Tuuleenergia pole kordi kallim tuumaenergiast!

Kuna see tuumaenergia vaieldamatu odavuse ja tuuleenergia kohutava kalliduse jutt on olnud viimasel ajal valdav kõigis komemntaarides ja tuumakommunaaride artiklites siis lubatagu mul siinkohal väike kommentaar.

Lappenranta Tehnikaülikoolis on tehtud vastav uurimus, millele siinkohal ka viitan. Vahepeal (uurimus on tehtud 2003 aastal ja lähtus toonastest uraanoksidi hindadest) on toimunud muutused materjalihindades ja muuski ning need korrektuurid lisan ka siia.
Siinkohal siis see võrdlusgraafik erinevate elektritootmishindade osas.


2003 aastast, mil see uurimus on tehtud on suurenenud ka uraani hind ca 5 korda!


Siit ka teeme korrektuuri tuumaenergia hinnakomponenti.
Kuna uraanoksiidi hind moodustab vaid osa tuumakütuse hinnast..sellele tuleb lisada veel muundamise, rikastamise ja kütuse valmistamise hinnad siis ei ole reaktorikütuse hind tõsunud mitte 5 korda vaid ca 1,6 korda.
Ehk siis tuumaelektri kütusekomponent ei ole selles kontekstis mitte enam 2,7 eur/MWh vaid 4,32 eur/MWh ja seega tuumaelektri hind kokku: 13,8 (kapitalikulud)+ 7,2 (opereerimiskulud) + 4,32 (kütusekulud) = 25,32 eur/MWh.
Diskuteerimata siinkohal seda, et tõusnud on kindlast ka kapitalikulud (seda on teada näiteks Olkiluoto uue rektori ehtuseltki)

Võrdleme seda siis tuuelelektriga. Nagu esitatud võrdlusgraafikult näete on tuuleelektri hind arvutatud oludes kus tuulikud töötavad 2200 tundi aastas.
See teeb summaarseks efektiivsuseks 25%. Eesti puhul räägime avameretuulikutest, kus kasutusefektiivsus on 40%. Seega peame me meie oludesse sobiliku võrdluse saamiseks nii kapitalikulusid kui ka opereerimiskulusid (kuna need on arvutatud ju võimsusühiku kohta) vähendama 40% : 25% = 1,6 korda.
Seega teeme korrektuuri ka tuuleenergia hinda.
(10 eur/MWh:1,6) + (40,1eur/MWh:1,6) = 31,31 eur/MWh

Nii on tuuelelektri hind soodsa tuulega aladel mitte kordades kallima vaid siiski ainult 1,2 korda kallim.

Ehk: efektiivse tuulekasutusega piirkonnas on tuulelektri hind LIGILÄHEDASELT SAMA mis tuumaelektri hind.
M.O.T.T.

Siinkohal ei võrdle ma ei julgeoleku ega muidki riske, mis tuumajaama puhul on määramatult suured.

Minge ja kirjutage alla vana põlvkonna tuumajaamade vastane pöördumine.
Palun!

Koalitsioon jääb püsima...laipade, vigastatute ja haigete hinnaga.

Täna oli riigikogus arutelul alkoholiseaduse eelnõu .
Moel või teisel läks eelnevalt majanduskomisjonis läbi roheliste ettepanek, et alkoholimüük oleks lubatu Eesti territooriumil kell 10st kuni 22 ni. Ilma, et omavalitsused saaksid müügiaegu soodsamaks muuta.


Pildil: Võimurakondade juhitud rahvas võib rahus edasi juua...viin on jätkuvalt ja kogu aeg saadaval!

Õhus oli juba varem tunda, et liberaalset ilmavaadet propageerivale Reformierakonnale ei meeldi asjaolu, et viinamüüki piiratakse. Nimelt pidavat inimesed kogu aeg juua saama ja see olevat igaühe enda asi kuidas ja kus tarbida. Hmmm...huvitav jah kuidas sõltlased hakkavad ise oma sõltuvust piirama? Sellele hüpoteetilise eneseparandusmehhanismi kohta ei ole mina senini veel selgeid vastuseid saanud. Kuigi mõnede väiteil pidavat see olemas olema.

Täna siis toimus riigikogus toiming mida tuleb nimetada ehedaks politiliseks mustkunstiks. Kui avalikkus nägi seda kuidas sotsialistidele ja IRLile see eelnõu kohe mitte ei meeldi olid reformierakonna emissarid/komissarid oma töö juba teinud. Nagu mustkunstiga ikka: kui teie arvate et tehakse trikki on see selleks hetkeks juba ammu toimunud.
Fakt on aga see, et ainus erakond, millisele alkoholipiirangud kohe üldse ei meeldi on reformierakond. Vaat nüüd on raske hinnata kuivõrd kiiduväärseks sellist teiste kätega oma tahte realiseerimist antud juhul pidada...tähelepanuväärne on see aga kindlasti.

Sotsialistidest esines riigikogu ees Nestor ja ütles, et tema teeb ettepaneku eelnõu tagasi võtta kuna alaealiste töötamine alkohoolsete jookidega pole ikka päris täpselt reguleeritud.
Muu hulgas mainis ta:
"Teine ja isegi tõsisem põhjus on see, et kõik need, kellel on olemas koalitsiooni kogemus, teavad seda, et vastu saab võtta neid seadusi, milles on kokku lepitud. Antud eelnõus on üks paragrahv, kus valitsusliidu osapooled omavahel kokkuleppele ei ole jõudnud. Selleks, et mingi kokkulepe saavutada, tuleb lihtsalt aeg maha võtta. Seetõttu ma teen ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada."
Jutt oli arvatavalt sellestsamast müügiaegade punktist.

Tagasivõtmist toetas ka IRL. Mart Laar võttis oma asjakohase esinemise kokku nii:
"Samas on olemas siin kaks aspekti, esiteks on sotsiaalminister lubanud märtsis tõesti meie ette tulla tervikliku alkoholipoliitika ettepanekutega, mis võtavad kõik need erinevad teemad kokku ja arutatakse need läbi. Mis on aga meie veel olulisem, on see, mida ka härra Nestor mainis, ehk töörahu valitsuskoalitsioonis. Kuna pole mingisugune saladus, et see küsimus on tekitanud tugevaid pingeid, on meie seisukoht seda ettepanekut, mida me äsja härra Nestori suust ka kuulsime, nimelt selle eelnõu lugemine katkestada selleks, et omavahel kõik asjad rahulikult läbi rääkida – seda meie saadikurühm toetab."

Reformierakond oli seejuures ära teinud kogu telgitaguse töö ja tagasi see seaduseelnõu võetigi. Väga suure tõenäosusega selle aasta jooksul ei toimu ühtki olulist muutust alkoholipoliitkas ja alkoholitarbimise tegelikkuses.
Täna...nagu aru sain...jäi püsima koalitsioon. Mille nimel? Kellegi jaoks ilmselt selle nimel, et keegi teine võimule ei saaks. Aga millise hinnaga püsib koalitsioon: viina järelmõjude hinnaga...võib täna öelda.
Kõik kes te purjus pättidelt peksa saate, kes te roolijoodikute tõttu avariidesse satute, või kelle lähedased hukka saavad, kõik kes hommikuse peaparanduse tõttu tööõnnetustes viga või hukka saate...te kannatate ja hukkute koalitsiooni püsimise nimel. Väga patriootlik tegu ju!
Huvitav, kas pidevalt mõõdukalt purjus või aeg ajalt tugevamalt jokkis rahvast on tõesti lihtsam juhtida? Huvitav kas see on (koalitsiooni) töörahu, mis püsib tegelelikult tervise ja elu hinnaga?

Lisalugemist:
10 liitrit puhast alkoholi iga Eesti elaniku kohta päevas tähendab muu hulgas, et sellest on maha arvatud ca 3 l puhast alkoholi inimese kohta...mille eeldatavalt turistid ära kannavad.
See tähendab ka seda, et kui alkoholitarbijaid on ca 700 000 (mitte kogu rahvas) siis igaühe eist päev sisaldab kas liitri õlle või 140 ml viina äratarbimist. Ehk...rahvas ongi pidevalt mõõdukalt jokkis!

Kliimalaiskvorst Eesti

Teame, et Euroopa liidus on mõnede peades kujunenud mitmel kiirusel liikuva Euroopa idee. See pole saanud peavooluks. Nüüd ühtäkki on samalaadne ilmapilt koondumas Eestis. Ei, mitte et me kuhugi ja kangesti kiirustada tahaksime. Hoopis maha jääda tahame. Millest siis?
Aga loomulikult tehnoloogiamuutustest, mis viiksid kliima ja keskkonnaseisundi muutustega arvestava majanduse suunas.
Eesti, riik, milles on juurtatud oal ajal kiirel just uued infotehnoloogiad on osutumas keskkonna ja kliimatagurlaseks. Õigemine paistab, et me soovime selleks lihtsalt jääda tegemata ühtki sisulist muutust.

Hetkest kui Kyoto lepe oli sõlmitud ja Eesti ka sellega liitunud (see juhtus 1997 aastal!) on selge, et süsinikuringesse arukamalt suhtuv energeetika on möödapääsmatu. Nii nagu on möödapääsmatud ka energiakokkuhoid ja nagu on möödapääsmatu ka hajutatud ning soojuse ning elektri koostootmisele orienteeritud energiasüsteem.
Kordamaks juba palju kordi korratut: Eestis läheb põlevkivis olevast energiast tegelikkuses kaotsi ca 85%! Seda ennekõike suure ja ühte kohta keskendatud ning põlevkivi vahetul põletamisel põhinevate elektrijaamade tõttu. Ainuüksi soojust raiskame me põlevkivist elektrit tootes üle 10 miljardi krooni väärtuses igal aastal! See on fakt ja selle ignoreerimine, kas lollus või selge pahatahtlikkus või siis ülisuur rahaline huvi samasugust tegevust jätkata.
Lisaks raiskamisele kaotatavale väärtusele hakkame tulevikus aina enam kaotama rahalisi vahendeid ja võimalusi Euroopa Liidu jagatavate kasvuhoonegaaside kvootide tõttu: kautades kvoodid ebaefektiivseks põletmaiseks jääb nende eest raha saamata.

Juba aastate eest valminud ja valitsusele teada olev uurimus kinnitab, et põlevkivielektri kaudsed kulud, mis tuleb ühiskonnal moel või teisel tasuda iga kilovatt-tunni elektrienergia tootmisel põlevkivist, on ca 2,5 krooni. Jäävusseadused toimivad ka majanduses ning on selge, et see on vaid aja küsimus, kui kliimast ja keskkonnast hooliv kogukond (mida Euroopa Liit ju on) need arvutustest teada olevad kulutused ka sisse nõuab...või!!!
Või tuleb teha panustusi energiasektori kliimasõbralikumaks kohandamiseks ja õige ruttu.

