:11
Tere hr. Strandberg

mind huvitab järgmiste valdkondade kokkupuutepunktid:Roheline maailmavaade Eestis vs. regionaalplaneerimise ruumilise arengu aspektid.

Olete maininud meedias erinevaid võimalusi maapiirkondade kohaliku majanduse ergutamismeetodeid. Kas leiate, et midagi sellist võib reaalselt ka teoks saada (taastuvenergiaühistud)? Mis selleks vaja on? eriti usinat vallavanemat? Teatud punti inimesi (voibolla isegi uusasunikke), kes otsustab selle lihtsalt mingi hetk ära teha? Rahva üleüldist ideoloogilist muutust?

Samas kontekstis võiksite rääkida ka teie arvamusest Eestis polütsentrilisema linnamudeli poole arenemisest. Hetkel nõiaring - selleks, et maailmas "konkurentsivõimeline" olla, pannakse põhirõhk jätkuvalt Tallinnale...nokiat aga ei tule ega tule.

Mida teha? Luua toetusmehhanismid väike- ja mirkrotootmistehnoloogiatele, mis toimiksid kohalikke vajadusi rahuldavalt. Edendada ühistumajandust ja ühistulist rahandust. Need on osad lahendustest, mis hoiavad elamist-olemst hajutatuna.
Selliste lahenduste realiseerimine on tegelikult ainult tahte küsimus.


Olar
27.05.2009 11:18
Miks te kasutate Maci?

Käivitub kiirelt ja annab vähem tõrkeid kui see infotehnoloogline konstruktor , mida varasemalt kasutasin.
Aga harjumuse asi.

vaid viis kuuest saadikust RKs
27.05.2009 11:28
Mida arvate sellest, et Rohelised on viimase poole aasta jooksul Riigikogus olnud esindatud vaid 5 häälega? Kas fraktsioonijuhi Valdur Lahtvee pikaajaline haiguse tõttu riigikogu tööst puudumine vastab valijate ootustele?

Valdur Lahtvee osaleb fraktsiooni töös, hea küsija.
Lodetavalt on teie enda tervis korras...aga kontrollida pole kunagi liiast, eks?
Mine tea, mida üllatavat avastatakse...pärastpoole võib juba hilja olla. Haigused, nagu isegi teate on ülimalt salakavalad.

rohelised on marsilt
27.05.2009 11:44
Miks on rohelised tuuleenergia eest Eestis, kui tuulikuid toodetakse Lääne Euroopas? Ma saan aru, et Läänes, kus tuulikuid tehakse, seal on kasulik sel teemal pröögata ja reklaami teha oma inimeste töökohtade kaitsmiseks.

Ka Eestis on tuulegeneraatorite tehas! Jüris.
Nii, et Eestis toodetakse tuulegeneraatrid ja see tootmine annab meiel ka töökohti. Kuidas nüüd see teema lõpetadagi...ahjaa: "pröök!"

Kas teie arvates oleks keskkonnale kasulikum omada tuumajaama või tossavaid korstnaid?

Mõlemad valikud on halvad...sama hästi võiksite ju küsida, kas te tahaksite istuda 350 või 450 kraadisel pliidiraual.

Mida arvate Sterist?

Ettevõte, mis rajati kohalikest huvidest üle sõites...ehk siis sotsiaalset kapitali kahjustades ning see avaldas mõju ka ettevõtte majandustulemustele. See ettevõte on tänaseks oma tegevuse lõpetanud.

Mida arvate tuulikute mürast ja vibratsioonist loodusele?

Ma olen tuulikute osas seda meelt, et neid tuleks rajada suurte tuuleparkidena avamerele lindude rändeteedest ja inimestest eemale, kus nende mistahes mõjud on arusaadavalt väiksemad...

miks
27.05.2009 12:34
roheline erakond ei näita eeskuju otsedemokraatia läbiviimisel oma erakonna sees, samas oli see üks valimisloosung? Teada on, et Teil ei ole tehtud lihtsat ja toimivat webi või mobiilside hääletamise või arvamuse avaldamise süsteemi selle toimima hakkamiseks, mis ei ole suur kulu.