Tänane valitsuse ametlik poliitika on välja näidanud mida soovitakse teha. Selge plaanita ja võib öelda, et põlevkivimaffia (põlevkivisõltlastest ettevõtted, akadeemikud ja insenerid ühisrindena) toel soovitakse esitada ultimatiivseid nõudeid Euroopa Liidus suunas, et meile antaks jätkuvalt õigus rasikaval moel kasutada põlevkivi. Väited nagu uute põlevkivikatelde kasutussevõtt parandab märkimisväärselt põlevkivi kasutusefektiivsust on otsene bluff...see oleks umbes sama hea kui öelda, et valgeks värvitud aurumasin töötab oluliselt paremini kui mustaks või pruuniks värvitud aurumasin.

Jätkuvalt kulutame me 4-5 korda rohkem energiat ühe krooni teenimiseks kui Euroopa liidus keskmiselt. Praeguses majandusleebumises pole lootustki, et meie tööviljakus ja eksportpotentsiaal 4-5 kordselt tõuseb. Selles kontekstis rääkida sellest kuidas Eesti elektritarve ja energiatarve jätkuvalt ülespoole liiguvad on uskuda, et rasikamine saab jätkuda. Ei saa.
Energiasääst eestis on võimalik ja sellele tulebki keskenduda ühe selge lahendusena.

Teiseks soovunelmaks on asjaolu, et äkki õnnestub meil ehitada omaenda tuumareaktor. Aastaid on üritatud Leedule ja Soomele külje alla nihkudes tekitada nendega mingitki tuumaalast koostööd...see on tänaseks selgelt läbi kukkunud.
On inimesi, kes arvavad, et Leedu seimil õnnestub valitsusele peale käies sundida neid algatama plaani, et Euroopa Liit siiski salliks Ignalina jõujaamas selle allesjäänud reaktori edasitöötamise määramatu aja jooksul. Seda hoiakut on kasulik toetada ka põlevkivi arulagedast kasutamisest vaimustunud Eesti valitsusesl. Miks? Aga juhul kui Leedul õnnestub end eristaatusse mängida (sada luba Ignalina jaama jätkamiseks) saab Eesti valitsus samuti esitada nõudmisi, et vaadataks ümber meie enda energiapakett, mis allkirjastati Euroopa liiduga liitumisel.

Eesti on valimas energeetika umbteed, milleks on senise ebaefektiivse põlevkivienergeetika jätkumine.
Lahenduseks peaks olema jõulise energiasäästu programmi käivitamine, millega ühistute renoveerimisi ja tehnoloogiauuendusi toetades vähendada kuni 3 korda soojuskulusid.
Ehitusseaduse ja seonduvate määruste kohandamine nii, et alates 2009 aastast ei saa Eestis ehitada ja kasutusse võtta hooneid, mille energiakulu (elekter, soojus, vesi ja sõnaga kõik kokku) ületaksid 70 kWh/m2 aastas. Ning et oleks loodud maksusoodustus ja toetusmehanismid neile kes loovad elamuid, mille energiatarve jääb alal 25-30 kWh/m2/a. Praegu ons ee energiatarve vanadel hoonetel kuni 400 kWh/m2/a ja isegi rajatavatel uusehitistel 200 ja üle selel.

Tuleb luua oma sünteetilise gaassi tööstus, mis põhineks põlevkivi ja biomassi gaasiatmisel. Teha selels valals koostööd Läti ja Leeduga. Juurutada elektri ja soojuse haja ja mikrotootmise tehnoloogiad. Luua ühendus Rootsi ja põhjamaade energiasüsteemiga (mahus 1-2 GW). Luua võimalikult kiired õiguslikud eeldused priikütuste (tuul ja päike) masskasutusse võtmiseks.

Just see tegevus looks meile õigused ja võimalused võrdsetel alustel kasutada kasvuhoonegaasi kvoote. Euroopa on ennekõike ühiste väärtuste piirkond. Senine võimuliidu harrastatud keskkonna, kliima ja energiapoliitika on aga silmakirjalik ja sisulisi lahendusi vältiv.
Enamgi...see on tee majanduslikku ummikseisu, kus tööviljakus püsib jätkuvalt madalal ning täna olemasolevad investeerimisvõialused uude energeetikasse hääbuvad.

Raha või Eesti?

Ansip pidas Tartus kõne. Kritiseeris vabariigi aastapäeva puhul pisikesi intriigimeistreid ja kinnitas, et tema valitsus küll ei võta vastu defitsiidiga riigieelarvet. Ja siis veel: tema nimelt ei tahtvat elada laste ja lastelaste arvelt.
No vaat-siis...ega me oma lastelastele raha ei kogu. Ikka haridust, kultuuri, võimalusi...ja see kõik ei ole kogutav rahana vaid ehedalt: hariduse ja kultuurina ikka. Ja muidugi peame me hoidma keskkonda, loodust...need on põhi- ja püsiväärtused, mitte raha.

Ja just keskkonnaraiskamist jätkuvalt harrastades elabki Ansip ja tema valitsus meie laste arvel. Elab meie laste ja nende tervise arvelt rääkides ka sellest kuidas alkoholireklaami keelamine ja müügiaegade piiramine on meeletu hoop inimeste vabaduste pihta. Ei ole...see on hoop meie laste tervise pihta.

Meie laste arvelt elamine on see kui minna nõudma Brüsselist õigust kasutada jätkuvalt samal moel ja ebaefektiivselt ja keskkonda kahjustades põlevkivi nagu siiani tehtud on.
Meie laste arvelt elamine on ka see kui kavandada Eestisse tuumajaam ja see valmis ehitada: meil on on napi julgeolekuvõimega muudki teha kui valvata ühe järjekordse julgeolekuriski järele.

Ei peaks vist üllatama, et Ansip ei suuda ka Eesti Vabariigi 90 aastapäeva kõnes kõneleda muust kui rahast. Kurb.
Külmutada investeeringud koolidesse ja koolihariduse kvaliteedi paranemisse....see on laste arvelt elamine. Kitsast ilmapilti tulevikus kroonidega laiemaks ei venita.
Laste ja lastelaste arvelt võlgu elada on sündsusetu nagu on sündsusetu nende arvelt ka koonerdada.
Täna on see hetk, mil me peaksime panustama energiasäästu, et parandada oma julgeolekulist olukorda.
Täna on ka viimane aeg kohendada hariduskorraldus selliseks, et kultuur laiali ei pudeneks.
Valikutes raha või Eesti tuleks olla ikka Eesti poolel, mitte öelda, et olles raha poolel olemegi Eesti poolel.

Sügava innovatsioonipuude ravimisest

Majandusminister vaevus taas kurtma selle üle, et meil pole ei innovatsiooni ega miskit. Ei ühtki olulist brändi, mida müüa ja näidata.
Postimehes unistab minister, et tahaks kohe minnaja ära võtta 500 miljoini inimesega turu

Siinkohal annaks siis head nõu kuidas selline tulemus saavutada. Võtke seda kui head käsiraamatut...ka sina Juhan!
Loomulikult pole tegemist vaid majandusministrit pudutavate sammudega vaid sootuks laiema tegutsemiskavaga...

Retsept nr. 1

Hariduskorralduse jätkusuutlikuks muutmiseks
1. Anda õpetajakutse vaid neile, kes on õppetulemustelt oma eriala esimese 10-15% hulgas ülikoolides.

2. Alustava kooliõpetaja alampalk 18-20 tunnise õpetamiskoormuse juures nädalas peaks olema riigi keskmine palk.

3. Hariduses tuleb kokku leppida SKT suhtes fikseeritud kulude kandmise mehhanism, nii nagu oleme püüdnud teha NATO liikmelisusega seotult kaitsekulutustega

4. Koolid peavad kuuluma kas riigile või siis omavalitsused peavad kasvama vähemalt 10 korda suuremateks (liitumise teel). Enamustele praegustest omavalitsustest käib jätkusuutliku hariduse korraldamine paraku üle jõu ja selle all juba kannatab hariduse kvaliteet.

5. Õpetaja peab olema vastava kutseseaduse (hetkel veel puudub) riigi palgal olev töötaja, kel on nii streigõigus kui sotsiaalsed tagatisedki.

6. Ülikoolides tuleb kaotada õppemaksud ning ülikooliharidus peab olema kõigile kättesaadav ka majanduslikult.

7. Pigem tolereerida üliõpilaste arvu vähenemist ja seda kõrgemte tulemusnõuete kehtestamisega õppimisele.

8. Sisse viia rikkalikud stipendiumid loodusteaduste ja inseneriteaduste ning pedagoogika üliõpilastele.

9. Muuta ülikooliseadust suurendades ülikoolide sisemist demokraatiat ning selle akudu ka akadeemilist vabadust.

10. Tagada end tõestanud õppejõududele aj inseneridele rikkalikud loometingimused Eesti ülikoolides ja kutsuda siia kõrgtasemel välisõppejõude luues neile siin vajalikud loome ja õpetamistingimused.

Retsepti mõju on pikaajaline aga tagab, et näiteks 15 aasta pärast ei peaks majandusminister esinema samasuguste kurtmistega nagu ta neid praegu teeb.

Retsept Nr. 2

1. Muuta Etevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaadri ja tegutsemispoliitikat. Vaja on riskivalmimat ja tehnilise ja loodusteadusliku taustaga kaadrit, kes oleks iseseisvalt suuteline analüüsima tehnoloogia arengusuundi ja võimalusi.

2. Põlevkvikasutuse mahu vähenemise planeerimine ja energiasäästu reeglite karmistamine (Juhan, muuda enda määruses nr. 258 olevad energiasäätu klriteeriumid 3-4 korda karmimaks!), mis toob kaasa innovatsiooni käivitumise energeetika valdkonnas ja energiat säästva ehitamisele ja renoveerimisele edueelduste loomist. Nagu olete tähele pannud ei tõuse energiahind Eestis mitte taastuvenergeetiliste ja enrgiat säästvate lahenduste kasutamise tõttu vaid selle tõttu et neid ei kasutata. Nagu olete tähele pannud ei tekita mitte tuule puudumine Eestis elektripuudust vaid vastupidi...seda tekitab tugev tuul. Muide, põlevkivis olev orgaaniline aine on samal moel mikroorganismidega maetaani sisaldavaks gaasiks muudetav nagu sõnnik või solkki! Gaas aga tähendab võimu...vähemalt siinkandis.

3. Leiundustegevus ja leiutajad on üks osa kultuurist. Tehnilisest kultuurist ning nende tegevust tuleb toetama asuda. Kasvõi lihtsa mehhanismiga: iga registreeritud kasuliku mudeli eest tuleks tasuda riigil ca 10 000 - 20 000 krooni loomepreemiat...juhul kui leiutajal puudub muu sissetulek vms.

4. Käivitada sütemaatiline tehnoloogiasiirde programm just energiatehnoloogiate vallas...miks seal? Aga seetõttu, et Eesti energeetika investeeringuvajadused, et sovelduda kliima ja keskkonnajulgeoleku problemaatikaga võivad küündida kuni 100 miljardi kroonini! Energeetika ja mobiilsussektorite osakaal nii SKT-s kui müügikäivetes on märkimisväärsed. Tegemist on ka julgeolekuliselt oluliste teemadega. Üheks selle plaani osaks võikski saada tehnoloogiliselt läbimõeldud ja järgima ahvatlev ökolinn. Ö-riik on e- riigi loogiline jätk ja selle üldistus.

5. Jagada süsihappegaasi kvoot mitte enim saastavatele ettevõtetele vaid märkimisväärses või kogu ulatuses kodanikele. See on eelduseks igaühe-tasemel energeetilise innovatsiooni käivitamiseks.

6. Muuta valitsussektor ise innovatiivseks: sõitke elektriautode, hübriidautodega, rakendage energiasäästuprogramm tehnoloogilise innovatsioonina eelkõige riigisektoris (alustada võiks ka riigikogust, kus siseruumide temperatuur on pragu ca 25 kraadi!)...esitada riigihangetele karmid energiasäästu nõuded.

Selle retsepti mõju on kiirem kui eelmise mõju...raviskeeme 1 ja 2 võib koos kasutada. Lisaks veel erinevaid innovatsiooniteraapilisi võtteid nagu:
- alternatiivbörsi loomine
- ppp mudelitele parema õigusliku aluse loomine (praegu , nagu teatte on private-public-partnership lahendused reeglina seotud kas jokk-mehhanismidega või lihtsalt labaste altkäemakuskeemidega..riigi paksem rahakott aga tõmbab ettevõtjaid ja arukas oleks see tõmme innovatsiooni teenistusse rakendada)

Aga head lugejad-kommenteerijad..teiegi retseptid on alljärgnevalt teretulnud. Ehk saab üheskoos hea plaani kokku panna.

On märgata haridusrevolutsiooni algeid!

Täna toimus Tallinna hariduskolleegiumis ümarlaud, millel osalesid need kes Noored Kooli SA ettevõtmisel käisid üle Eesti koolides tunde andmas. Kirjutasin enda kogemusest ka siinsamas mõne päeva eest.

Tahaks siinkohal jagada üht lootust, mis selle ürituse käigus kujunes. Mõistagi arvas kohaletulnud haridusminister Lukas, et haridus vajab rahu ja stabiilsust. Ses osas on tal mõistagi õigus. Vajab jah. Aga ega väljakujunenud hariduskorralduse inertsist tulenev suund ei pruugi just kõige õigem olla. Nüüd võimalikest ja arukatest muutumisvõimalustest meie hariduskorralduses.

Heateo sihtasutuse juht Artur Taevere refereeris üht uuringut, mille kohaselt annab parima õpetajaskonna see kui üliõpilasist vaid 10% edukamatest on võimalus ja õigus õpetajaametit pidama hakata. Tõsi...selle lisaeeldusena on OECD maade praktika ka see, et ametiga algust tegev õpetaja saab palka 95-99% SKT-st inimese kohta (vastavas riigis siis). Meie oludes tähendaks see nii 13-14 tuhande kroonist brutopalka.
Hea nõue, kas pole? Küsisin siis koha peal Tartu Ülikooli rektorilt Alar Kariselt , kas Eesti ülikoolidel oleks valmidus kokkuleppeks, et õpetajakutset ei anta kehvematele kui näiteks esimese 15% õpitulemustega üliõpilastele. Ta lubas selle teema tõstatada s.a. veebruari lõpul toimuvas ülikoolide rektorite nõukogu istungil.
Kui ülikoolidel jaguks kompromissitust selline otsus teha ja haridusministeeriumi laiendada õpetajaiks õppijate stipendiumiprogramme oleks ümberkorralduste doominokivide rivi liikvele lükatud. Ahelas järgmine olekski õige pea õpetajatele palgamaksja: ülikoolide kõrged nõudmised tekitaksid omakorda nõudmiste ahela jätkumise. Õpetajana koolitet inimesed nõuaksid korralikke töötingimusi ja tasu..nagu korralikult koolitatud ja võimekatele inimetele kohane. Koolid saaksid korralike ja võimekate inimeste tööletulekult nõuda ka paremat taset juba olemasolevatelt õpetajatelt. Omavalitsused peaksid selgemalt mõtlema hakkama oma liitumisele kuna näiteks 4-5 omavalitsuse töötajate optimeerimine annaks rahaliste vahendite kokkuhoiu, millest korralikele ja võimekatele inimestele ka enam palka maksta jne jne.
Tänaseks on see doominokividest uue hariduse pilt juba enam vähem valmis laotud.
2008 aasta veebruari Eesti ülikoolide rektorite nõukogu istumisest ja seal sündivast otsusest võib tõepoolest saada pöördepunkt Eesti hariduskorralduse tõsiseks muutuseks.

Millest seal aga veel juttu oli:
Taas tuli päevakorda idee, et meie hariduskulutused peaksid kujutama endast kokku lepitud protsenti majanduse mahust (SKT-st). Kah hea ettepanek hariduskorralduse jätkusuutlikkuse tagamiseks nagu arusaam ka sellest, et õpetajaskonnal peaksid olema paremad esindajad ametiühinguiski.

Ja loomulikult vajaklsid õpetajad selgemat tunnustamist ja väärtustamist...seda südamest ja sisuliselt tulevalt, mitte nii nagu mõne aasta eest juhtus Viljandimaal, kus õpetajale tegi omavalitsus toreda ja meeldejääva kingituse. Nimelt sai too õpetaja kongituseks kohustusliku lillekimbu ja sellel lisaks veel üliväärtusliku kogumiku eelneva aasta ümber Viljandi järve jooksul osalenute nimekirjaga ja jooksuaegadega.

Ma ei arva, et eelnevalt kirjeldatud ülikoolide otsus oleks mingi imerelv kuid selge on see, et haridusküsimuses tuleb hakata tegema kompromissituid valikuid. Nii rahastamise osas kui õpetajate haridustaseme ja suutlikkuse osas. Kompromissitus tähendak sel puhul muidugi ka paljust loobumist...mingist osast riigi hangitavast ehitusteenusest näiteks. Aga ehk see ongi mõistlik ja võimaldab vahepeal, kui haridus uue hingamise saab, rakendada siis säästlikuma ehitamise kohustuse.

Maja "mürgitünni" otsa

Balti jaama taga oli kunagi selline asutus nagu Kalinini Nimeline Elektrotehnika tehas. Vahepeal nimetati see RAS Esteliks ja tänaseks on saanud sellest territooriumist ühe järjekordse kinnisvaraarenduse tallermaa. Tänaseks on kinnitatud selle ala detailplaneering...loodetavalt alltoodud asjaolusid teadmata.
Sinna on plaanitud pilvelõhkujaid ja mida sinna veel kavandatakse. India kapitali kaasates nagu väidetud on. Ühesõnaga tegemist on elu ja äripiirkonnaga...kahjuks aga mürgitünni otstas. Sellele viitavad ka juba 13 aastat tagasi tehtud pinnaseuuringud sellel territooriumil.

Aga omal ajal tehti selles tehases nii pooljuhte kui ka elavhõbedal põhinevaid alaldeid. Radioaktiivse koobaltiga kiirituskamber, mida ma isegi teadurina olen kasutanud, rändas juba aastate eest Lätti, kui õieti mäletan. Aga elavhõbe on jätkuvalt seal pinnases. Tootmisjäägina.
Tehases töötanud inimesed...elavhõbeda tsehhis töötanuist on elus vaid vist üksainus inimene...mäletasid, et kui kaevati kaablikraav tsehhi lähedusse siis sillerdasid järgmisel päeval elevhõbeda piisad otse kraavipõhjas.

Jutt jutuks kuid juba 1995 aastal tehti kogu Esteli ala kohta põhjalik keskkonnaseisundi uuring. Vaevalt, et tänaseks selles uuringus toodud näitajad muutunud on.
Töö klannab numbrit 8645X. "Ras Esteli Territooriumi Keskkonnaseisundi Uuring" ja uurimuse on teinud REI (J. Kärk, U. Järve ja K. Riet)
Tegemist on põhjaliku tööga, mille analüütilised osad on kõhedusttekitavad arvestades asjaoluga, et täna toimub selles piirkonnas arendustegevus, mille tulemusena saastunud pinnast teisaldama, ladustama ja kasutama asutakse.

Endise elavhõbeda tsehhi läheduses on pinnases mõõdetud elvahõbeda sisalduseks 12 ja 26 mg/kg!. Töös on mainitud, et saastunud pinnasekihi paksus on ca 1,7 m. Selliselt sastunud ala suuruseks on ca 7000m2 ehk vaid sellel ala võib pinnases olla kuni pool tonni elavhõbedat. Rääkimata ülejäänud territooriumist, milles võib lisanduda veel teine samasugune kogus seda metalli.

Väljavõtetena sellest tööst veel tähelepanekuid:
Kaadminumi sisaldus pinnases: 0,1 - 3 mg/kg
Plii sisaldus: 1,7 - 8000 mg/kg
Kroomi sisaldus: 2,3-35 mg/kg
Nikli sisaldus: 0,8 - 30 mg/kg
Vase sisaldus 1-2800 mg/kg
Naftaprodukte 128 - 148 000 mg/kg

See oli siis olukord 1995 aastal...mitte linn, ütleks seepeale, vaid ohtlike jäätmete ladestuskoht.
Tegemist on ohtliku piirkonnaga, millest pinnase ümberpaigutamine võib need jäätmed liikvele ajada ning see kant ohustab kindlasti juba praegu ümbruskonda kõnelemata sellest, et mis on ohud neile, kes seal elama hakkavad.
Eks levitage seda teadet siis oma tuttavate ja sugulaste hulgas ja loodetavalt jõuab see teadmine lõpuks ka linnavõimude ja keskkonnaametnikenigi.

Suure Jaani Gümnaasiumis tunde andmas

Tänuväärne ettevõtmine see Tagasi Kooli. Sattusin minagi nende eestvedamisel Suure Jaani gümnaasiumisse kahte tundi pidama. Maast, inimestest ja keskkonnast. Õpilaste hulgas on jätkuvalt terased vaheleküsihaid ja kaasamõtlejad...ses mõttes on rohi ikka sama roheline ja taevas sama sinine nagu muiste.
Õpetajad olid teada saanud, et nende palk tõuseb...niipalju siis tundide vahepealsest jutuajamisest. Tervelt 21,9%, paraku said nad teada ka oma normkoormuse tõusust, mis tähendab, et juhul kui tunde napib ei ole palgatõus muud kui lihtsalt muutus numbrites. Ma arvan, et õpetajaskond peaks rohkem vaeva nägema oma ametiühingutega. See rahvas, kes õpetajaskonda edendab ja töösuhtes kaitseb peaks olema terasem ja suutlikum saamaks aru, mis on õpetajate huvid ja vajadused. Palga tõstmine koos töökoormuse tõstmisega pole mitte võit vaid tavapärane asjade käik. Kui seda võiduna lastakse paista on tegemist mustkunstiga. Õpetajad teadupoolest on kohuse- ja vastutustundega inimesed, kes ükshaaval ega koolitäite viisi oma juhtkondadega vaidlemagi ei hakka. Nende esindajad peaksid olema aga terasemad, taibukamad, sõnaosavamad ja toimekamad. Vaadake või loomakaitsjaid, kellel tõstatatud probleemid mäekõrguselt õpetajate omadest üle paistavad. Ja see on ametiühingute asi paljuski.