Te näite erakonda sisemiselt hästi tundvat. Ehk teate siis ka seda tõsiasja, et otsedmokraatlik häältusmehhanism on kirjutatud erakonna põhikirja ja selle korraldamine ei sõltu mitte meie erakonna kasutavast tehnilisest lahendusest vaid liikete tahtest. Hetkel pole seda tahet olnud.
Aga kui teil on hea hääletuslahendus välja pakkuda siis olete teretulnud kui te juba ei olegi meie erakonna liige. Lihtsalt vahel juhtub nii, et kingsepp on kingadeta ja kõrge IT tarkusega asutus hea IT lahenduseta.

kuidas
27.05.2009 12:41
on seotud erakond Eestimaa Rohelised keskonna hiouga, kui Te toetate maailma suurreostajaid suurpankade ja neile kuuluvate suurfirmade kartelli, mis on ka Eesti majanduse monopoliseerunud. Te ei räägi ka, et majanduskriisi tegelikud põhjustajad on panganduskartell. Miks peaksin usaldama rohelisi, kui olete pankuritega samas paadis, näiteks ka EL on pankurite moodustis, mida kiivalt toetate?
Samalt IP-aadressilt on siin varem kommenteerinud ka miks(12:34).

Hea küsija..palun kuulake minu loengut ööülikoolis "Mägeledes loodud hädad."
http://www.ylikool.ee
Tegelikult räägin ma täpselt sellest, millest te millegi tõttu arvate, et ma ei räägi.


kas
27.05.2009 12:42
rohelised on huvitatud Eesti iseseisvumisest või euroorjusest?
Samalt IP-aadressilt on siin varem kommenteerinud ka miks(12:34) ja kuidas(12:41).


Need on teie valikud, mitte meie omad.


ROM
27.05.2009 12:42
Kas Eestis peaks muutma mitmeid seniseid kehtinud arusaamu nii majandusest kui pollitkast kui keskkonnast kui eelarvelisi rahastamiste aluseid.


Jah loomulikult peaksime seda tegema.
Soovitan taas teil kuulata üht loengut ööülikoolis "Mängeldes loodud hädad" http://www.ylikool.ee

Tiina
27.05.2009 13:02
1. küsimus: Rohelised paiknevad maailmavaate poolest täiesti omaette skaalal, mille ühes otsas on rohelised ja teisel mitterohelised. Kuid kui võtta traditsioonilised parem-vasak ja liberaalid-konservatiivid skaalad, kus neil skaaladel Eestimaa Roheliste Erakond asub? Riigikogu tegevuses pole teie partei asend nimetatud skaaladel ilmnenud.

See ongi kolmas skaala, milleks on rohelisus...võime käsitelda asju ökosüsteemi osana. Siin ei avaldugi universaalset vasakpoolsust või parempoolsust...me oleme kapitalismi pooldajad selles mõttes, et soovime, et kapitali hulka arvestataks ka looduskapital ja võimalusel ka inimkapital ning sotsiaalnegi kapital ning nende kapitalidega majandataks ilma, et need kapitalid kahjustuksid. Me oleme monetaristid selles mõttes, et eeldame, et rahareeglite ja kaubandusreeglite hulka peaksid kuuluma need, mis ei võimaldaks rahaga mängimisel üle minna ökosüsteemis olemasolevatest piiridest ning me oleme võrdsete õiguste eest selles mõttes, et meie meelest peab olema ühiskonnas tagatud igaühe ligipääs eluks vajalikule osale loodusest ilma, et keegi saaks seda enda omaks tunnistades selle eest raha küsima hakata. Nimetagem seda siis mitte sotsiaal vaid naturaaldemokraatiaks...teil on õigus, rohelisi ongi raske määratleda parem-vasak skaalal ja tegelikult on maailma ees olevad probleemid sedavõrd mitmekesised, et need skaalad paljude küsimuste hindamiseks ning lahedamiseks ei sobigi.