Suure Jaani gümnaasiumis on mõne aasta eest valminud tõepoolest priima spordisaal. Eelmisel aastal oli seal Kappide muusikapäevade raames terve suur orkester mänginud ja akustikaga oldi ülimalt rahul. Selliseid jutte kuulsin, nagu neidki, et suvi otsa on gümnaasiumi ruumid erinevate laagrite ja seminaride kasutuses.
Teadupoolest on ujumisõpetus nüüdseks ka kooliprgrammi osa. Lähim ujula on Olustveres, mille lahtiolekut ei tea mis sanitaareeskirju ja ehitusnorme eirates, aasta aastalt pikendatakse.
Ega seal kandis lähimat ujulat polegi kui Pärnus või Tartus...ma ei tea mis on saanud Viljandi ujula plaanist. Aga Suure Jaani vallas on jätkuvalt nii koole kui lapsi...ja ehk lapsi seetõttu on kah rohkem, et koolid on head.
Lihtsalt võiks seal lisaks spordisaalile olla ka ujula. Mitte luksuslik spaa vaid täitsa tagasihoidlik ujula mõne sauna ja tervisekeskusega. Ma arvan, et see õnnestuks isegi erarahale huvitavaks teha ja vast oleks ka kohalik omavalitsus suuteline sellise erainitsiatiivi puhul raha ja tagatistega kaasa aitama.

Sest: tagasi maaleminek on mõeldav kui on keskkonda, mis on säästlik ja inimest hoidev. Selle ujula võiks ju rajada koguni ökoujulana, milles soe vesi saadakse päikeserikkal ajal just päikesesoojust kasutades. Vaat sellised tähelepanekud siis koolitunde andmast tulnuna... :)

Jätkuvalt Eesti nokiast...ehk siis kanalaipadest Rae vallas. Osa 2. Pomerantsi sajatused.

Nagu näitasin juba Ago Pärteil seisukohavõttude puhul..et on komme teha viiteid tekstidele, mille puhul ehk loodetakse, et ehk keegi neid läbi ei loe...siis tuleb sama teha ka Marko Pomerantsi kohta, kes oma võrgupomeriimis Kahju roheliste rumalusest kõneleb hoogsalt sellest kuidas rohelised olla end pinnasetemperatuure mõõtes lolliks teinud. Tõeliselt teaduslik seisukohavõtt! Kirjutasin Marko Pomerantsile pikema selgituse, kus esitasin ka mõned soojusarvutused, millest järeldub selgelt, et juhul kui lagunemine oleks seal toimunud ja ka toimumas (ka väga tagasihoidlikus ulatuses) pidanuks me nägema ka 30 cm sügavusel temperatuuritõusu ja kui lagunemine oleks toimunud väga intensiivselt selle möödunud 40 päeva jooksul siis pidanuks me nägema ka näiteks maapinna langust...seda aga seal ei olnud.
Ka Pomerantsile ja muudele huvilistele on varsti siin võrgupäevikus üleval ka detailsem analüüs sellst, mida tänaseks on õnnestunud kindlaks teha...
..aga sellest hiljem.

Praegu võtkem aga ette Marko Porentsi võrgupäeviku üksiksasjad. Näitan, kus ta oma väidete esitamisel eksib.

Marko Pomerantsi võrgujutt: "Huvitav on kõigepealt eeldus, millel show rajanes: Pinnase all kanahauas peaks toimuma aktiivne lagunemisprotsess. Miks seda eeldati, mina aru ei saa. Matmise eesmärk on isoleerimine, selleks ka see kahe meetrine savikiht"

Marek Strandberg: See savikiht on paigutatud mitte ka kanade alla vaid ainult kanade peale. See väide pärineb savivedu teostanud ettevõtjalt. Seega pole tegemist mitte laipade isoleerimisega (isoleerida tulnukski ennekõike põhi, et kaitsta põhjavett) vaid nende matmisega oludesse, kus pole teada, mis saab vedelikega a patogeenide ning toksiinidega, mis tekivad lagunemise käigus. Tõsi...matmiskoha katmine savikihiga on vaid üks tee, mil moel liigse vee sattumist matmiskohta kontrolli all hoida. Kus on aga drenaaž, kus on aga nõrgvete kontrollkaevud? Neid pole.Antud juhul lähenemne, et kui kogu rehkendust teha ei jõuta, tuleb teha pool sellest, ei toimi.

Marko Pomerantsi võrgujutt: "Ma ei saa aru, millele toetudes saab väita, et anaeroobsetes tingimustes on võimalik neljakümne päevajooksul kahemeetrise savikihi all pinnases kanapraadi teha. Kui see nii lihtne oleks, poleks ju mingi kunst näiteks massihaudu avastada."

Marek Strandberg: Väide, et temperatuur tõuseb ja selle tulemusena hävinevad viirused pärineb Ago Pärtelislt (Veterinaar-ja toiduameti juhilt). Juhul aga kui ei toimu lagunemist...vastav ensümaatiline aktiivsus on madal...pole ka põhjust eeldada, et viirustki ümbritsev valkkest laguneb. Aga mis puudutab massihaudade avastamist siis siinkohal tuleb mainida, et nii värskeid kui vanemaidki massihauduon just võimalk kaasaaegsete termokaameratega avastada...pole miskit hr. Pomerants...juhtub et kõvasti ja kurjasti haamriga vehkides võib ka naelapea pihta saada. Ehk see mida Pomerants naljaks peab on tegelikkuses kasutatav meetod. Mõne lisavõttega on termokaamerad kasutatavad ka arheoloogiliselt huvipakkuvate objektide ning isegi maamiinide avastamiseks.
Ja nüüd selle artiklitekogumi juurde, mille Pomerants oma võrgupäevikus ära on toonud (õigemini see millele Erik Puura, nagu aru saan, on viidanud). Siin need on.

Ka refereerib Pomerants Eerik Puura artiklit kanade matmiskoha keskkonnaohust Novaatiris meelevaldselt ja valikuliselt.

Näiteks on selles kirjatükis väide:
"...sellise matmisviisi juures toimub temperatuuri tõus anaeroobse lagunemise käigus, orgaaniliste jäätmete matmise korral on intensiivse lagunemise viibeaeg sageli pool aastat ning varem pole põhjust oodata temperatuuri tõusu"

Täpselt nii! Ehk lagunemine on väga suure tõenäosusega ka rae valla juhtumi puhul viibega protsess ja seda, et ka 40 päeva möödudes pole märkimisväärselt soojaeraldumist tekkinud kinnitabki kahtlust, et see võib toimuda hiljem...aga kindlasti pole lagunemine toimunud. Viirustele on hävitav happeline keskkond. Kuna laipade lagunemise staadium pole teada. Me ei tea ei nende temperatuuri ega pHd pole võimalik väita, et viirused on garanteeritult hävinud. Andurite paigutamine matmispaika maksnuks mõnedkümned tuhanded kroonid ja see oleks olnud üks samm, mida saanuks teha kodanike hirmude leevendamiseks.

Samas Novaatiri artiklis võtab sõna ka rakendusviroloogia professor Andres Merits, kes ütleb:
"Milline on temperatuur matmiskeskkonnas, pole sellel juhul väga tähtis (peaasi, et ei jäätuks läbi), kõrge temperatuur komposteerimisel kiirendab oluliselt viiruse hävimist, kuid muude tingimuste täitmisel pole vajalik"...sama teksti refereerib ka Pomerants.

Siinkohal tuleb öelda, et maa alla maetuna ja hapniku ligipääsuta ei toimu kompostimist, mis on eelkõige õhu juurdepääsuga
lagunemisprotsess vaid lagunemine on kombinatsioon erinevatest protsessidest.

Võtan siit siis esimese kirjutise , mis puudutab matmist ja sellega seonduvat.
Lk 3, kus on juttu eelistest ja puudustest matmisel räägitakse sellest, et tegemist peab olema D klassi prügilaga, kuhu sellist matmist korraldada. D-klassi prügilapeab vastama järgmistele tingimustele:

1. Prügilagaasid ega tekkivad nõrgveed ei tohi ohustada keskkonda ja inimese tervist nindg sellist suletud prügilat peab monitooritama
2. Jälgimine peab olema vähemalt igakuine.

Rae valla vana prügila pole selline. Kui lk 3-l käsitletakse lihtsalt matmist siis lk 4 kõneleb massimatmistest. Rae vallas toimus masimatmine (ca 700 m3 kanakorjuseid on seda kindlasti) ning selle puhul on möödapääsmatu pidev monitooring.
Ka erineb selles artiklis kirjeldatud massimatmispaik rae valda rajatust. Rae vallas puudub igasugune suletud prügila nõrgvete kogumise- ja kontrollsüsteem ning vihmavete drenaazhisüsteem. On põhjust kahelda ka selles, kas üldse teatakse, kus täpselt see massihaud seal prügilakuhja otsas paikneb.

Lk 51, samas allikas, kirjeldatakse kuidas Throckmortoni massihauast (sinna maeti 2001 aastal Ühendkuningriigis suu ja sõrataudi põdenud veiseid) on selle ümber paigutatud kaevudest kogutud ühtekokku 74000 m3 (3 aasta vältel). Ala on 117 ha suur. Sellel on väidetavalt maetud 100 000 veist. Nii peaks kanahauast Rae vallas suudetama kokku koguda ca 1000 m3 solgivett kuid selleks puudub seal igasugune süsteem. Kuhu see vesi siis te meelest liigub...iga raskusjõu mõjul madalamele ja madalamale. Olgu öeldud, et Throckmortoni matmiskohas on sadevete drenaazhisüsteem, mis Rae valal prügilal puudud...mistõttu võib see reostunud vee hulk Rae valla juhtumi puhul olla veelgi suurem.

Keskenduda, nagu seda tegi Pomerants, vaid ühele viirusele...ehk siis Newcastle'i tõbe tekitava viiruse hävimisele või mttehävimisle...on pehmelt öeldes demagoogia. Ega siis kana koosne ainult viirusest ning ega's laibavedeleikes pole see Newcastle'i viirus ainus haigusetekitaja või mürk. Ka juhul kui Newcastle'i haigust tekitav viirus on hävinud ei tähenda see seda, et ei peaks hoolt kantama selle eest, et laipade laguained reoveena põhjavette või pinnavette ei jõuaks.

Mida me siis seal Rae valal prügilakuhjal mõõtsime...õhutemperatuuri, pinnatempperatuuri ja temperatuure erinevtel sügavustel. Kui oletame, et kanakehade temperatuur on ca 6 kraadi C siis pidanuks me nägema 30 cm sügavuses veidi alla kraadist temperatuuritõusu. Reeglina tuvastasime, et temperatuur langes nii 20 kui 30 cm sügavusel. Sellest saab järeldada, et kanad ei ole küll mitte läbi külmunud aga nende temperatuur on suure tõenäosusega madalam kui mikroorganismide aktiivsemaks elutegevuseks vajalik. Nii on ka nende lagunemine aeglane ning võib kiireneda kevade saabudes. Selle koha pealt on Eerik Puura väide, et maetuna võib lagunemine olla hilisemaks lükkunud ka kaude kinnitust saanud. Nagu juba mainisin...ei hakaknud me nakkusohu tõttu kaevanma suuremaid süvendeid ega paigutanud maha ka kanadeni ulatuda võivaid andureid.