2. küsimus: Valitsuskoalitsioonis olevad või olnud parteid on enamasti rahvapartei tüüpi parteid, neil on seisukohad kõikide valdkondade arengute suhtes (iseasi, kas oma seisukohtadest kinni peavad). Rohelised deklareerivad pidevalt, et nemad tegelevad keskkonna ja selle kaitsega, samuti energeetikaga, ja muu pole justkui teie asi. Te olete nagu vene parteidki kitsas, ühe teema partei. Kas te ei karda, et nõnda jätkates pole teil kunagi võimu juurde asja?


Me ei deklareeri teie väidetavat pidevalt....küll näitame ja selgitame seda, mil moel väga paljude eluvaldkondade küsimused haakuvad kas siis otseselt või kui kaudselt siis väga tugevas seoses nendesamade energeetika ning ökoloogia temaatikatega. Ühiskond on tervik ja vaid tervikuna on võimalik seda ka käsitleda. Terviklikkus ja ühekülgusus on kindlasti väga erinevad asjad. Küll on meil erinevate eluvaldkondade käsitlemiseks ja probleemde lahendamiseks neis ühetaoline alus, milleks on mitmekesisusest ja iseregulatsioonimehhanismidest lähtumine.

eurorohelised
27.05.2009 13:38
Mida ühist on Eesti rohelistel Europarlamendis roheliste fraktsioonis oleva Läti vene šovinisti Ždanokaga? Kas kavatsete temaga sõbralikku koostööd jätkata?


Sisuliselt mitte midagi...formaalselt kuulub ta roheliste fraktsiooni teise otsa. See on nimelt saadiku oma asi, millisesse fraktsiooni ta kuulub. Ždanoka või tema tulevase asendaja kuulumine roheliste fraktsiooni on pigem põhjust, miks valida Euroopa Parlamenti ka Eesti roheline....kontrolli mõttes kasvõi.

ROM
27.05.2009 14:41
Kui eesti ei suuda enda maksu ja toetus süsteemi välja arendada nii et see toimiks siis kas ei oleks mõistlik viimane aeg võtta mõne euroopa riigi juba hästi toimiv süsteem ja seda rakendada.
Samalt IP-aadressilt on siin varem kommenteerinud ka ROM(12:42).


Loodetavalt me ikkagi suudame kriisioludes endile parima lahenduse tekitada...nii maksusüsteemi kui majanduse toetuse süsteemi mõttes.

100%
27.05.2009 17:41
Euroopa Rohelised on rääkinud eesmärgist saada 100% energiast taastuvallikatest, nii elektrist kui autokütustest. See ei ole ju realistlik? Kuidas see Eesti näitel välja näeks?


Alustame energia kokkuhoiust ja jõuamegi tasemele, kus vajaminevat energiat on võimalik katta taastuvallikatest. Selles osas on teil tuline õigus, et praegust energiakasutust ei ole tõesti võimalik katta taastuvallikatest. Praegune energiakasutus ongi arulagedalt suur muide.
Miks sõidavad enamus linnaelanikke autoga päevas vähem kui 20 km kuigi nad võiksid sõita sedasaama vahemaad ka jalgratta või elektrirolleriga?

Kodanik Kein
27.05.2009 17:45
Kuidas muudavad kinnised valimisnimekirjad valijate aktiivsust ja tulemust?

Valijad on pettunud ja neil on täielik õigus seda pettmust ka tunda...EP valimiskampaania on suurelt jaolt küllaltki näotu.

Reaskeptik
27.05.2009 18:17
Mida suudab Brüsselis korda saata suhteliselt väike roheliste fraktsioon?

Toimida kaalukeelena ja kindla plaani järgi...rohelise tee plaani järgi. Olge hea ja lugege seda http://roheline.erakond.ee
See, mida rohelised tänaseks on oma fraktsiooni tegevuse ning koostööga saavutuanud on siiski muljetavaldav.
Võtame näiteks energeetika ja toiduohutuse temaatika:

1. Rohelised on saavutanud selle, et raudteeprojekt Rail Baltica on valitud prioriteetseks Euroopat läbivaks ühendusteeks. Reisijakilomeetri energiakulu raudteel on kümmekond korda väikesem kui lennukis ja kordi väiksem kui autos!