Nii olen jätkuvalt seisukohal, et viis, mil moel on see matmiskoht rajatud Rae valda ei ole korrektne ja võib sisaldada märkimisväärset keskkonnaohtu.
Olukorra kontrolli alla saamiseks tuleks siiski paigutada nii pH kui temperatuurisondid matmiskohta (seda saab teha vaid riik ja sed nakkusohu tõttu) ning rajada matmispaiuga perimeetrile esmalt sadeveetrenaaž ning matmispaiga ümber kogumis ja mõõtekaevud vee kvaliteedi hindamiseks ning vajadusel ka saatunud vee eemaldamiseks. Nii muide on soovitaud teha ka sellessamas "maailmatarkuse" millele roheliste tegevust kritieerinud isikud korduvalt viitavad.
Ka Pomerantsi võrgupäevikus toodud artiklite kogum viitab üldteada asjaolule, et loomulikult aastate vältel teeb emake loodus tõsist tööd ja lagundab need linnukorjused. Samas osundab see artikkel maailma laibakäitluskogemustest korduvalt ja selgelt, et keskkonna ja teviseohtudesse tuleb suhtuda tõsiselt ning nende vältimiseks on vaja matmiskohad varustada nii vihmavee kui laipadest tulenevate nõrgvete kontrollisüsteemidega.

Pole midagi...ka riigikogu keskkonnakomisjoni juhile tuleb ennekõike soovitada kompetentsi ja kriitilist suhtumist kõikidesse väidetese, mida ta kuuleb (nii nagu hr Pomerants oma võrguloos teistelegi teada annab). Aga kindlasti soovitan läbi lugeda need tekstid, mida teistele lugeda soovitatakse. Pinnapealsus ja võimetus pidada sisulisi vaidlusi on riigikogus üsna tavaline nähe. See näib olevat selline võimunakkus.

Küll aga ootaks mina riigikogu keskkonnakomisjoni esimehelt sisukamat lähenemist kui antud juhul siis roheliste lolliks tembeldamine. Seda enam, nagu võisite ka ise veenduda, ei olnud pomerantsi seisukohavõtt, mitte sisuline ja anlüütiline vaid pinnapealne ja paraku lahmiv.

Aga nagu ühte võimuliitu kuuluva erakonna liige on öelnud, et mitte kunagi polevat võimalik kindel olla, mis juhtub, kui riigikogu koguneb ja otsustama hakkab.


...lõpuks veel paar loodusvaatluslikku täheepanekut Rae valla prügilalt:

1. Paari päeva eest teatas üks Rae valla elanik, et tema kodust (kus kogu aeg on rotid elanud) on rotid lahkunud...viktoriiniküsimus: Kuhu? (eeldatav vastus...loomulikult prügimäele) Kui lugeda seda paljuviidatud "maailmatarkust" siis selleski on nakkusohu vätimise oluline eeldus nii kontroll satikate ja loomade üle (nagu ka põhjavee üle)

2. Kui tegime oma temperatuurimõõtmisi siis üle kogu matmisla ja selle ümbruses võis leida rebaste väljaheiteid. Ega te ometi arva, et rebased ongi kogu aeg käinud Rae prügilas oma väljaheiteasju ajamas?

3. Kui rebastel ehk ja rottidel on suhteliselt raske pooleteisemeetrise kattekihi ala kaevuda (seda kinnitas ka meie labidakatse, mille puhul labida asemel oli meile ekslikult kaevamistöödeks kühvel toodud) siis kindlasti pole see kaevumine suur vaev karudele. Tavaliselt peaksid need elukad küll külmas ja toidupuudses talevunes olema kuid slline lõhnamajakas ja meie praegune pehme talv võimaldavad muudki oletada...nimelt seda, et mõned isased isendid võivad ka ringi hulkuda. Seda ka üks kohalik jääger sealtkandist mulle ka kinnitas.

Jätkuvalt Eesti nokiast...ehk siis kanalaipadest Rae vallas. Osa 1.

Ilmselt on lugejad ka mujalt lugenud ja kuulnud, et Jüssi-Strandbergi kanakünka vallutamine ja seal ringisonkimine polnud muud kui tühipaljas ja järjekordne jänunemus avaliku tähelepanu ja kes teab veel mille järele. Nojah...nagu poleks targemat teha.
Arvajaid on kuhjaga. Alates Veterinaar ja Toiduameti juhist Ago Pärtelist kuni lõpetades kõikvõimalike ajakirjanikkude ja riigikogulastega.
See on esimene osa selgitustest ja tähelepaenekutest, mida oleme teinud selle kanaepopöeaga seotult. Neid osi tuleb veel ja päris mitu.

Ago Pärtel teatas TV3-le, et maailmateadus olevat nagu tõestanud, et viirus ei püsivat kanakorjuses pikemalt kui 10 päeva...sestap peab ta ka meie juttu selle kohta, et oht on siiski olems suhteliselt tühiseks. Aga seda saate kuulata-vaadata siit.
Pärtelöi meelest olevat ka vastutustundetu mängida inimeste teadvusel, kui olme selgelt välja öelnud, et puuduvad igasugused kaudsedki tõendid selle kohta, et see viirus on hävinud.
Ma siis palusin Ago Pärtelils endale lähetada need maailmateaduse saavutused, millest tema (ja kogu Veterinaar ja Toiduamet) järeldavad, et mingit ohtu seal rae vallas prügimäe otsas pole.
Siinkohal siis need artiklid, mille viited Ago Pärtel mulle edastas (eeldan, et ta toetub oma väidetes avalikkusle neilesamadele...sest mida muud mul tema ütluste peale ikka küsida on):

1. Millner, P. 2003. Composting: Improving on a time-tested technique.

Kommenteerin ka seda artiklit: tegemist on KOMPOSTIMISE mõju uuringuga ja tõepoolest tagab kompostimine (aeroobne lagunemine, mille käigus tõuseb temperatuur) ka viiruse hävimise surnukehades. Antud juhul ei ole kompostimisega tegeletud ja seega ei puudta kõnealune artikkel karvavõrdki seda, mis on toimunud Tallegi kaadega Rae valla vana prügimäe otsas.

2. Senne, D. A., B. Panigrahy, and R. L. Morgan. 1994. Effect of composting
poultry carcasses on survival of exotic avian viruses: highly pathogenic
avian influenza (HPAI) virus and adenovirus of egg drop syndrome-76. Avian
Dis. 38:733-737.

Selle artiklis kirjeldatakse linnugrippi nakatatud lindude surnukehade KOMPOSTIMISE abil lagaundamist, mille käigus viirus ka hävib. Muud ei jää üle kui korrata: Rae vallas ei viidud läbi surnukehade kompostimist vaid need maeti oludesse, mis on selgelt anaeroobsed ning milles lagunemine toimub kompostimisest sootuks erinevatel tingimustel. Seega ei tõesta see siinne artikkel samuti mitte kui midagi selle kohta, mis tegelikult toimub (või on toimunud nende Talleggi kanalaipadega)

3. Glanville, T. D. 2004. Emergency livestock mortality composting in Iowa

Siingi artiklis kirjeldatakse kuidas surnud veiseid utiliseerida kasutades KOMPOSTIMIST...joonis, mis on nähtav sellelt lingilt kirjeldab kuidas tulnuks ka näiteks kanu utiliseerida. Kinnitan, et see, mis on tehtud Rae vallas Talleggi kanadega erinem täielikult Ago Pärteli poolt esitatud viites kirjeldatust...samas ta ise ütleb, et toetub sellle.

4. Carter, T., K. Andersen, J. Arends, J. Barker, K. Bunton, B. Hawkins, J.
Parsons, D. Rives, S. Scheideler, M. Stringham, and M. Wineland. 1996. Composting Poultry Mortality in North Carolina. PS Facts #11. North Carolina Cooperative Extension Service. Raleigh, NC.

Siingi viites on jutt taas lindude KOMPOSTIMISEST mitte matmisest. Maailmateadus...nagu mainis Pärtel...viitab sootuks muule kogemusele ja tegevusele kui see, mida Eesti Veterinaar- ja Toiduamet on harrastanud Rae vallas.

5. Keener, H., D. Elwell, and T. Mescher. 1997. Composting Swine Mortality
Principles and Operation. Fact Sheet AEX-711. Ohio State University
Extension, Columbus, OH.
Ja ka viimane Ago Pärteli vahendatud maailmateadus ei kõnele mitte matmisest niiskesse ja umbsesse hauda vaid KOMPOSTIMISEST...vaadke selle loo juures olevaid pilte ja te veendute, et see mida tehti Rae vallas erined täielikult sellest, mida tehakse samalaadsete haiguspuhagute ajal mujal.

Siinkohal ka ülevaade sellest mida tulnuks teha nende hukatud lindudega!

EHK LÜHIDALT: Veterinar-ja toiduameti juht Ago Pärtel (juhul kui ta on silmas pidanud oma intervjuus mainitud maailmateaduse tähelepanekutena neidsamu artikleid) on selgelt eksinud (kui mitte hämanud) sest on segi ajanud kompostimise (millele viitavad kõik mainitud artiklid) pelga matmistoiminguga.

Ehk tegevus, mida on Rae vallas harrastatud hukatud Talleggi kanadega erineb täielikult sellest, mida maailmapraktikas soovitatakse sellistel puhkudel teha.
Ligi 500 tonni kanalaipade ja kes.-teab-kui-suure hulga munade matmine neid eelnevalt kompostimata on lubamatu tegu, mis ei pruugi tagada ei keskkonnaohutust ega terviseohutust.
Lisaks juba eelnevaltki mainitud asjaolud, mida kuulsin kohaliku külavanema Hr. Puumeistri käest, kes mainis, et esimesel laibaveo päeval olid veoautode kastis olevad kanakorjused faktiliselt katmata. Selliste autodega läbiti siis ümbruskonna asulaid!

Selles kontekstis on eriti kurb lugeda ka arvamusteksti "Roheline tsirkus" Postimehes
Ajakirjanik Vahur Koorits võtab selles Veterinaar ja Toiduametit kaitsva poosi kui ütleb: "Veterinaar- ja toiduameti peadirektor oli küll varem rohelisele riigikogu liikmele Marek Strandbergile kinnitanud, et kanad ei saa enam kuidagi Newcastle’i viirusega nakatunud olla, sest viirus vajab elusorganismi ja on seega ammu kadunud, kuid Strandberg teatas, et pole vastavaid teadusartikleid lugenud, ja jätkas sellegipoolest tsirkuseetendust."
Olles nüüd need artiklid läbi lugenud (needsamad, mille Ago Pärtel mulle lähetas), kinnitan siinkohal, et neist artiklitest ei järeldu mitte kui midagi Rae valal vanasse prügilasse maetud kanade ohutuse kohta sest neis artiklites kõneldakse eranditult ohutusest juhtudel kui hukkunud (hukatud loomi) on eelnevalt kompostitud...ja seda Rae vallas tehtud pole.
Pigem siis Ago Pärteli meelevaldne viitamine artiklitele on see põhjus, mis süvendab Rae valal inimeste hirme...kas pole?
Tõde on teksti sisus, mitte sellele viitamises!