2. Rohelised suutsid selgeks teha, et esimese põlvkonna põllumajandustoormest mootorikütused ei ole mitte lahendus kütuseprbleemile vaid sootuks uus keskkonnaprobleem ja, et tuleb liikuda hoopis teisi radu pidi. Selleks rajaks on teise põlvkonna biokütused ja elektritransport.

3. Autode soovitavaks heitgaasikoguseks Euroopa liidus on 2020 aastal just roheliste aktiivse tegevuse tõttu 95 g/km mitte 120 g/km nagu soovitas likmesriikide esindajatest koosnev Euroopa Nõukogu

4. Roheliste tegevuse tulemusena hakatakse alates 2012 aastast heitkogustega kauplemise süsteemi osa ja ätkame tegevust, et teine suur saastesektor...laevandus...hakkaks osalema samuti selles akuplemissüsteemis.

5. Rohelised on ühed aktiivsemad võitlejad Strasbourgi...Brüsseli vahelise poliitmatka lõpetamise eest just keskkonnahoiust tulenevatest põhjustest. Loomulikult hoiaks see kokku ka raha.

6. Tänu roheliste tegevusele on uues pestitsiidimääruses suur rõhk just inimese tervise kaitsel, mis üllatus-üllatus sealt varem sootuks puudus

7. Roheliste tegevuse tulemusena on Euroopa Liidus kasutataval geenmuundatud toidul silt, et see sisaldab GM organisme. Selle märgistamise vastu on tootjad sõdinud kuid nüüd on see kohustus andes tarbijale valikuvõimaluse. Oleme jätkuvalt toimimas selle nimel, et Euroopa oleks muundkultuuride vaba piirkond.

8. Pooldades mitmekesisust, kui üldist põhimõtet oleme osalenud mitmesuguste programmide loomisel, mis säilitaksid geneetilist rikkust ja mitmekesisust Euroopa põllumajanduses

9. Roheliste aktiivse tegevuse tulemsuna oli euroopa Komisjon sunnitud välja töötama määruse, millega ei ole Euroopa Liidus võimalik turustada illegaalselt püütud kala. See on kalavarude aruka kasutamise ja nende säilitamise ja kasvatasmise seisukohalt oluline samm

Need olid vaid näited kahest tegevusvaldkonnast: transport ja toit, neid valdkondi on aga meil veel 9 tükki, milles samasuguses hulgas saavutusi on möödunud ajast ette näidata.

kollane tee
27.05.2009 18:25
Räägite, et toit peaks toodetama võimalikult lähedal. See on ju protektsionism?

Protektsionism on see, kui me ütleme, et Läti või Hispaania kaup on siin mittesallitud või me toetame ainult omamaist tootjat...kauplejat jne.
See ei ole protektsionism, kui Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika sisuks on kõigi maade väikeste ja kohalike ettevõtete toetamine selmet tuge pakkuda suurtele põllumajandusettevõtetele. Siis toetatakse ju kõigi väikeseid ja kohalikke tootjaid ja mitte kedagi ei toetata või piirata mingi eritingimuse alusel. See ongi lahendus, millisel moel toetada kohalikku ja kvaliteetset toidutootmist üle-Euroopa ilma protektsionismia. Me kaitseme küll sellisel moel väärtusi aga mitte pelgalt ühe riigi huvisid.

avalik
27.05.2009 19:45
Tervist!
Kas on see tõsi,et rohelisi ei taheta koalitsiooni valida sellepärast,et te olete tugevad ainult keskkonnapoliitika alal ning nõrgad kaitse,rahandus,sisepoliitika jne aladel?
Ning miks ei võtnud te vastu portfellita avaliku halduse ministri ametikohta?,kui teile seda Andrus Ansipi teise valitsusse pakuti.

Me ei ole siiani aru saanud regionaalministri rollist...kas teie olete? See ei olnud mõistetav meile ka 2007 aasta koalitsiooniläbirääkimistel.
Rohelistel on olems ka oma kaitsevaldkonna asjatundjad ja siseuhteid tunnetavad inimesed ning lihtsalt intelligentsed ja õppmisvõimelised inimesed, mis on tarvilikuks eelduseks toimida ministritena ja juhtida vastavaid tegevusvaldkondi.

eedik
27.05.2009 20:31
1.Miks kasutate rahva raha[kuluhüvitised] pea täies mahus ära?
2.kas olete mõelnud poseerimisele ajakirjas cosmopolitan?