Lõpetuseks veel...just loodudusteadlastena ja samas ka riigikogu liikmetena on nii minu kui kolleeg Mart Jüssi selgeks kohustuseks osundada nende ebakohtade ja suisa valede peale, millega on tänaseks Rae valla ja kogu Eesti rahvast nende kanada asjus eksitatud. Esimene näide oli siis see eelnev tekst ja sellekohast lugemist saate õige pea lisaks.

Sügelemine lõppes

Juba suve lõpust oli tunda mõõdukat sügelust:

Viimase kuu ja koguni viimaste päevade ja tundide jooksul see ebamäärane sügelus ja ebamugavus muutus vaid hullemaks:

Riigikogu kahe suurema erakonna...Reformierakonna ja Keskerakonna...vastuhäältega ei toetatud Allar Jõksi jätkamist õigukantselrina. Ja ses osas lõppes ka see ebamäärane sügelus:


Ses osas võtsin ka riigikogus enne hääletust sõna:

"Head kolleegid!
Kui me soovime olla tolerantsed loodusliku mitmekesisuse suhtes, mida me oleme korduvalt deklareerinud, ja see on meie bioloogilise eksistentsi ainuke ja võimalik tee, siis paraku ei saa me läbi ilma kultuurilise, majandusliku ja millise muu mitmekesisuseta, sh ka poliitilise mitmekesisuseta.
See, mida Allar Jõks oma senise töö jooksul näidanud on, pidades seda nö kahetist põhiseaduse järelevalvaja ja ombutsmani ametit, on juhtunud see, mida eelnevalt ka Eiki Nestor mainis. Ja küsimus ongi selles, et kas me soovime näha õiguskantslerina inimest, kes on (kuidas siis öelda?) seaduste põhiseaduslik mehhaanik ja insener, või siiski selline teejuht valijate ja rahva jaoks Eesti sellises erakondlikus galaktikas, mis on muutunud küllaltki keeruliseks ja vahel tundub, et mõnedeski kohtades liialt ülepolitiseerituks.
Eestimaa Roheliste jaoks on olnud Jõks küllaltki selgelt isik, kes oma tegevusega ja täites siis õiguskantsleri institutsiooni rolli, on taganud Eestis poliitilise mitmekesisuse, on toetanud seda erineval moel.
Mis ei tähenda seda, et Eestis ei võiks olla mõni muu inimene, kes seda sama tegemas on.
Meie seaduste järgi on isik, kes peaks olema veendunud õiguskantsleri isikus ja tema ka Riigikogule esitama, president ja meil ei ole täna mitte mingit põhjust arvata, et presidendil pole olnud võimalust otsida ja leida võimalikke kandidaate ja neid siis ka kaaluda.
Oludes, kus teatavalt ei ole kandideerival isikul ise võimalik esineda Riigikogu ees, on tema eest ära tehtud pigem tema tegevust pisendav tutvustamiskampaania meedias ja nagu ma aru saan, ka põhiseaduskomisjonis.
Tegelikult on tänane valik teatud ja teadaoleva ja tegelikult väga selgelt meie poliitilise mitmekesisuse eest seisva isiku vahel ja kellegi vahel, keda me ei tea.
Kutsun häid Riigikogu liikmeid üles lähtuma sellistel puhkudel, kui me ei tea, mis meid võib ees oodata, kõige elementaarsemast ettevaatuspõhimõttest ja tegema valiku loomulikult oma südametunnistuse järgi, aga ka selle järgi, et Eesti poliitiline mitmekesisus ja rahva huvide tagatus oleks garanteeritud.
Ma arvan, et siin me näeme ka palju üldisemat tendentsi ja nimelt mida? Me teame, et üks kahest erakonnast, milline on kritiseerinud avalikult Allar Jõksi valituks saamist õiguskantsleriks, on küllaltki selgelt ka oma varasemas tegevuses deklareerinud vajadust vähendada Eesti poliitilist mitmekesisust.
On välja öelnud arvamusi, et Eestis ei peaks olema nii palju parteisid.
Meie oleme seisukohal, et mida kirevam on Eesti poliitiline maastik, mida enam on Eestis toetatud kodanikuühiskonna erinevad üksused vabaühenduste näol, seda tugevam on Eesti ühiskond.
Nii et täna teeb Riigikogu mõnes mõttes valiku ühetaolise poliitilise kultuuri ja kireva ja mitmekesise poliitilise kultuuri vahel. Vähemalt mingis osas."

Teisedki asjakohased sõnavõtud on lugeda siit

Kommionu kurtmised

Kommirahast.
Kommi-ehk katusreraha on "riigikogu traditsioon", mille kohaselt riigikogus esindatud erakonnad jagavad (õigem oleks öelda, et peidavad riigieelarvesse) teatud rahasumma (sel aastal 200 miljonit krooni). Võimuerakonnad jagasid sel aastal 3 korda rohke raha kui pakuti vastasrinnale. Põhjus, mida ka rohelised avalikkusele on seletanud, miks rohelised keeldusid sellest ettepanekust on: selline varjatud rahakulutus pole niigi ebaselge seletuskirjaga riigeelarve puhul mingilgi moel õigustatud. Riigieelarve peab olema läbipaistev ja mõistetav.

Kommionust.
Sedapuhku on kommionu rolli sattunud rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi. Ilmselt eelnevatel aegadel on seda kommi ja katuseraha traditsiooni kandnud muud rahanduskomisjonide esimehed. Eks see kommiraha jagamine tatava salariitusena paistab. Ligi ise on (tõe huvides olgu see öeldud) maininud, et ega tallegi see komme ei meeldi.
Tegelikult pole see ju ka komme mida nüüd muuta ei saaks, kui selleks tahet on.

Kui olime kuulda saanud sest kommiraha pakkumisets oli meie ettekujutuseks, et võimust eemal olijad (ehk siis Keskerakond, Rahvaliit ja Rohelised) võiksid selle temaatika avalikustada ja öelda, et meie valmiduseks oleks toetada näiteks kodanikuühiskonna arengut ja taastuvenergia teemaplaneeringu koostamiost. Nii aga ei läinud. Pakutud üldhuvikompromissist keelduti: igal ju omad valijad ja omad lubadused.

Tõe huvides veel.
Tänases Õhtulehe artiklis refereeritakse Ligi, kes öelnud: "Roheline Strandberg saatis samal päeval, kui opositsioonile muudatusettepanekute piire selgitasin, omade listi kirja, kus kurtis, et summa on nende jaoks liiga väike ja tuleks hoopis vastanduda."

Nojah...esiteks muidugi pole viisakas võõraid kirju lugeda. Aga mis teha kui oma sugulased ja tuttavad neid sulle saadavad. Kuigi neilgi ju selleks voli pole. Nii olevatki tavaline, et erakondades on "varesed liinidel" ja kannavad hoolt (õigem vist oleks küll öelda, et keelt) et intriig kestaks.

Nüüd aga tõe enese juurde, ehk minu kirja juurde, mida Ligi sellisel ligi-kaudsel moel refereerib.
Kiri on kirjutatud 16. oktoobril ja Ligi viidatud lõigu ümbrus selles näeb välja nii:

Täna peaksime siis justnagu vastasleeri rahvaga hakkama läbi rääkima millisel moel seda kaela sadanud hiilgust kulutada.

"Kui lubate minu arusaama selle kohta siis võrdselt koheldult pole meil selle meile sattuva kolme miljoni krooniga suurt miskit peale hakata. Äärmisel juhul võiksime paluda seda kulutada SA Kultuurileht väljaannetele, mille eelarve kasvab üle kahe korra aeglasemalt kui riigieelarve tervikuna. Sellekohase sooviga on riigikogu rahva hulgas esinenud ka Sirbi peatoimetaja....

Proovisin ka Seppikuga vestelda sel teemal, et ehk nad tuleksid kaasa ja tetaksid plaani suurendada kodanikuühiskonna sihtkapitali mahtu sest rahast topelt suuremaks või nõuaksid selle raha eest taastuvenergia teemaplaneringu käivitamist...vaat ei oska öelda, mis sellega edasi saab.
Kui läheb raha proportsionaalseks jagamiseks pole mul küll muud plaani kui, et viisakalt loobuda sellest Ligi-kaudsest rahast ja asjakohasest tänuvõlast või leida mingi ilus koht sellele...samas näib olukord, mida rahanduskomisjoni esimees ka sel vestlusel väljendas, et mingit kardinaalset muutust eelarves NIIKUINII ei tule ja valitsus etahte vastu ei lasta NIIKUINII miidagi teha üksjagu masendav...aga siiski võitlemist vääriv.

Mida sellest olukorrast õppida: aga ikka ühte ja sedasama, head kolleegid, ainus demokraatlik hetk on EV-s valimised...pärast seda avatud diskussiooni ja dispuudi vajadus ning vajadus kasutada argumente kaob. Võimuerakondade ülekaalu kasutatakse igal juhul mitte viimase võimalusena. See poel muide hala vaid tõsisasi, mida tuleb aina selgemalt rääkida nii meie kui kelle iganes teise erakonna valijatele.
Vaadus demokraatiauuenduse järele on aga ilmne sest riigikogus ja võimuligi kujunenud subkultuur (mida siis antud juhtumil esindas vana olija Ligi) meentuba tõesüna loetut vanglate ja kuuldut vene sõjaväe kohta."

(nagu näete isegi...ei mingit kurtmist summa väiksuse üle vaid ennekõike selle jaotusmehhanismi ense kummalisuse üle!)

Täna on selle 200 miljoni krooni jaotus vandeseltslaslikult varjatud. Kui kõnelanune toiming on riigikogu iidne komme oleks sellisest harjumusest ammu aeg lahti saada.

Eesti Nokia kandidaat: kanalaibad Rae vallas

Nagu ühe kohaliku elaniku kõnest aru sain on lugu Rae vallas sootuks kummaline.
Just tehnilisest aspektist (juriidilistest segadustest kanatapu ja-matuga hakkame aina rohkem kuulma juba lähiajal) on kummalisuseks järgmine asjaolude kogum:

A Kanad maeti küllalt madalalae ja auku, mille aluspõhja ei hüdroisoleeritud (ei saviga ega kilega).
B Laipade temperatuuri lagunemise käigus ei määratud ja seetõttu pole teada kas antud oludes see temperatuur üldse viirusi hävitava tasemeni tõusis.
C Väidetavalt kaeti kanalaibad hoopis savikihiga, mis tähendab seda, et juhul kui lagunemiseks ei olnud niiskust piisavalt siis ka viirus ei hävi ja lisavett ka sinna juurde ei imbu.
D Juhul kui viirus pole hävinud siis laibad lagunevad ikkagi ning laibavedelikud koos veel elujõulise viirusega võivad nõrguda põhjavette.
E Juhul kui matmiskihi paksus on meeter-poolteist siis on olemas ka tõenäosus mõni talveuunne veel mitte jäänud karu laibakuhja maiustama ja askeldama läheb on üksjagu suur.

Niisiis, nagu Soomes on Nokia linnas solgitoru kokku ühendatud joogiveetoruga on meil Rae valla kanade ühihaud muutumas selles mõttes Eesti nokiaks.

Soomes, nagu nüüd teatavaks on saanud, oli solgiõnnetuse peamiseks põhjuseks suur hulk peataolekust ja otstsusvõimetusest toimnud sündmusi. Veefirma ignoreeris õnnetust ja rahustas alusetult elanikkonda. Nokia linnavõim oli samuti toimunu suhtes ükskõikne ning see suurendas haigestunute hulka...kas Rae vallas on sündimas nüüd midagi samasugust?

Kas Newcastle'i haiguse tekitaja on hävinud?

Tegelikult me ei tea, kas viirus on hävinud...seda vaid oletatakse.
Tundsin mõne aja eest huvi ja kommenteerisin siinsamas Newcastle'i tõvega seonduvat.
Tänaseks olen saanud ka asjakohastele järelepärimiste vastused.
Vladimir Vahesaarelt veterinaar ja toiduameti Harjumma veterinaarkeskusest sain teada järgmist:

"1. Matmiskoht asub endise Lagedi prügila territooriumil, riigimaa Armeka maaüksusel (65301:013:0067) ja sellega piirneval nn jätkuvalt riigimaal.
2. Maeti endise prügimäe tippu, ca 4,5 meetri sügavusele, rikkumata endise prügila põhja.
3. Prügilat ei avatud, sinna toimus ühekordne erakorraline matmine
4. Kahe augu suurused olid ca 20X10 ja 15X 8 meetrit, sügavus 4,5 ja pealt on kaetud min 1,5 meetrise pinnase kihiga.
5. Termomeetreid ei paigaldatud. Puudus vajadus ja ei ole otstarbekas teha katseid väga nakkusohtliku materjaliga.
6. Täiendavaid niisutustorusid ei paigaldatud. Endise prügimäe ladestuspinnas esmase kattematerjalina jätab piisavad võimalused lagunemisprotsesside käivitamiseks.
7. Viiruste elujõud väliskeskkonnas ning lagunemisprotsessis on teaduslikult tõestatud. Rakendatakse matmiskoha järelevalvet."

Kommentaarideks väidetu kohta kohta niipalju, et viiruse elujõudu mõjutavad enim just temperatuur ning päikesevalgus. Kurb oli lugeda, et termomeetreid matmiskohta ei paigaldatud sest sel juhul puudub ka võimalus ju kontrollida, kas temperatuur antud matmiskohas on tõusnud viiruse hävimiseks vajalikule tasemele. Seda enam, et termomeetrid ei oleks endast kujutanud mitte mingil moel ohtu tekitavat või suurendavat lahendust vaid kindlust süvendavat lahendust, et matmisalas on temperatuur tõusnud viirust hävitavale tasemele.
Teaduslikult ongi tõestatud, et oluline on kõnealuse viiruse hävitamiseks temperatuuri tõus kuid kahjuks antud hetkel seda temperatuuri tõusu konkreetsel matmisalal pole vaevutud mõõtma.
Olgu siinkohal öeldud, et kui 480 tonni kanu on maetud alale, mille pindala on kokku 420 m2 siis on kuine niiskuse juurdevool sademetest (ca 5 tonni 100 m2 kohta kuus) 21 tonni.
See moodustab siis vaid 4,4% kanalaipade niiskusesisaldusest...kui aga niiskuse vajakajäämine osutub suuremaks mainitud ulatusest ei pruugi lagunemisprotsessid vaid sademete arvelt piisava tõhususega käivituda. See on oletus, mille ümberlükkamiseks olnuks parima lahendus justnimelt vahetu temperatuurimõõtmine, mis oleks andnud ka ühsikonnale selgemna kinnituse haigusetekitajate huku kohta.

Kliimamuutused nagu ka intensiivistuv kaubandus võivad meieni tuua tulevikus ka rohkem loomataude ning tegelikult vajame me head plaani selliste matmiskohtade ja nende järelevalve suhtes.

Lisalugemist!
Newcastle'i haigusetekitaja püsivust on kirjeldatud alljärgnevalt:
"Physical control of the virus should take into account the following principles (from CIDRAP 2003). The virus is inactivated by a 3 hour heat treatment at 56°C or a 30 minute heat treatment at 60°C. It is ether-sensitive and inactivated by formalin, phenol and acid pH (OIE: Newcastle disease: Technical disease card database, in CIDRAP 2003). It survives indefinitely in frozen material. It is destroyed rapidly by dehydration and ultraviolet rays (ISDA/APHIS, in CIDRAP 2003). A minimum core temperature of 80°C for 1 minute will destroy the virus in meat products (Queensland DPI in CIDRAP 2003).
The virus is readily destroyed by heat, soaps and detergants, hypochlorites, alkalis, gluteraldehyde or Virkon®. The virus is destroyed by direct sunlight within 30 minutes, but in cool weather can continue to survive in manure and contaminated poultry sheds for many weeks. A minimum core temperature of 80°C for one minute destroys the virus in meat products."
Loe ka siit!

Ettevatuspõhimõte Iraagi asjus

Olen varasemalt välja öelnud seisukoha, et Eesti Iraagi missiooni jätkumise osas tuleb laiemalt nõu pidada ja asja arutada.

Olen siiani olnud arusaamal, et saadikuna ja omathatsi peaksin toetama Eestlaste osalust Iraagi missioonil. Need kaalutlused on tänaseks muutunud. Senini lähtusid need valdavalt pigem korrektsusest ja püüdest pidada lõpuni lubadustest. Antud juhul pole siis küll tegu mitte minu isikliku vaid riikliku lubadusega...aga see selleks. Enam ei kavatse ma aga niivõrd omatahtsi toimida. Ka teavet ja tähelepanekuid on juurde tulnud.

Täna on arusaadav, et Eestis on tuhandeid kui mitte kümneid tuhandeid inimesi, kelle jaoks eetiline konflikt, Iraaki sisseminekul on vastuvõetamatu. Jutt on siis asjaolust, et lähtuti nagu hiljem on selgitatud, vääratest luureandmetest.

See ehk olekski olnud aktsepeertitav kui samasugune probleem poleks kerkinud nüüd ka seotult Iraani kohta käivate luureandmetega, millele tuginedes on USA valitsus esitlenud vajadust ka Iraani suhtes sõjalisi meetmeid rakendada.
Loe ka näiteks kasvõi seda uudist.

Lisaks veel: täna on Iraagis ca 30 000 või isegi enam sõjavangi ja neid hoitakse vangilaagrites või muude kinnipidamiskohtades. Neis on ka vangid, keda eestlased on vangistanud. Minu teada pole aga ükski Eesti ametiisik ega sõjaväelane käinud neid vangistuskohti inspekteerimaski! See ei kostu kuidagi mõistlikuna kui see nii on...sõda tähendab ka vastutust ja seonduvaid kohustusi sest loodetavalt ei osale me sõjas mitte viha vaid olude tõttu.

Ehk...täna on kujunenud olukord, kus enamus nende inimeste tahtest, kes on Eesti osalemise vastu Iraagi operatsioonides, on selgelt riigikogus ka esindamata.

Pean vajalikuks hääletada Iraagi missiooni jätkumise vastu esmalt vajadusest, et ka nende inimeste hääl, kes seda on väljendanud oleks riigikogus esindatud...see on minu kui saadiku vaba tahe...ning teisalt pean õigeks hääletada selle missiooni jätkumise vastu ettevaatuspõhimõttest. Ettevaatuspõhimõttele tuginedes on põhjsut olla kriitiline ja ettevaatliku ka muude asjade suhtes, mille olemus pole lõpuni selge. Nagu seda on näiteks geneetiliselt muundatud organismidki (GMO) ja mille suhtes on põhjust olla kriitiline sestsamast ettevaatuspõhimõttest lähtuvalt.
Mille suhtes siis Iraagis on põhjus olla ettevaatlik? Justnimelt paljude määramatuste tõttu. Üks neist on muide ka me enda kaitseväekorraldus. See nõuaks kohendamist igal juhul. Ausalt öeldes ei ole meil ju mingitki ettekujutust selle kohta, mis Iraagis sündima hakkab või sündida võibki. Sellises mõnevõrra määramatus olukorras peaksime olema oma kaitseväekorralduses oluliselt kindlamas seisus, kui oleme praegu.

Iraagi missiooni olemus ning tulevik Eesti jaoks pole kahjuks selginenud (ka vaatamata ÜRO julgeolekunõukogu loale) vaid tegu on paraja määramatusega.
Ütlen, et mulle meeldib, et Eesti on USA partneriks ja seda eelkõige tehnoloogiaarenduse ja sellelaadse tegevuse osas. Ameerika ühendriikide näol on tegu siiski tsiviilühiskonnaga, milles bütsantslik kõigega seotus ei oma vast niisuurt tähendust kui meie idanaabrite puhul. Venemaa puhul on harjumuspärane, kus mistahes ettekääne võib põhjustada esmapilgul täiesti meelevaldselt kujuneva tagajärje.

Nii peaks ju kõigi eelduste järgi (ja täna pole ühtki vastuväidet sellele) saama teha USA-ga laiaulatuslikku majanduskoostööd ka ilma selleta, et nende vägedega koos peaks Iraagis sõjaasja ajama. Eks teisalt on ju seda sõjaasja on juba aetud kah.
Nagu võimur idapooltki öelnud: kotletid eraldi ja kärbsed eraldi.

Kirjeldan siinkohal põhjusi, miks ma olen otsustanud hääletada Eesti sõdurite Iraagi missiooni pikendamise vastu. See on isiklik seisukoht ja ma isegi ei kutsu üles sama tegema. Meie endi tänast olukorda silmas pidades on põhjust mõneks ajaks hinge tõmata ja kui abivajadus tõepoolest kasvab siis uuesti otsustada.

Mul oleks loomulikult heameel teada saada kui paljud neist valimistel mulle hääli andud inimestest toetavad seda otsust.
Kui Teil, hea klugeja on valmidust ja tahtmist võite loomulikult lähetada mulle sellekohase postituse siit!

Kui Eesti riik otsustab (ja väga suure tõenäosusega loomulikult otsustabki) missiooni jätkumise üle Iraagis ei ole ma aga ühegi ametniku või sõjaväelase suhtes etteheitev, kes seda missiooni läbi viima hakkavad. Nad on täidavad sel juhul riigi tahet.

Püksirihm pingumale!

Nagu lugeda on vähendas rahandusministeerium majanduskasvu prognoosi ka 2008 aasta riigieelarve seletuskirjas toodud 7,3 % -lt 5,2 % tasemele.
Rahandusministeerium eeldab, et see muutus tuleb pea-asjalikult sisetarbimise vähenemise ning investeeringute vähenemise arvelt. Ehk teisisõnu...mõjutab see enam ka maksulaekumis ja ka tööviljakust. Maksulaekumised vähenevad ning tööviljakus püsib jätkuvalt kehvake, kui ei hakka langema.
Jooksevhindades planeeriti siis järgmise aasta majanduse mahuks ca 240 miljardit krooni. Prognoosi alanemine tähendab aga laekumiste vähenemist 4,7 miljardi krooni võrra ja eelarvelaekumisi saab olema siis vähem enam kui 1,4 miljardi krooni võrra (arvestades, et üldine maksukoormus on 30,7% aga arvestades, et tegemist on maksulaekumisi märkimisväärselt mõjutava sektori majanduskasvu vähenemisega siis ongi see kaotus eelarvele veidi suurem).