Ma planeerin oma tegevust vastavalt võimalustele ning toimetan nende piires oma tööd tehes. Nüüd, kus kuluhüvitised on väiksemad olen ka oma tegevuse ümber kavandanud. Selle, nagu nimetate "rahva raha" kasutamata jätmine ei vii seda raha rahvale karvavõrdki lähemale. See kulub sel juhul suure tõenäosusega ära ei muuks kui selle sama ebatõhusa riigimasina kulutusteks.

Ilmselt peate poseerijat aga otsima teiste inimeste hulgast.

vana kala
27.05.2009 21:28
Kuidas suhtute Eesti jõgedel toodetavasse hüdroenergiasse? Kas selle "rohelise energiana" kokkuostmine on Teie arust põhjendatud?

PS.-nendele küsimustele ootan vastust juba Riigikogu valimiste ajast-:)

Eesti jõed ei ole koht, kus hüdroenergiat toota..saadav energiahulk ja selle väärtus ei kaalu üle muutusi jõgede ökosüsteemides kui rääkida paisutatud veehoidlatega hüdroenergiast. On meie oludesse paremini sobivaid taastuvenergia lahendusi.

Rohelise energia kokkuost on üks viis millega luua investeerimiseledusi taastuvatesee ja keskonda säästvatesse energiatehnoloogiatesse. See on alternatiiv loomult õiglasemale tegevusele, mis oleks näiteks põlevkivielektri õiglane hind. õiglane...see tähendaks antud juhul põlevkivielektri hinnale selle 2 ja enama krooni lisamist 1 kWh-le, mis kaob kekskonnaja sotsiaal- ning tervisefondidest just põlevkivi kasutamise tõttu. Ka teie taskust hea küsija, nii, et te seda ei märkagi. 3,5 krooni oleks põlevkivielektri õige hind kui see sisaldaks kõiki kulusid. siis oleks roheline energia ju igati konkurentsivõimeline. Olgu öeldud, et põlevkivielektri hind ongi välja mõeldult (riiklikult reguleeritult) odav...kahjuks me teame ju täna väga hästi, milleni viib väljamõeldistel põhinev majandus . Kriisini.

looduskaitsja
27.05.2009 23:00
Lenin oskas defineerida mõistet "kulak"- see oli tema meelest talupoeg enama kui kahe hobusega.
Goebbels oskas defineerida mõistet "juut"- see oli tema meelest inimene vähemalt ühe juudisoost esivanemaga; seejuures polnud oluline, kas isa-või emaliinis.
Kas Teie- kui populismilohe kolmanda pea eestimaine eestkõneleja- võiksite defineerida mõistet "suurfirma"?
Mida täpselt roheliste armastatuim vaenlasekuju Teie meelest tähendab? Ja kas näiteks Greenpeace on rahvusvaheline suurfirma või mitte?

Meil ei ole vaenlasi ja süüdlasi...protsessidel on omad põhjused ja neid tulebki analüüsida.

perspektiivne
27.05.2009 23:55
Milliste konkreetsete valdkondadega europarlamendis tegelema hakkaksite (a la Kelam - ündmused, Tarand - NordStream)?

Kes veab?
27.05.2009 23:59
Kui saate, kas jätkate erakonna juhina?

Seda saab otsustada meie üldkoosolek, mis toimub selle aasta novembri lõpus.
Ootame ära valmistulemused.

Mida teha partidega?
28.05.2009 01:09
Indrek Tarandi toetus näitab, et rahvas on parteidest väsinud. Kas parteide rolli peaks ühiskonnas vähendama? Kuidas?


Parteide rolli ühiskonnas tuleb tasakaalustada...selleks on esimene samm kohaliku rahvahääletuse võimaldamine kui vähim mida otsedemokraatia edendamiseks Eetsis teha saab.