Nagu näha pole enam kui 1,4 miljardist kroonist ilmajäämine väikse kasvuprotsendi korrigeerimise tõttu mingi häda. Nii ei peaks olema ka oluliste asjade jaoks lisasummade leidmine eriline vaev...kas pole? Nii on kaude ka tõestmist leidnud, et kodanikuühiskonna, energiasäästu ja muude oluliste tegevuste toetamine pole mitte niivõrd rahapuuduse kui just tahtepuuduse taga.

Kellelt ostad sina kasutatud pesu?

Omapärane ja kummailne on teada, et oled saanud vabariigi kolmandaks pruugitud autode müüjaks. Seda kõike tänu avalik-õigusliku rahvusringhäälingu tööle ning tegemistele.

Pole midagi parata...ilmselt on taas tegu sotsioloogilise "mõõtmisega" millel pole ei otsa, ei äärt ega tähendust.
Selle uudise pealkiri on "40% eestlastest ei ostaks autot tipp-poliitkult"...mul on millegipärast tunne, et ega selles uuringus ei küsitud, kui palju neid 40% hulgas on neid, kes üldse pruugitud autot ei ostaks.
Samalaadse ilmingu (sotsioloogiliste mõõtmiste küsimuste ebakorrektsusest tulenevate vigade) kohta olen kirjutanud ka siinsamas võrgupäevikus ka varem..
Nagu aru saan on selle uuringu tellijaks ei keegi muu kui Rahvusringhäälingu uudistetoimetus.
Tulemused siis sellised:
Poliitkuist kasutatud autode müüjate edetabel.
1. Toomas Hendrik Ilves 14%
2. Edgar Savisaar 11%
3. Marek Strandberg 6%
4. Ivari Padar 5%
5. Mart Laar 4%
6. Andrus Ansip 4%
7. Villu Reiljan 1%

Mitte üheltki ei ostaks kasutatud autot 40% ning öelda ei osanud 14%.
Uuringust leiame ka nii venelaste kui eestlaste autoostueelistused.

Eestlaste edetabel:
1. Toomas Hendrik Ilves 18%
2. Ivari Padar 8%
3. Marek Strandberg 7%
4. Andruys Ansip 6%
5. Mart Laar 5%
6. Villu Reiljan
7. Edgar Savisaar

Venelaste edetabel:
1. Edgar Savisaar 28%
2. Toomas Hendrik Ilves 6%
3. Marek Strandberg 4%
4. Mart Laar 3%
5. Ivari Padar 1%
6. Anrud Ansip 1%
7. Villu Reiljan -

Tõsine uurimus, kas pole? Selged arvud reas ja puha.
Nüüd jääks ootama seda kui Rahvusrionghääling uurib, kellel õnnestub parimini lahti saada oma vanast pesust, riietest, tolmuimejast ja hakklihamasinast.
Siis võiks ju veel küsida ja uurida,
kas te seoksite tipp-poliitikul kinni kingapaela, kui ta vedeleb tugevate joobetunnustega maanteekraavis ning ulataksite seejärel talle uude mitteavanevase pakendisse pakitud kommi.
Rahvas peaks ka seda ju teadma.
Ja politoloogidel oleks taas mida kommenteerida.

Teadupoolest küsija suu peale ei lööda. Paregu tundub peaks vist natuke lööma küll...
...aga mine tea, ehk olen ma valesti mõistnud Rahvusringhäälingu suundumusi, et erakanalite nakkav eeskuju libistab ka avaliku uudistekanaligi pisitasa meelelahutusuudiste valda.

84% rahvast tahaks Eestis näha Euroopa esimest ökolinna

Tõsi, tegemist on rahvaga, kes käib lugemas mu võrgupäevikut.
1% leidis, et ökolinna teema ei puuduta neid
3% arvas, et seda pole vaja
ning
11% arvas, et nad ei tea, mis see ökolinn on.

Igatahes on võimalik eeloleval laupäeval (1. detsembril) osaleda
Tallinnas Rocca al MAre koolis algusega kell 11.00 toimuval konverents-arutelul
ÖKO-EESTI
Minu teada on veel mõningaid vabu kohti ja ega see kool pole kummist nii, et huvilised kiirustage!

Nafta ja tuumavaba USA aastaks 2050

Ajakirjas Science for Democratic Action ilmus Arjun Makhiani artikkel Carbon-free and Nuclear-free.
Tegemist on Energia ja keskkonnauuringute instituudi väljaandega.

Vähendamaks süsinikurohkete deposiitide kasutamist ja tuumaenergia kasutamist on vaja mitmekesistada nii energiamuundamise tehnoloogiaid kui seda majandusharu tervikuna. See on tegelikult ainuke mõeldav lahendus ka Eesti jaoks.
Naftasõjad ei lõppe rahulikult mitte nafta lõppemisel vaid võiksid lõppeda oluliselt enne seda: energiatehnoloogiate muutmise kaudu.

On kasutu ponnistada lootusetult madala kasuteguriga sisepõlemis- ja turbiinmootorite edendamisega. See on pigem selline ajalooline valik, mis tehti vedelkütuste olemasolu tõttu. Carnot' tsüklist tõhusam energiamuundmaine on see mida vajatakse. Jutt on siis nii kütuselementidest kui suure mahutvusega akudest ning superkondensaatoritest. Need on seadmed, millega toota energia liikumiseks kui ka need, millesse salvestada näiteks tuulikutest tulev kasutamata jääv energialiig.

Eesti jaoks on juba täna olemas võimalus muutuda märkimisväärselt naftavabamaks järgneva 10-15 aasta jooksul. Nüüd, kui asume tähistama Eesti Vabariigi 90 aastapäeva on põhjust mõelda nende asjaolude peale, miks sellest ajast on sedavõrd vähe olnud vabadust.
Üks põhjus on kindlasti ka kaubanduslik ja majanduslik liigsõltuvus Venemaast: riigist, milles pole olnud ei demokraatlikku ühiskonnakorraldust, kus vaba ajakirjandus ja sõnavabadus on nagu veidrike väljanäitus, millel osalejad vahel harva ka laiali jooksevad...riigist, mille asjaajamise kultuur sarnaneb ehk kõige rohkem pigem 19 sajandi Preisimaaga kui sellega millega oleme harjunud.
See on venelaste tee oma riigikorralduses ja me peamegi sellesse suhtuma rahulikult. Parim viis seda teha on olla ka neutraalne nende ahvatluste ning võimaluste suhtes, mida pakub venemaa üüratu toorainekaugas. Muutes Eesti naftasõltumatuks ühiskonnaks kaob ka vajadus arvestada nii idapoolsete ahvatluste kui paljudega sealtpoolsetest riskidestki.
Jagades ja kosutades üleilmselt teadmist ning kultuuri ei pea me naftasõltuvusest vabadena olema mõjutatud üleilmse kaubanduse paljudest nafta ja gaasiga seotud pingetest. See oleks hea ja Eesti ühiskonna jaoks kestmist tagav valik.

NB! Siin lehel on avatud ka hääletus selle üle, kas Eesti võiks olal nafta ja tuumavaba riik. Hääletage!

Tuumajaama oodates

Te ju kõik tunnete akadeemik Raukast. Anto Raukast. Tublit ja tarmukat inimest. Sedasama, kellele kangesti meeldib tuumajaamandus. Ta on valmis rääkima pikalt ja pikalt sellest kuidas Eestisse tuleks ehitada 1, 2 ja koguni 3 tuumajaama. Seda vaatamata asjaoludele, et olemasolevategi tuumajaamade jaoks jätkub tuumakütust ehk 70 aastaks ning, et uraani hind on viimaste aastate jooksul tõusnud ehk kiiremaltki kui nafta oma. Tuumaenergia osakaal kogu inimkonna muundatavas energiavoos (toitu välja jättes) kõigest 2%. Selle märkimisväärne kasvatamine pole majanduslikult ega tehniliselt kuigi lihtne ülesanne.
Oma esinemistes rõhutab ta sageli ka seda kui omakasupüüdmatu ta neis asjus on. Muretseb rahva ja riigi käekäigu pärast.

Kordi on mulle ette heidetud nagu olevat mul ärihuvid tuulenergeetikas ja seetõttu ma neid tuule- ja taastuvenergiaasju ajangi. Kinnitan jätkuvalt: "Ei ole!"
Toetan ja propageerin seda suunda, kuna pean sellist energeetikamuutust tulevikku silmas pidades üheks oluliseks ja sõltumatust tagavaks lahenduseks Eesti jaoks.

Vaadakem aga nüüd seda tuumjaamaplaani.
Raukas kirjeldab Postimehes graniidikaevanduse plaani ja seob selle sujuvalt nii tuumajaama rajamisega kui võimalusega, et kõnelauses kaevanduses saaks ka võimaliku rajatava tuumajaama jäätmeid hoida. Mõnes oma esinemises on ta kinnitanud, et tuumajaam isegi võiks olla maa alal rajatud. Ohutuse tagamiseks.

Oma plaani on ta tutvustanud ka Horisondis

"Kui me ei taha jääda elektrita, siis on tuumajaam möödapääsmatu, ja kui juba riski peale minna, siis on otstarbekas jaam ehitada Eestisse. Teoreetiliselt on seda võimalik viia maa alla, näiteks Maardus, kui sinna eelnevalt rajada graniidikaevandus. Maa-alune jaam oleks täiesti ohutu."

Nüüd edasi on akadeemik Raukas ka täiesti praktiline (ja osaluse kaudu kasumit taotlevas ettevõttes ka arusaadavalt omakasupüüdlik) inimene sest jõuab kõige muu kõrval olla ka OÜ Maardu Graniidikaevandus osanik:

OÜ Maardu Graniidikaevandus osanikud on
Peep Siitami firma OÜ Exsto Konsultatsioonid,
Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Alo Adamson,
Inseneribüroo Steiger OÜ juhatuse liige Erki Niitlaan ning
akadeemik Anto Raukas

Kõnealune Peep Siitam juhtis 2007 aasta juuli keskpaigani ka Merko Kaevanduste nimelist ettevõtet, milline oma põlevkivikaevandamise õigused Uusnova kaevandusalal müüs Viru Keemia grupile. Merko Kaevandused (Merko Grupi tütarettevõte) oli selle ajani üks jõulisemalt põlevkvikaevandamise mahte suurendada soovinud etetvõtteid.

Mõnda aega tegeleb hr Peep Siitam aga juba majandusministeeriumis. Ja ei millegi muu kui Eesti energiatehnoloogiate riikliku programmi arendamisega...
..ega ometi ei loe me tulevikus sellest programmist ka ühe väikese-väikese tuumajaama rajamise kohta? Näiteks graniidikaevandusse.
Ja mina veel imestasin...selle aasta augustikuul (kui rohelised kutsusid kokku erakorralise energeetikaistungi riigikogus)...mille pagana tõttu niiväga ei soovita energiaküsimuse arutamist riigikokku ja rahva ette tuua.